Mida teha lennujaamas

Kuna selgus, et telefoniga ma ikka blogida ei suuda: nutma ajab ja pidevalt lähevad tähed viltu (need kaks pole omavahel seotud), siis kirjutan nüüd tagantjärgi oma reisimuljetest. Ma ise pole suurem asi teiste reisijuttude fänn, seega minusugused lugema ei pea. Kuid ma pole kõige tüüpilisem turist.

Kõigepealt reisi planeerimisest. Otsustasin, et sel sügisel, kui ilmad kõige haledamaks lähevad, sõidan kuskile soojale maale, et suve pikendada. Novembri algus tundus kõige õigem aeg jalga lasta. Plaan küpses augusti lõpus, kui mu suvearmastus tagasi koju Kanaaridele sõitis. Gran Canariale täpsemalt. Lennuki planeerimine on tänapäeval lihtne – võtad näiteks momondo, kirjutad sinna kuhu ja ta pakub erinevaid variante. Mina tahtsin odavlende ja aegadel, mis mulle meeldiks. Otse Kanaaridele meilt lende ei tehta. Saab näiteks läbi Itaalia ja Inglismaa. Nii valisin välja, et reisi alustan 1. novembri lõunal läbi Milaano Malpensa lennujaama ja tagasi tulen nädala pärast läbi Londoni Gatwiki lennujaama. Malpensas oli ooteaega viis tundi ja Gatwikus terve öö, ehk 15 tundi. No ei olnud mugavamat tagasisõidu varianti. Kokku läksid lennupiletid maksma 240 eurot.

Enne sõitu uurisin teistelt, et kas see 2-3 tundi lennujaama kohaleminemine on reaalne, sain erinevaid vastuseid, kuid võin kinnitada, et Tallinna võib küll 2 tundi varem minna ja 3 on igal pool liig, kui inimene just lennujaamapaanikaga ei maadle ja õiget kohta leida ei suuda. Mul alustati Tallinnas Easyjeti lennukisse sisselaskmist tund aega varem, kuigi pärast passisime pool tundi püstiasendis ühes koridoris ja vaatasime tühja lennuväljakut. Kõikides teistes lennujaamades teatati värava asukoht täpselt tund aega enne väljalendu, kuid lennujaama sisenedes tuleb läbida kotikontroll, mis mul kuskil eriti aega ei võtnud. Mina olen seljakotireisija ja kohvreid ära ei anna. Etteruttavalt võin öelda, et sokke sai liiga palju kaasa. Ma ei tea, mida ma pakkides mõtlesin, kuid kandsin neid ainult sinna- ja tagasiteel.  Vanasti tehti tšekk inn lennujaamas ja värav trükiti piletile, nüüd teed ise kuu aega varem selle netis ära ja isegi Easyjeti äpp ütleb värava alles tund varem. Inimesed seisavad kõikides lennujaamades tülpinud nägudega teadetahvlite juures.

1
Tallinna lennujaama kaunist tühjust vaatamas

Milano Malpensa lennujaama sõidab kolme tunniga. Loomulikult ei asu see Milaanos ja ma mõtlesin juba varem, et mida oma vaba 5 tunniga teha. Kaardilt oli näha, et on mõtet natuke õues jalutada küll, lähedal on mingid majad. Välismaal ei käi vist keegi jalgsi, sest kõnniteedega on väga kehvasti. Ronisin rõõmsalt mingist ristmikust üle ja leidsin eest värvirikka sügisese võsa, kuhu sisenes jalgrada. Paari minuti pärast nägin läbi aia vanu sõidukeid ja neid uurivaid inimesi. Üle aia ronimine tundus imelik ja ma kõndisin edasi.

2

Lõpuks sai aed läbi ja ma olin Volandia muuseumi ukse juures. Kuna ma olen pigem võsa kui muuseumisõber ja pilet maksis 11 eurot, siis ma majja asju imetlema ei läinud. Kuid asub see siin. Viis kuni kümme mintsa Malpensa 1. terminalist jalutada. Ma läksin edasi lootes mõnda söögikohta leida. Leidsin ühe hotelli, mille kohvik mulle ei meeldinud ja ühe pitsarestorani, mis oli kinni. Ehk süüa ma ei saanud. Kodustehtud võileivad olin juba esimese lennu ajal ära söönud. Joomise jaoks on kõige mõistlikum võtta kodust kaasa tühi pudel ja pärast kontrolli see vetsus veega täita. Ma ei poolda vee poest ostmist.

