Kas unenäod lahutavad meelt või ennustavad tulevikku

Alati kui ma avastan, et mõni inimene arvab, et unenägudesse uskumine on midagi esoteerilist ja ullikeste usklike teema, olen ma üllatunud. Ma saan aru nendest, kes usuvad, et selgeltnägijad on petturid, aga unenägudel pole ebainimlike võimetega mingit pistmist. Vähemalt minuarvates ei saa unenägudega midagi ennustada, mida juba olemas ei ole. Unenäod on osa inimesest ja inimene saab neist täpselt nii palju aru, kui palju ta iseennast mõistab.

Ma olen siin blogis varem päris palju unenägudest kirjutanud, aga seoses Tauno Vahteri erinevate meedias ilmunud artiklitega, mis jaotab inimesed esoteerikasõpradest idiootideks ja normaalseteks inimesteks, tahaks ma tõmmata jämeda piiri esoteerika ja unenägude vahele. Unenäod on enamuses suhteliselt arusaadavad ja loogilised, kui neile natuke rohkem tähelepanu pöörata.

Kuid ma pean ikkagi kopeerima ühe FB kommentaari T. Vahteri artikli alt, sest see on niivõrd ilmestav sellele, et inimesed ei saa tihtipeale isegi aru, mida nad endas tunnevad ja kuidas nad oma sisemisi tundeid avalikult väljendavad:

Masendavalt palju lihtsalt napakaid, kuid ka ohtlikke segaseid. Muidugi võib ka oletada, et mitte kõik ei usu seda räiget soga, mida nad paberile pritsivad.”

Kommentaatori teine lause selgitab ära esimese lause ja kogu tekst on täidetud allasurutud vihaga nende inimeste vastu, kes moodustavad raamatupoe klientide hulgas, statistika kohaselt, enamuse. Kust tuleb selline jõuetu viha inimeste vastu, keda ta isegi ei tunne? Viha on tavaliselt agressiivsuseks muutunud hirm. Tollest kommentaarist saab teada, et tema suurim hirm on üks tavalisemaid inimeste hirmusid – ma olen napakas ja kardan neid inimesi, kes käituvad mulle arusaamatult, sest äkki nad on mulle ohtlikud. Hirm tundmatuse ees, hirm arusaamatu vastu.

Umbes samasugune lugu on ka unenägudega. Unenägude põhjuste selgitamisega tegelesid Jung ja Freud juba 19. sajandi teisel poolel. Freud arvas, et unenägudes üritab alateadvus saada neid asju, millest inimene unistab, et ta täidab neid unistusi või umbes nii. Freud pani aluse ka psühhoanalüüsile, mis põhineb inimeste lapsepõlves toimunud sündmuste analüüsimisel. Seda analüüsi kasutab enamus tänapäevastest psühholoogia teraapiatest. Freudi “leivanumber” oli seksuaalsusega seotud probleemid. Freud suutis pea iga unenäo põhjuseks leida midagi, mis seondub seksuaalsusega. Ma kahtlustan, et tema unenägude selgitamise ühekülgsus oli seotud ta isikliku probleemiga, mida ta lahendada ei osanud.

Jungi unenägude selgitused baseerusid Freudi omadel, kuid lisaks selgitustele kuidas töötab inimese alateadvus magamise ajal, kirjutas ta ka nendest sümbolitest, mida unes nähakse. Ja see on teema, mida on äärmiselt keeruline teaduslikult edasi analüüsida. Idee on selles, et erineva kultuurilise taustaga inimesed üle terve maakera, näevad unes sama tähendusega sümboleid. Et on olemas terve rida täpselt sama tähendusega sümboleid.

Unenägude selgitamisega on paljud psühholoogid tegelenud, kuid need kaks on kõige tuntumad ja nad on juba ammu surnud, mis ei tähenda, et nende avastused oleks tähtsuse kaotanud.

