Rutiin ja autopiloot

Üritan tagantjärgi lugeda blogisid, mis vahepeal lugemata jäid. Ma vahetasin enne ärasõitmist oma mobiilipaketi sellise vastu, et saaks välismaal rahulikult netis istuda, aga mu 2 giga jäid suures osas kasutamata. Ma lihtsalt ei ole telefoniinimene. Kuid nüüd sain teada, et Klari loeb hea meelega tavalisi jutte inimeste tavarutiinidest. Hommikurutiinist näiteks ja mõtlesin, et see on ju hea kirjutamisteema.

Mul eelmisel kooliaastal oli hommikurutiin. Panin kõik ülitäpselt paika. Kooli oli vaja jõuda poole üheksaks. Tramm sõidab sinna umbes pool tundi. Käsin augustis kodust trammipeatusesse ja sain teada, et vahemaa läbimiseks kulub umbes 10 minutit. Koju planeerisin eriti vähe aega. Kella sättisin iga teisipäeva ja kolmapäeva hommikuks 7.25 helisema. Kõigepealt WC, siis riietumine. Kohvi ma eelmisel aastal ei joonud ja hommikusöögiks planeerisin ühe banaani, kuna sealt saab palju kaloreid kiirelt kätte. Ma ei teadnudki, et keegi peseb hambaid enne sööki. Kus on loogika, hambad jäävad ju toiduga kokku? Hambaid pesin peale banaani. Pärast seda joonistasin kulmud pähe. Talvel tuli lisaks ka näokreem. Enne väljaminekut huulepulk. Need kaks ala – kulmud ja suu – on mu õueminekut rutiinis kogu aeg. No ja seda rutiini järgisin kevadeni välja, kui mul kõigest tüdimus sai. Koolis käimisest. Mulle ei meeldi rutiinid.

Suve jooksul läks koolitüdimus üle ja otsustasin, et käin ikka edasi, aga hommiku muudan ära. Rutiinivabaks. Kõige rohkem häirisid mind kaks asja – ma pean liiga vara tõusma ja nii kiirelt hommikul tegutsedes, ei taha ma WC-s number kahte teha. Kuid koolis ei taha ma seda ka ja nii läheb lappesse muarvates mu elu ainus oluline rutiin – seedimine.

Nüüd mul enam hommikuks äratuskella ette sätitud ei ole. Igal õhtul panen kella ajaks, mis parasjagu õige tundub. Kooli üritan jõuda kolmandaks tunniks, ehk umbes kümneks. Kuid novembris keerasid nad tunniplaani niisuguseks, et teisipäeva hommikul on kaks esimest tundi õmblemine ja ma tahan õmmelda. Mul on suveseelik pooleli. Jube jama, ma ei saagi magada! Sel nädalal otsustasin, et ma võin ju õmblemist osaliselt kodus teha, nii palju kui õpetaja on õpetanud ja lähen nii paljuks, et uusi juhtnööre saada ja õmblusmasinat kasutada. Mu enda masin teeb trikke.

Nüüd on mu koolihommikune tegevus vabama graafikuga. Kell heliseb, panen kella kinni ja leban edasi. Tavaliselt ma ei jää uuesti magama, aga eile jäin ja magasin 10 minutit. Mulle meeldib alati peale tõusmist voodis edasi lebada, et päriselt üles tõusta, või siis edasi magada, kui pole veel õige aeg.

Nüüd ma joon hommikul kohvi. Vanasti ma jõin ainult pätikohvi, aga suvel oli kodus selline kohvipuru, mis ei tahtnud põhja minna ja nüüd ma valan kohvi läbi sõela teise tassi, et tükikesi vältida. Praegune mark settib kenasti, aga leidsin, et ilma ühegi sodita on ikka parem. Suitsu teen ka. Kuna meie maja on lõpuks üleni asustatud ja naabreid kole palju, siis ma enam väljas suitsetada ei taha. Ma ei taha naabritega suhelda. Suitsetan köögis. Suitsuküünlaid ostsin, et elamine tuhatoosi järgi ei haiseks. Muideks – igasuguse praadimise hais jääb kööki hoopis hullemini ja suitsuküünal ka ei aita, kui suitsetamise ving.