3

Kuna ma tsuti ikka põdesin, et äkki läheb lennujaamas uuele lennule minemisega aega, läksin jaama tagasi. Vanasti sai lennujaama kosmeetikapoes firmakosmeetikaga terve tasuta meigi ise teha. Nüüd saab ainult kalleid lõhnu endale peale lasta ja meiki võid teha odavate asjadega. Lõhnad mulle ei meeldi ja see naine, kes lennukis mu kõrval istus, poleks pidanud seda võimalust kasutama, päris õudne oli. Sama õudne, kui selle Itaalia Pupa firma ripsmetušš, mida ma proovisin. Ripsmed tegi küll jube pikaks, aga imelikult paksult jäi peale.

4

Vaatasin lennujaamas kõik söögikohad üle, aga miski ei tundnud hinnale vastav olevat. Nüüd ma tean, et eurooplased söövad kohutavas koguses saia, peamiselt burksi vormis. Ma ostsin poest endale kolmnurksed tuunikala võileivad, mis olid päris head. Malpensast Las Palmasesse sõitis lennuk 4 tundi.

Kuna see postitus on lennujaamadest, siis kirjutan tagasisõidust ka. Nagu alguses kirjas, siis tagasi tulin London Gatwiki kaudu. Las Palmasest väljus lennuk tund peale õiget aega ja ega seal midagi peale vaate imetlemise teha pole. Panin instasse lühivideo suitsuruumist, mis asub väliterassil ja kus on näha merd ja mägesid. Lennuk lendas Gatwiki pea neli tundi ja ma poole ajast magasin. Kohale jõudsime kuue paiku, kui väljas oli juba pime. Ma varem arvasin, et kasutan öö ära ja lähen öist Londonit vaatama. Kohale jõudes hakkasin linnasõidus kahtlema, et kas ma viitsin ikka ja pime on ja märg, kuigi vihma ei sadanud. Pimedas ju ei näe midagi. Ma 30 aastat tagasi käisin Londonis ka. Edasi-tagasi pilet oleks umbes 40 inglise raha tulnud, pluss linnasisesed sõidud, ajaveetmiskulud. Otsustasin, et kulutan selle raha parem kohapeal, ei pea hommiku kaheksase lennuki peale jooksmisega riskima.

5

Gatwikus on ka kaks terminali nagu Malpensas ja nende vahel saab sõita rongiga (Malpensas bussiga). Tasuta. Ma oleks tahtnud jalgsi käia, aga ma ei suutnud pimedas ühtegi teed leida, kõikjal ainult autoteed ja rongid ja lennukid ja autoparklad. Masendav. Tallinna Easyjet väljub põhja terminalist ja selle juures on Hiltoni hotell. Kuna muarvates on lennujaamad seespoolt jube koledad ja väsitavad, üritasin hotelli pääseda. Väga imelik maja. Tänavalt sissepääsu polnudki ja sisenemine toimus läbi terminali teise korruse plekist toru. Võrreldes Tallinna Hiltoniga, oli see hotell suht peldik, no nagu kolmelt tärnilt oodata võikski, aga minu õnneks oli kohe fuajees baar-restoran, kuhu otsustasin maha istuda ja öö veeta. Hiljem sain küll teada, et see koht on mõeldud hotelli külastajatele, aga keegi mind ära ajada ei tahtnud.

No ja nüüd kohe algab lugu, milline saab vist ainult minuga juhtuda. Ausalt, ma ise ka ka arvan, et ma olen ikka nõks imelik. Kõigepealt tellisin endale süüa ja juua ja tarvitasin seda üliaeglaselt, sest aega oli mul lademes. Jube hea juustukook oli, proovin seda ise ka kodus teha, muretaignaga, pitsalaadne. Rahvas liikus, ei midagi erilist. Kell hakkas lähenema keskööle. Ma olin üliväsinud, aga ei tahtnud 6 tunni voodi eest kohe kuidagi 123 raha välja käia. Igav oli ka. Mu lähedale teise lauda istus mingi mees, mitte minu maitse. Ma vältisin kõigiga pilkude kohtumist ja tegelesin oma asjadega. Mul oli oma diivan ja kingad võtsin ka jalast ära, et mugavam oleks.