Fakt on see, et inimesel on olemas alateadvus. Mina ütleksin, et alateadvus on selline “kelder”, kuhu inimene topib kõik need mõtted, emotsioonid, tunded, mälestused, ideed, läbielamised, millega ta tegeleda ei viitsi, ei taha, ei saa, ei oska, ei jõua. No ja magamise ajal inimese kontrollmehhanism, mis neid asju sinna keldrisse paigutas ja kinni hoiab, ka magab ja siis need asjad jõuavadki unenägudesse. Kuid nad ei jõua unenäosse täpselt samal kujul, nagu nad päriselus toimuvad, kuna tihtipeale on tegemist ainult mõtete ja tunnetega, millel polegi konkreetset filmilaadset tegevustikku, mida unenäo formaat eeldab, siis vormistatakse mõtted pildilisse keelde.

Kunagi, kui ma olin umbes 20-aastane, soovitas mul üks sõber unenägude päevikut pidada. Ma ei teinud seda. Ma analüüsisin oma unenägusid jooksvalt ja tavaliselt unustasin enamuse kiiresti ära ka. Kuid alates septembrist hakkasin ma unenäopäevikut pidama. Üritan alati nii täpselt kui meeles on, kirja panna, mida ma nägin, mida ma tundsin, mida mina või teised mu unenäos tegid. Õnneks on mul lühikesed unenäod ja tihtipeale tõusen keset unenägu üles ja seepärast ma mäletangi. Suht nõmeda sisuga on see päevik siiani täitunud. Ilmselgelt on mul terve rida lollakaid hirme, millega ma tegeleda ei oska. Kulmineerusid nad eelmisel nädalal, kui ma seljavalu sain. Kusjuures selle kohta oli päris lihtne unenägu – mul oli punane seljakott, mille ma pargipingile jätsin ja see kadus ära. Sees oli hulk mulle vajalikke asju. Haiguse ajal ongi tüüpiline, et kõik muu oluline kaob ära, jääb vaid see kuradi haigus ja mõtted selle ümber, mis ei vii kuskile. Aga kadumine võis ka midagi muud tähendada.

Lõppu 1 netist leitud unenägu:

rohelisest lõngast juustega traadist kondikavaga nukk, punastest kampsuninööpidest silmad peas ja suu unustatud tikkimata. Vaikiv vaatleja.

Minu selgitus inimest tundmata. Unenäo nägija saab aru, et tal on tugev selgroog, aga, nagu öeldakse, liha on nõder. Ta ei suuda oma olukorra muutmiseks midagi ette võtta, ta ei taha suud lahti teha, kuigi ta teab väga hästi, mida ta peaks tegema ja ütlema. Punased silmad võivad tulla kas nutmisest või sellest, et ta näeb asju, mis teda kurjaks teevad. Rohelised juuksed võivad vihjata, et ta kahtlustab, et on naiivne.

roigas

Need on kevadised mädarõika õied. Mul oli tahtmine valgete õite järgi. Vahetasin oma arvuti desktopi pildi ka ära valgete õite vastu. Mitte mädarõika.

Ja mõnikord on unenäod lihtsalt meelelahutus ka. Kui kõik, mis seal toimub, on hästi ja unenägu tekitab lihtsalt meeldivad emotsioone. Mina ennustavaid unenägusid ei näe, mis ei välista, et keegi võib näha.

