Uute asjade paremaks tegemine

Nüüd tuleb jälle asjadest rääkiv postitus. Sellest, kuidas ma ostan uusi asju ja siis löön neile käärid sisse jne. Igatahes oli täna võrratu ilm ja ma otsustasin Ülemistesse minna, sest mulle oleks uut seljakotti vaja. Mul on vaja seljakotti, mis sobiks lennukiga reisimiseks ja mahuks Easyjeti ja Ryanairi mõõtudesse. Ja peale reisi sobiks tavaliseks poeskäimiseks ka. Mu praegused seljakotid on  liiga väikesed. Lõikasin kodus paelast sobiva pikkusega jupi (koti pikkus) ja märkisin sellele peale laiuse ja jalutasin Ülemistesse.

Olin juba varem netist järgi vaadanud, et Sportsdirectist peaksin endale sobiva suuruse ja hinnaga koti leidma. Arvestasin maksimum 30 euroga. Ma ei ole kunagi endale seljakotti ostnud, alati olen kas kuskilt saanud või ise õmmelnud. Nüüd sain teada, et seljakotte tehakse inimestele, kellele meeldib igasugune imelik tilulilu. Võimalik, et need kotid olid mõeldud mingite erivajadustega sportlastele, aga mulle jääb kogu see erinevate taskute, konksude, paelte ja muu jamaga kottide kaunistamine arusaamatuks. Ja miljon erinevat taskut, et end hulluks otsida. Mulle piisab, kui seljakotis on esiteks üks suur ruum, kuhu lähevad asjad, üks eraldi tasku, kuhu saab näiteks rahakoti nii panna, et ma selle kergelt kätte saaks ja teised mitte ja väljas võib ka lahtine tasku olla, kuhu saab näiteks veepudeli panna.

Veel imelikum oli aga kottide seljakülje lahendus. Jääb mulje, et osa kotte on mõeldud kelguna kasutamiseks, või miks on vastu selga tehtud kõva mustriline pind? Või jube paks ja pehme, nagu ma tahaks, et mu selg ekstra palju higistaks. Niikuinii suvel seljakotiga selg kipub alati higistama. Seljakott peab olema võimalikult kerge ja mugav, et ma end kandes ribadeks ei rebiks.

Leidsin koti, mille suurus sobis ja taskutega poldud ka üle pingutatud, ainult 2 olidki liiast: üks peamise osa sees ja üks väljas. Selg oli ka normaalne. Aga hind oli eriti normaalne – 13 eurot. Sellise hinnaga seljakoti ümberdisainimisel ei teki ühtegi süümekat. Nii ma kodus võtsingi esimese asjana käärid ja lõikasin põhiosa seest välja eraldi paksendusega tehtud tasku, mis oli täiesti üleliigne. Pildil näete seda väljalõigatud taskut ka. Lisaks võtsin musta permanentse vildika ja joonistasin üle need kirjad, mida naiivitarid koti kaunistamiseks valge värviga trükkisid. Ma saan aru, kui ma saan tasuta firmakoti või kohutava papi eest oma lemmikfirma (mul pole lemmikfirmat) koti, et siis oleks silt talutav või tore, aga ma ju ostsin koti. Odava. Tühi kott nüüd selline.

kott

Kuna seljakoti sain oodatust odavamalt, otsustasin edasi šopata. Sportsdirektist natuke edasi, on Meta pood, kus müüakse Hiinas tehtud hea hinnaga häid riideid. Olen sealt varem näiteks kollase eriti külma ilma jope ostnud. Nüüd mõtlesin, et mul oleks normaalset vihmajopet ka vaja. Mul ei ole ühtegi. Ja ma leidsingi sobiva. Ma ei mõelnud varem muud välja, et vihmakas ja pikem. No ja kui ma seda rohelist rippumas nägin, siis see mulle sobiski. 50% alla hinnatud, ehk 22.50. Jopet täispikkuses näeb instas. Sedatüüpi jopesid kutsutakse vist parkadeks, igatahes taga on selline najakas nurkadega saba nagu parkadel.

