Reisimuljeid Gran Canarialt. Vol. 2

Ma pole kunagi varem hispaaniakeelses riigis käinud. Umbes 15 aastat tagasi otsustasin, et enne ei lähe ka, kui hispaania keelt oskan. Kunagi ammu ma käisin kursustel, aga õpetaja oli kehv ja kasu vähe. Iseõppimise eesmärgil vaatasin hispaaniakeelseid filme (kellele Almodóvar ei meeldiks), panin ühe netibrauseri avaleheks hispaania ajalehe. Tõmbasin ühe äpi. Tundus, et ega ma ikka eriti ei oska, rääkida kindlasti mitte. Kanaaridel avastasin, endalegi üllatuseks, et ma saan päris palju aru. Kuna ma üksinda kuskil ei käinud, siis praktiseerimiseks võimalust ei olnud ja kõik, kellega suhelda oli vaja, rääkisid meeleldi ka inglise keelt.

Nagu ma eelmises postituses mainisin, siis ma pole tavaline turist: mind üldse turistiasjad ei huvita ja hommikust õhtuni ringilaskmine jäägu sportlaste pärusmaaks. Kuid mulle meeldib mööda linna suvalistes kohtades jalutada. Näiteks eramajade rajoonis. Vaadata millistes majades elatakse, mida aias kasvatatakse. Gran Canaria on ümmarguse kujuga vulkaanilise päritoluga keskosa suunas kõrgemale tõusev saar. Kuid igal pool on veel hulk künkaid. Neil on olemas tasuta jalgrattarent, aga jalgratastel eriti palju inimesi ei sõida, kuigi jalgrattateid on küll igal pool. Ma ka ei tahaks sõita, liiga mägine mu jaoks.

1
Kõik kõnniteed on üleni plaaditud ja mulda pole kuskil, kui kõnniteel on puud, siis puude alused kivid on ka ühtlased ja maa küljes kinni. 
2
Kui meie sukulendid on nagu kaktused, keskmiselt 10 sendise läbimõõduga, siis seal olid need kõik hiiglaslikud. Kuid umbrohtu ei kasva kuskil.

Erinevat tüüpi ülisuured palmid kasvasid igal pool. Natuke väiksemad olid aaloed ja pisikeste põõsaste aseaineks olid tihedad ahvileivapuud ehk moneytreed. Kui Kreekas ja Itaalias kasvavad tänavatel mandariini- ja sidrunipuud, siis neid ma seal ei näinud. Linna koduaedades ei kasvanud ühtegi söödavate viljadega puud või muud söödavat. Kummipuud nägin. Kui kuskil kasvab muru, siis see on samasuguste lehtedega nagu meie oma, aga jube tihe, maapinda ei paista ja kuidagi kõvem, kuigi palja jalaga pehme astuda. Putukaid ei ole, ei lendavaid ega jooksvaid. Ühte kärbest purjekal nägin.

3
Tänavad on pildile kuidagi väga tühjad jäänud, enamus linnapilte on tehtud laupäeval. SA rääkis, et rahvas sõidab nädalavahetusel saare lõunaossa, kus on umbes viis kraadi soojem.

Kuid autod ja bussid kihutavad linnas küll täie auruga. Samas inimesed valgusfoori taga rohelist ei oota, vaid lähevad üle, kui auk tekib. Õnnetusi ma ei näinud, kuigi kiirabid sõitsid pidevalt huilates ringi. Valgusfoorid töötavad normaalselt ja ühes kohas reageeris valgusfoor nupulevajutusele silmapilkselt.

4
Üldiselt oli enamus Las Palmase inimesi hispaanlased, nägid väga igavad välja, pigem vanemast generatsioonist, väga tõsised ja endassetõmbunud. Põneva välimusega noori ma ei näinud, võimalik, et ma ei sattunud sinna, kus nad käivad.

Tavaliselt armastavad eestlased rääkida, kui nad välismaalt tulevad, et välismaal on kõik inimesed sõbralikud ja lõbusad, aga eestlased on nii tõsised. Ma kahtlustan, et need eestlased käisid turistipiirkondades, kuhu võetaksegi tööle neid inimesi, kes 24/7 jõuavad naeratada ja sõbralikud olla. Las Palmase inimesed olid küll väga tõsised ja nägid välja nagu neil oleks palju töö- ja isikliku elu muresid. Nad olid isegi natuke nagu kurjade nägudega. Ma arvasin varem, et kui sa elad soojameresaarel, siis juba see fakt veab suu kõrvuni, aga selgus, et ma eksisin.

5

Las Palmases ei näinud ma ühtegi hulkuvad koera ega kassi. Saare lõunaosas Maspalomases nägin kahte kodukassi, kes rääkisid hea meelega, aga jutu sisu oli see, et kui sa mulle süüa ei anna, siis pole sul mingit õigust mind niisama käperdada.

Ma ei pildistanud ühtegi koera, aga koerapidajaid oli Las Palmases väga palju ja koerad väga pisikesed ja need pisikesed kakasid keset kõnniteed. SA pidi mind mitu korda hoiatama, et ma kaka sisse ei astuks. Kakat keegi ära ei koristanud, tavaliselt pritsisid omanikud kakale pudelist vett peale, kui sedagi. Ühte labradori suurust koera nägin ka, aga suuremat küll mitte ja sülekoerast suuremad koerad olid haruldus.