Advertisements

21 comments

  1. Heh, lõnganukuuni on vähemalt vähem vägivaldne kui enne seda aastakümneid kordunud unenäopilt mu talu kõrvale põllule kukkunud lennuvahendist (kord lennuk, kord helikopter, erkpunane peaaegu hääletu plahvatus), mida nähes oli unes mu selge reaktsioon käru haarata ja kukkumislehtrisse lipata, et “seal on kindladti vajalikke masinajuppe” ja täielik ükskõiksus teemal “mis inimestest sai?”.
    Kas aastaid, aastakümneid korduvad unenägusud pole siis kõigil? Kindlasti on.
    Kusjuures…su seletuses on oma iva, kuid lisaks käib selle unenäoga kaasas “teadmine”, et ma näen unes värve tagurpidi, et juuksed peavad olema punased ja silmad rohelised. Ei, mina pole punapea (igaks juhuks ütlen).
    Teisest küljest, mis ivasse puutub, siis võib selle leidmine olla tingitud ka unenäo seletuse positiivsest algusest: “Unenäo nägija saab aru, et tal on tugev selgroog”. Oleks algus olnud “Unenäo nägija saab aru, et ta on tahtejõuetu ja arg”, mis tegelikult lõpuks välja koorub (ja ka see pole vale), olnuks esimene reaktsioon raevukas eitamine.

    Vabandan pika kommentaari pärast, isiklik, noh!

    Ma ei teadnudki, et mädarõikal on nii õunapuulikud õied. Järelikult olen neid vaid kaugelt vaadanud…

    Meeldib

    • Pikad kommentaarid on ju head.
      Ma natuke kartsin, et kas ma ikka tohin nii kopeerida ja kommenteerida, aga võtsin riski.
      Ei kooru, et tahtejõuetu ja arg, võib ka öelda, et ettevaatlik ja kaalutlev ja elu poolt õrnaks tehtud.

      Sõiduvahendid tähendavad, tavaliselt, elumuudatusi. Eelmine aasta, kui mu laps ära kolis ja ülikooli läks, me enne vaatasime lausa samasuguseid unenägusid öösiti, ikka lennukitest ja lennujaamadest. Aga oli suur elumuudatus ka, mõlemal.
      Ma pakun, et allakukkunud lennuk tähendab, elumuudatuste nurjumist. Ehk sa tahaks muuta, aga midagi tuleb kogu aeg vahele, mingi jama. Ja see, et sa juppe käisid otsimas võiks tähendada seda, et selgitasid endale, et nurjumises polnud midagi halba, sellest võib isegi mingeid väikseid kasusid tulla 😛 No jätkuvalt see ettevaatlik inimene, kes igas halvas üritab head näha.

      Ma arvan küll, et kõigil on korduvaid unenägusid, nagu ka inimeste elus on korduvusi. Kui ma võrdlen enda ja lapse unenägusid, siis tema omad on hoopis põnevamad ja pikemad. Mul on jube igavad ja detaile ka nii palju pole. Ainult sümbolid. Korduvad sümbolid. Pidevalt mingis majas seiklemine, mis peaks tähendama endaga tegelemist, mis ongi mu peamine huviala.

      Toomingas, mille ma desktopile panin, on ka suht samasuguste õitega. Fotod on vahvad, neid saab loomulikust suuremaks suurendada.

      Meeldib

      • Eskimod usuvad, et magav inimene elab oma unedes teist elu, magaja uni on püha, sest äratamine võib katkestada midagi olulist ses teises elus.
        Seega võiks keerata asja tagurpidi: kas me ärkvel olles tehtu ja nähtu on unenäoelu jaoks täis ennustusi? Või on ended ainult unenäoelus kogetud sündmused? Ja lõppude lõpuks, kumb on ehtsam? Nagu me ei mäleta kõiki oma unenäopilte detailselt ei ole ju ka magades meeles kogu senielatud elu?

        Ma küll arutlen neil teemadel muigamata, kuid samas ei usu ma millessegi, mida ma reaalselt näppida ei saa. Ok, selles lauses on vastuolu, kui uskuda sinult näpitut, oleks maailm jube kitsuke koht. Aga küllap said aru, mida silmas pidasin. 😀
        Magamine on tore, unenäod on parim osa magamisest isegi siis, kui need on painajad. Nende pealt mingite järelduste tegemine on mu jaoks juba törts kahtlasem teema. Kunagi teismeeas, vanuses, mil suur osa inimesi proovib esimest korda suitsetada ja üritab esoteerika abil elu mõtet sõnastada (nüüd teame me niikuinii kõik, et elu mõte on 42), leidsin, et sõelun kõigist horoskoopidest ja tinavalamistest enda jaoks välja ikka endale meeldivama osa. Saanud aru, kuidas see minu puhul töötab, loobusin esoteerikaga müttamisest.
        Inimeste psühholoogia töötab erinevalt. Sinul on kindlasti teised rajad.