Üks hetk võttis mees suitsupaki, jättis asjad maha ja läks välja. Keegi mu sees ütles, et mine ka suitsetama. Noh ja ma läksingi. Ta suitsetas õues ja ma üldse ei raisanud aega, vaid nagu sinna jõudsin, tegin juttu. Noh laadis, et nägin teda seal baaris. Ta rääkis väga sõbralikult vastu, et on turundusinimene ja käis Korea kolleegidega söömas ja karaoket laulmas. Jutt klappis ülihästi ja ta küsis, et kas ma ööbin ka hotellis. Ma vastasin, et mul oli plaanis seal baaris öö lennukini mööda saata. Ta kutsus, et ma võin tema tuppa tulla. Ma vastasin, et see oleks ikka eriti imelik, me ju alles tutvusime. Ta arvas ka, et ta naisele see ei meeldiks. Rääkisime baaris edasi. Inglismaa maksudest ja selle telefonifirma turundusstrateegiatest, kus ta töötab ja korealastest ja miljonist asjast. Mingi hetk ta pakkus, et tal on firma makstud tuba, et ma ju võiksin seal magada. Ja ma nii hullusti tahtsin magada ja ta tundus väga normaalne mees olema ja ma jäingi nõusse.

Mul oli totaalne prostituudi tunne, aga ma olin jummala kindel, et ta ei hakka mind vägistama ja minul puudus tema vastu igasugune sellelaadne huvi. Ma olin nii väsinud, veel 6 tundi baaris diivanil istuda, kus magamine poleks vist viisakas, tundus jubedus ruudus. No ja me läksimegi tema tuppa. Seal oli kaks voodit ja ma võisin valida, kumba ma tahan. Ta oli poola päritolu, aga teist põlve Šotimaal elanud. Ja siis me lobisesime veel üle tunni. Ta vist natuke üritas mulle külge lüüa, mitte katsuda, aga et ma ilus ja siuke jutt. Ma tegin külma kuid samas sõbraliku näo, et ei pane külgelöömist tähele, tänasin komplimentide eest ja kõik toimis. Ei mingit kahtlast värki. Lõpuks me vestlesime lausa tema peresuhetest ja ma üritasin talle nõu anda, mille kohta ta ütles, et ma peaks psühholoogilise nõustamise eest raha võtma, et see on kallis teenus. Tundus, et ta jäi mu nõustamisteenusega rahule ja mingi hetk jäi magama ka.

Vaene mees, ma pole elu sees nii kohutavat uneapnoed kuulnud. Ta sisuliselt üldse ei saanud hingata. Kõigepealt norskas natuke tavaliselt, siis tõmbas hinge kinni, alguses natuke, siis rohkem, siis täielikult, püsis minuti hingamata ja kui hinge lahti sai, siis köhis mõne aja. Mingi hetk tõusis voodis istuma, sest nii sai ta natuke hingata, kuid kuna ta magas, siis ei saanud ta niisama voodiserval istuda ja vajus uuesti magama. Kuna ma olin jube väsinud, siis ma jäin ka magama, ega tea, kas see apnoe asi oligi tal kogu aeg või ei. Kui ma kuue ajal ära läksin, siis tal seda ei olnud, vaid ta magas rahulikult.

Pärast ma mõtlesin, et kogu lugu oli järjekordseks tõestuseks, kui midagi tahta, siis saad ka. Ma väga tahtsin normaalselt magada, aga ma ei suutnud ratsionaalselt välja mõelda kuidas, no ja siis juhused ja minu naiivne ja kompleksivaba suhtlemisoskus tulidki mu soove täitma. Ma tean, et kompleksivaba kõlab ka nagu prostituut, aga päriselt ka, midagi ei juhtunud. Ta ei puutunud mind sõrmeosagagi ja väga huvitav vestlus oli.

Et mida siis teha, kui lennujaamas on jube pikk vahepaus? Lennujaamas pole midagi teha. Välja tuleb minna ja vaadata, mida juhused pakuvad.

Advertisements

12 comments

  1. See viimane seik kõlab nagu mina ka, ausalt. Ma ei tahaks pakkuda, et ma kasutan inimesi ära, aga kui mingi võimalus kuskil terendab, siis ma risti ette ei löö ja enamasti ma ka usun inimeste headusesse. Vastiku inimese või retsi tunneks ära ju, eks? Ilmselt naiivne arvamus ja lihtsalt on vedanud, aga ma olen ka enam-vähem samamoodi võõraste juurde ööbima saanud. Ainuke asi, et pärast seleta teistele -ausõna, mitte midagi SELLIST ei toimunud! No ja uni, see on nii oluline asi mu jaoks, seda peab saama. See on muidugi üsna vihma käest räästa alla, kui teisel uneapnoe juhtub olema, ma peaks ikka üliväga väsinud olema, et sellises olukorras magama jääda.