Kuid jopet oli ka vaja ringi teha. Esiteks olid seal paelad allservas. No kellel on vaja oma pikka jopet alumisest servast kokku tõmmata? Tirisin paelad maksimum välja ja lõikasin maha. Teiseks avastasin, et jope on täiesti ideaalne, kõik nagu vaja, hästi õmmeldud, aga naljaninad pole talle riputusaasa külge õmmelnud. Õige koha peal on spetsiaalselt valmistud kahekordne riidetükk, mille küljes on tundmatu firma nimi, aga riputusaasa pole. Eestis on riputusaas ülioluline, huvitav, kas Hiinas pole nagisid, igal pool ainult riidepuud? Nüüd ma pean sinna ühe paela käsitsi õmblema. Tüütu. See riputusaasa koht on selline:

jope

Sellel fotol on värv täiesti vale. Jope on samblarohelist värvi ja vooder ka. Selgus, et mu uus jope on päris soe. Nimelt keset mu proovimisseanssi helistas mulle üks pildiklient ja ma kuulasin teda 25 minutit. Mul hakkas jopes istudes päris palav. Tal oli vist suhtlemisvaegus. Jäi mulje, et tema lähedased tema kuulamiseks aega ei leia või ei taha leida. Mul on ajaga hästi.

Vot selline asjapostitus. Teie ka uusi asju ringi teete, et parem saaks?

Advertisements

18 comments

  1. Selle sisemise tarbetu sahtli sees hoiavad teised inimesed tavaliselt läpakat ning selle kaitsmiseks ka see tugev või paks ja pehme seljaosa

    Meeldib

      • Nu ma olen viimasel ajal mitu korda easyjetiga lennanud ning pidanud läpaka kaasa võtma. ärimees ma pole 😛 Aga õiget mõõtu reisikoti saab kasutades suurt riidest kotti, mille sisse mahub seljakott (mis on alati kitsam kui lubatud mõõt*) ja sinna kõrvale siis muud nodi, mis seljakotti ei mahtunud.

        * ryanair vist muutis oma lubatavat mõõtu, nii et hea kui seljakott sinna mõõtu klapib, ega kindel pole.

        Meeldib

        • Jah, Ryanairist tuleb nüüd lisaks osta, et saaks umbes sama suure kui Easyjetiga, selle ostu sees on ka minu jaoks ebavajalik lisa, et saad kohe endale koha ära valida.

          Meeldib

      • Lisaks sportlastele ja ärimeestele on terve hulk tavalisi tööinimesi, kellel on vaja aegajalt oma arvutit ohutult ja mugavalt kaasas kanda. Ja kuna mitut erinevat kotti osta oleks nõme, siis käivad selle arvutiseljakotiga tööl (kus on lauaarvuti) ka.
        Ärimehekoti kohta on see seljakas küll natuke liiga odav ja vilets, aga sportlasekoti kohta väike ja armetu.

        Meeldib

        • Ma pean ikka asjade pildistamisega vaeva nägema ja päris fotokat kasutama. Ma olen veendunud, et 10 minutit rohkem pingutamist ja kott fotol oleks nii ärimehele kui mõne peene spordiala harrastajale sobivaks saanud 😛 No ja äkki poleks olnud vaja hinda ka kirjutada. Samas ma pole ei ärimehe ega spordinaise tüüpi. Kuid olen seda tüüpi, kes oma läpakat õue kaasa ei võta. No ma tihtipeale ei võta ka telefoni õue kaasa.

          Meeldib

  2. Hiina jopedel pole riputusaasa seetõttu, et hiinlane paneb hommikul jope selga ja võtab õhtul seljast ära. Hiinas ei köeta hooneid ja kui on juba vaja jopet kanda, siis peab see ka siseruumides seljas olema.

    Meeldib

  3. Selle kotile tehtud kulutuse eest mida sa tegid, saaks vähemalt kaks mikihiirekujulist seljakotti Hiinast tellies ja ümerlõikamis lõbu oleks rohkem.

    Meeldib

    • Ma ei ole kunagi asju neti kaudu Hiinast ostnud, mulle meeldib neid enne ostmist katsuda ja proovida. Tegelikult on ju enamus riideid jm Hiinas toodetud, lihtsalt kõik kaubad ei kuulu tuntud lääne firmadele.

      Meeldib

  4. Kas ma teen uusi asju ringi? Vastus: ma olen uute asjade ringitegemise maailmameister =)
    Alati on mingi (kasvõi väga väike) detail, mis on liiast, või mis tuleb lisada.
    Peale selle lõikan/harutan kõikide riiete küljest iga viimase kui seespool oleva sildi ära, kaasa arvatud hooldusjuhised.

    Meeldib

    • Need sildid on tavaliselt nii nõmedalt õmbluse vahele topitud, et ärasaamine on päris nõme. Kui vanasti tehti silte kunstsiidist ehk siis riidest, siis need moodsad sildid on kõik suht plastiktükid 😦

      Meeldib

    • Jah, loomulikult. Juba õmmeldud. See pael on täpselt sobivat värvi. Ja ega ma seda ülejäänud paela ära ei viska. Hea uus pael, kes teab, kuhu seda veel kasutada saab 🙂

      Meeldib

Soovin lisada:

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s