        Jeerum, kui kaugele ma teemast eksisin…

        Liked by 1 person

        • Ma korraks mõtlesin, et kas ma peaksin lucid dreamist ka kirjutama, aga leidsin, et pole vaja, see liigitub enamuse meelest kindlalt esoteerika lolluste alla. Samas ma tean mitut inimest, kes seda teevad. Nooremad inimesed teevad loomulikust andest, vanemate puhul tean ka seda, et inimene teeb teadlikult unes erinevaid toiminguid. Mina oma unenägu ise juhtida ei oska. Ma eeldan, et see eskimote jutt võiks käia lucid dreami kohta.

          Ma ei võta seisukohta, et milline on päris elu ja mis pole. Mulle sobivad kõik vastused. Ma tegelen hetkel teemaga, kuidas olla ärkvelolles pidevalt hetkes, mitte uneleda ei tea mis tarbetutes mõtetes, ilma et näeks, mis päriselt toimub ja mida ma teen. Kuna mul aegajalt ikka tuleb välja ka, siis ma juba tean, millises unenäos inimene enamuse aja ärkveloleku ajast tegutseb.

          Meeldib

  2. Seljakotiunenäost: Punane on sõjakas ja “tige” värv, kuigi seda seostatakse armastusega.Kui selg oli haige, siis oligi s e l j a kott, punane ja valus. Ja kuna ära kadus, siis oli selge—valust saab lahti! (nii tore on seletada teiste unesid!)

    Liked by 1 person

  3. Mul tütar näeb väga sõjakad unenägusid: kas teda püütakse tappa või üritab ta ise kedagi tappa. Ja seda juba aastaid.
    Mina ka seiklen unes majades või ületan silda üle jõe.

    Meeldib

    • tundub, et tüüpilised tänapäeva teismeliste unenäod. Ma enda omi sellest ajast väga ei mäleta. Teismeliste elu ongi suht võitlus kõige selle maailmaga, mis neile tänu hormoonide möllamise eriti eredalt kohale jõuab.
      Mul ka igasugused jõed tihtipeale mängus. Minu jaoks tähendavad jõed emotsioone, mida ma üritan lahti mõelda või siis viivad nad mind endaga kaasa, ilma, et ma midagi saaks tehtud. Mõnikord on veekogud aga eriti kaunid ja tujutõstvad.

      Meeldib

  4. Unenäoteema! Olen vist juba mitu korda su blogisabas oma unenäotõlgendamise meetodist jauranud – aga ega küll küllale jne. Mu meelest on nn. otsene tõlgendamine veidi liig lihtne lähenemine, ärge pane pahaks. Et punane seljakott tähendab seljavalu jne. Mulle meeldib hoopis ühe mu sõbra meetod (ta teenib unenägudega tegelemisega leiba): unenäo alateadvuses asetseva allika (loe: tähenduse) leidmiseks tuleb keskenduda mitte nähtud sündmustele, objektidele, subjektidele, vaid unes tekkinud emotsioonidele. No näiteks Ritsiku seiklemised mingis majas – see uni võib olla uudishimulik, või veidi ärev, või lausa õudne – skaala on lai. Koht ise (maja) ja seiklemise vorm (jiooksed treppidest, hiilid tube mööd) polegi nii olulised, oluline on, mida sel ajal tunned. Tunned uudishimu, võib uus hea tööots või suhe ootamas olla. Tunned hirmu või õudust, võib põhjuseks olla tige ülemus või vägivaldne partner, olgu siis minevikus või tulevikus.