    Meeldib

    • Ohh, nii hea teada, et sina ka 🙂 Ma ka usun inimeste headusesse ja arvan, et enamus inimesi on päriselt head, targad ja osavad. Mulle meeldib inimesi näiteks lennujaamas vaadata ja mõelda, millised nad on. Mõne näojooned tunduvad, et ta võiks kuri ja pahatahtlik olla, aga siis ta teeb midagi, räägib kellegagi ja naeratab ja näed, et ei ole ju kuri, täiesti tavaline inimene. Ma ei oska seda naiivsuseks nimetada. Ja ma ei oska ka täpselt öelda, mis on ärakasutamine. Ma arvan, et ärakasutamine on siis, kui teine end pärast halvasti tunneb. Eesti keeles ju saab öelda ka, et mul oli ärakasutatud tunne. Kui ise käitud meeldiva inimesena, siis ei tohiks ju teisel ka halba tunnet tekkida.

      Mu eksil oli ka uneapnoe, aga mitte nii kohutav. Et ma, teoreetiliselt, olen harjunud, kuigi mul on väga ergas uni.

      Meeldib

    • Lennujaamad mulle üldse ei meeldi, see rahvahulk ja ruumide suuruses tekkiv müra, on jube ärritav. Ja need toolid ei ole ka mugavad. Siis magaks juba kuskil põrandal, aga see ka nagu ei meeldi.

      Meeldib

  2. Õhh, kui sellel mehel oli nii õudne uneapnoe, siis tulevad ta abieluprobleemid ka puhtal kujul sellest – kauakestev uneapnoe muudab lõpuks impotendiks. Ja katsu sa impotendiga probleemivabalt koos elada! Retsi äratundmisse ma ei usu ja arvan, et Manjanal lihtsalt vedas.

    Meeldib

    • Pidev uneapnoe ei muuda impotendiks, mu eksil oli apnoe 🙂 Minu ja selle mehe kooselus oli veel sarnasusi, ta oli ka naisega 15 aastat koos elanud. Võib juhtuda, et nii pika aja peale on hea meel, kui mees oleks impotent. Ma ei näe ka mingit probleemi impotendiga kooselus, kui on tegemist toreda inimesega.

      Ma ikka täiesti usun, et ma tunnen retsi ära ja samas olen ma nii naiivne, et ma arvan, et ma suudan retsi minuga inimlikult käituma panna. Et kui ma suhtun temasse kui toredasse inimesesse ja kellessegi, keda ma usaldan, et ta on minu vastu hea ja abistav, siis ta ongi. Päris hulle retse on maailmas nii vähe, et ma ei näe võimalust, miks nad just minu teele peaks sattuma.

      Meeldib

      • Jep, see asi ka, et “küll ma temaga kuidagi ikka hakkama saan!” Aga ma just tegin mingit totakat testi selle kohta, kes ma õudusfilmis oleksin – sain selle, kes esimesena oma otsa leiab, sest noh, liiga usaldav, ei helista kohe politseisse, kui kardina taga miski liigutab, lähen vaatan ise, mis seal on jne 🙂 Ma usun muidugi, et elu ei ole nagu õudusfilm siiski.

        Liked by 1 person

  3. Mõeldavaid, kus on hirmud ja ängid, sellises vanuses on juba ohutu, kuid mees mõtles “küll ma temaga kuidagi ikka hakkama saan!” :))))

    Meeldib

    • Ma ei kirjutanud kui vana mees oli, ta oli 40 ja arvas, et ma olen temast jupi noorem.
      Kuigi mu lemmiklause on ka alati, et minu vanuses peaks hõiskama, et jee, keppi saab, mitte kartma 😀

      Meeldib

  4. Tubli oled. Kulusid tulebki optimeerida. Kuna Sa nagunii kasutad seda lennujaama veel, siis:
    Just olin South terminalis. Valjalend oli hommikul pool seitse, viie paiku siis kohal olla.. Tundus liigne pingutus. Miks £40 linnaskaik? Teinekord vota Victoria bussiterminalist easyJet buss (nad teenindavad keda iganes), 1h40m ja jouad Buckingham paleest lennujaama umbes £2 eest yks ots (rong oli £26). South terminalis on teisel korrusel mugavad lamamistoolid ja diivanid, aga ma votsin toa uude ja akendega hotelli (Bloc, mitte Yotel), mis asubki terminalis endas. Turvavarav oli 20 meetrit hotellist. Oo tuli alla £16 ja ainult maksudeks, sest kasutasin yhe booking saidi preemiapunkte. Ja parast turvakontrolli kysi water fountain asukohta, see on terminali lopus molemal korrusel, parem igal juhul, kui kraanivesi.
    Ma olen vaga kokkuhoidlik reisija 😉 Meelega. Ylejaagid lahevad hetkenautimise asemel reservi ja investeeringuteks. Kunagi palun Sul endale raamatupidamist teha, kui too parast tootamise ara lopetan (nii umbes 3.5a parast).

    Meeldib

Soovin lisada:

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s