Ühes suuremas linnasiseses pargis käisime ka. Kõik eestlased teavad, et kanaarilind on kollane. Kuid seal pargis olid kanaarilinnud, mis olid ererohelised. Üleni, nii palju, kui ma neid lennul jälgida suutsin. Mujal, kui seal pargis, ma neid ei näinud. Enamasti olid linnas tuvid ja rannas kajakad.

6
See peaks vanalinna maja olema. Mulle meeldivad need puust rõdud, mis välisustega sobivad.

7

Las Palmases on mingi katedraal, mida turistidele reklaamitakse. Ma ei viitsinud seda üles otsida. Kuid mulle meeldib suva võõral maal vaadata nende pühakodasid seestpoolt. Need on alati nii huvitavad ja sisenedes tunned, kui rahustavad nad mõjuvad. Seal linnas astusin ma sisse kahte kirikusse. Üks oli moodsam ja terve ühe seina moodustas vitraaž, aga ma ei pildistanud seda. Selle ülemise foto tegin ma teises kirikus tolle vasakpoolse maali pärast. Ma oletan, et pildil on kujutatud Jeesukest, kelle poole naine palvetab. Mina aga näen seal edevas poosis meest, kes täiega flirdib tolle naisega, on isegi kõhu sisse tõmmanud, et parem välja näha.

8
See pilt on tehtud linnaosas, kus oli palju erinevaid väikeseid poekesi ja kohvikuid. Ma ei ostnud eriti midagi. Lapsele ostsin kingituse, sest mulle meeldib see traditsioon, mida ma olen alati hoidnud, kui mul on laps – lapsele tuleb reisilt kingitus tuua. Endale ostsin ühe kardigani ja paar šokolaadi tõin ka.

9

See maja on kongresside palee. Mulle meeldis kui vahvalt kandiline on maja ja kui kaunilt ta sobib selle vallatu kalasaba skulptuuriga. Tänava teisel poolel oli suur kunstmaterjalist jõulupuu, aga foto tuli vastu päikest kehv ja ma ei näita seda.

Üks asi, mida ma Gran Canarial kindlasti näha tahtsin, olid liivadüünid, mis asuvad lõunas Maspalomase tuletorni (nii itaalia kui hispaania keeles “Faro”) juures. Kanaaridel endal kollast liiva pole ja väidetavalt on see sinna lennanud suhteliselt lähedalasuvast Aafrikast.

10

See kant on tõeline turismikeskus. Põhimõtteliselt samasugune nagu igas teises lõunamaa riigis. Hunnik söögikohti, poekesi ja erinevaid välismaalasi. Peamiselt kuulsin saksa keelt, aga ka taani ja soome. Turistidele mõeldud majakesed üksteise küljes kinni. Saare lõunaosa on soojem kui põhjas. Kuna mulle turistikas ei meeldi, siis vaatasime düünid üle ja sõitsime tagasi. Pidin küll kokku saama ühe eestlasega, kes Maspalomases mitmendat aastat elab, aga ta telefon polnud sisse lülitatud ja FB-s käib ta harva.

1112

Düünid mulle meeldisid. Tagumises osas oli nudistide rand. Mõtlesin, et see oleks mugav koht ujuma minemiseks, pärast pole probleeme ümberriietumise ega märgade riietega. Mul pole alastiolekuga ka erilist probleemi. Kuid selgus, et seal on ka sama kraadiga vesi nagu põhjas, et pole supp. No ja siis ma ei läinud ujuma. SA-le seal üldse ei meeldinud, ta ütles, et ei taha alasti vanu mehi näha. Segarand, alasti naisi oli ka. Kuigi kogu saarel on väga palju gei-inimesi, mõlemast soost, et siis pole ju naistele ja meestele eraldi randa vaja. Kui me kohale jõudsime hakkasid nad riidesse panema. Tuul vist tõusis, või oli kell nii palju. Ka seal ujus vaid paar inimest, kuigi rahvast oli jube palju.

Nüüd on vist enamus reisimuljeid jagatud. Kas ma läheks tagasi? Miks mitte, võiks küll. Väga hea soe koht, taevas kõrge ja teoreetiliselt võiks seal ju isegi ujuda. Kuna ma ennustada ei oska, siis ma ei tea mis saab mu suhtest SA-ga. Ma ei usu isegi kaugsuhtesse Tallinna ja Tartu vahel, aga Kanaaridele on mu kodust üle viietuhande kilomeetri ja nii suureks muutuseks, et laseks Eestist jalga, ma hetkel veel valmis pole.

Advertisements

4 comments

  1. Noo. Pealt viistuhat kilomeetrit nüüd küll mingi argumendina ei klassifitseeru, kui me suhte püsimisest/mittepüsimisest räägime. Mu enda blogi pealkiri on siinkohal heaks tõestuseks =)

    p.s. See esimene pilt on nii tore! Teised kah muidugi.

    Liked by 1 person

    • optimist ütleks, et mida kaugemal, seda lihtsam, ei ole võimalust tülli minna ja teine inimene läheb iga päevaga paremaks, kõik kehvad küljed ununevad 😛

      Meeldib

      • Haa. Ma tegelikult ei pidanud tõestuse all niivõrd kaugelviibimist silmas, kuivõrd viietuhande versta taha kolimist.
        Aga see su “hetkel veel valmis pole” on kah juba omajagu kõnekas, ma ütleks.
        =)

        Meeldib

Soovin lisada:

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s