    Meeldib

    • Ma ei mäleta, kuhu me eelmistel kordadel nende aruteludega jõudnud oleme, aga ma analüüsin unenägusid samamoodi – emotsioon on väga oluline, aga ainult üks osa tervikust. Ma ei tahtnud oma tervet unenägu ja tõlgendust siin maailmaga jagada 😛

      Vot unenägude tõlgendamise oskust ma pole kunagi raha vastu vahetanud 😀

      Meeldib

  5. Aga mis puudutab lucid dreami (teadvusel unenägu?), siis sel pole esoteerikaga midagi pistmist. Teaduslikes väljaannetes on materjali publitseeritud küll ja veel. Neuroloogilised uuringud näitavad, et “tavaliste” unenägude ja lucid dreami nägijate ajud on erinevad.

    Siin üks inimkeelne artikkel:
    The Neuroscience of Lucid Dreams
    https://blogs.scientificamerican.com/illusion-chasers/the-neuroscience-of-lucid-dreams/

    Ja siin teaduslikus keeles:
    Metacognitive Mechanisms Underlying Lucid Dreaming
    http://www.jneurosci.org/content/35/3/1082.short?sid=8a2c7219-8014-4553-925d-4cb0b3573024

    Mul endal on elu jooksul paar lucid dreami perioodi olnud. Reeglina siis, kui raskemad ajad. Üks neist unedest oli nii üle mõistuse lucid, pikk ja põhjalik, vaevalt et seda kogemust enam ükski mu unenägu ületab.

    Liked by 1 person

    • Nad on selle eesti vikis kirkaks unenäoks tõlkinud, ma polnudki seda varem kuulnud: https://et.wikipedia.org/wiki/Kirgas_unen%C3%A4gu

      Aitäh linkide eest! Ma eile ka lugesin mingeid päris teadlaste jutte selle kohta.

      Mul on mulje jäänud, et inimesed peavad seda ebateaduseks. Hüpnoosiga on ka umbes sarnane lugu. Ma ei tea, miks inimesed paljusid tõestatud psühholoogiaga seotud asju esoteerikaks peavad. Kahtlustan keemikute-füüsikute vandenõu 😀

      Meeldib

      • Jaa, ma ka nägin tõlget „kirgas unenägu“, aga see ei ole mu meelest üldse täpne. Ega „teadlik unenägugi“ ju parem pole. Häda nende tõlgetega… =)

        Tõesti kummaline, miks inimesed tõestatult psühholoogia või neuroloogiaga seotud ilmingud suvaliselt ühte ja samasse ’esoteerikaks’ ristitud patta lajatavad. Pahatihti veel ka esoteerika mõistet valesti tarvitades, tähenduses ’mõttetu uinamuina’. Sõnaraamat ütleb:
        – Esoteerika ehk esoteeria: salapärased või salajased õpetused, teadmised ja oskused. Tuleneb vanakreeka sõnast esōterikos ‘sisemine’. Esoteerika all mõistetakse teavet, mis on ligipääsetav ainult pühendatute siseringile. Vastand: eksoteeria (väline, kõigile avatud teadmised).-

        Liked by 1 person

        • Ma ei ole kunagi mõelnud esoteerika sõna tähenduse üle. Aga selgitus ju selgitab ka ära, miks selle vastu pime viha on – suur grupp inimesi sisemas tunneb, et nemad on millestki ilma jäänud ja selline asi võib vihaseks küll ajada 😀

          Meeldib

  6. Tegelikult unenäod ei lahuta meelt ega kõlba ka ennustamiseks vaid nad on elu osa ehk eksisteerivad . Su kahtlused ja fantaasia loovad illusiooni mida me nimetame unistamiseks, sest unistustes on kõik võimalik.

    Meeldib

Soovin lisada:

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s