Hommikuse söömise jätsin ära, sest mul ei ole hommikul kõht tühi. Koolis saab 11.40 lõunasööki ja selleks ajaks mul juba natuke on tunne, et võiks süüa, kuigi koolivabadel päevadel ma ka nii vara ei söö. Paksuksminemise üks põhjuseid on see, et inimene sööb siis, kui tal isu ei ole ja asju, mis talle tegelikult ei maitse. Mina armastan õhtul hilja süüa ja mul ei lähe hommikuks kõht tühjaks. Kuid tänu hommikusele vabagraafikule, ma saan oma number kahega maha. Ma ärkan hommikul umbes tund hiljem kui eelmisel aastal ja kooli jõuan umbes poolteist tundi hiljem ja kõik toimib.

kohv
Ärkasin täna ühe paiku ja poole kolme aeg tegin hommikusöögiks kaks võileiba. Kohv on teine ring. Lusikatäie suhkru ja piimaga.

Miks mulle ei meeldi rutiin? Erinevad põhjused, aga üks olulisim on see, et ma ei taha tegutseda automaatpiloodil, see tekitab probleeme mäluga. Kõige lihtsam näide on välisukse lukkukeeramine. See käib alati automaatselt, üldse ei mõtle, kuidas ma seda teen ja pärast ei mäleta, kas keerasin lukku või ei. On juhtunud, et olen nii mõtetes olnud, et polegi ust lukku keeranud. Tavaliselt küll siis, kui koju tulen.

Inimene õpib terve elu erinevaid oskuseid, mis saavad nii selgeks, et enam ei pea mõtlema, kuidas ma kõndimisel ühe jala teisest mööda viin või kuidas ma hingan. Jah, hingamine saab kohe sündides selgeks, aga enamus muid tegevusi käivad automaatselt ja mõte rändab hoopis kuskil muudel radadel. Kui jälgida, mida ma mõtlen, kui näiteks mööda tänavat kõnnin, siis üldjuhul on tegemist täiesti ebavajalike mõtetega. Ilmselt on kõik sattunud peale õpetussõnadele, et elama peab hetkes. Ma üritan seda päriselt teha ja see on üliraske. Pidevalt läheb mõte maadele, mille läbikammimine vähendab mu elu kvaliteeti. Erinevad ebameeldivad minevikuasjad, mis rikuvad tuju. Juhul kui ma mõtleks, kuidas neid minevikusündmusi tulevikus ära parandada, oleks sellest kasu, aga niisama kedrata, ei ole kasulik. Hoopis parem tunne tekib, kui jälgida, mida ma näen, kuulen, haistan just praegusel hetkel.

Ma ei mõista täielikult inimesi, kes ühistranspordis ja tänaval kannavad kõrvaklappe või vaatavad oma telefoni. Ma proovisin teisipäeval koolist koju tulles trammis telefonis olla, mul ju nüüd on nett kogu aeg telefonis. Jah, ma pole harjunud, aga see tunne, kuidas ma kõigest ümbritsevast ära sain lõigatud, tundus hirmus. Õues oli pime ja mul tekkis raskusi arusaamisega, millises peatuses ma olen ja ega ma mööda pole sõitnud. Ma pidin end jõuga tollest lummusest välja tirima, kuhu telefon mind tiris. Ja telefonis olemine ei andnud mulle mingit teavet või emotsiooni, mida oluliseks pidada. Ainult maailmast ja ka enda tajumisest väljalõigatud tunde. Ma mõistan, et need inimesed, kes trammis muusikat kuulavad või telefonis istuvad, hindavadki seda, et nad saavad omas uduses mullis olla. Nad ei taha näha teisi inimesi, kes võivad olla ebameeldiva välimusega või masendunud. Või halli novembrit, mis meid õues ümbritseb. Nad tahavadki rutiini, mis ei tekita kõrvalisi neisse otseselt mittepuutuvaid mõtteid. Netis istudes ei pane ka seda tähele, kui käed hakkavad külmetama, alles siis märkad, kui nad juba on nii külmad, et enam ekraani toksida ei saa.

Ok, ma ei oska seda hetkes elamise asja positiivseid külgi arusaadavalt väljendada. Ainus lihtne põhjus on, et ma tahan kogu aeg täpselt teada, mida ma teen, mõtlen, tunnen. Ma pakun, et jutt, kuidas vanadel inimestel mälu läheb kehvemaks, tuleneb täpselt samast põhjusest. Inimene õpib enamuse oma elust erinevaid rutiinseid asju tegema, mille jaoks pole vaja jälgida, kuidas ja miks, ja nii nad ei mäletagi enam midagi, sest nad elavad mulli sees. Mulli, kus ei toimu peaaegu mitte midagi, peale lollakate mõtetete, mida pole võimalik isegi normaalselt sõnastada ja kasu pole neist mõtetest kopika eestki. Kehvemal juhul tegelevad need mõtted enda ja teiste süüdistamise või mõne ärevustunde hullemaks ajamisega.

Advertisements

7 comments

  1. Sul köögis ventilatsiooniava (auk, rest, mis iganes) on? Korterites tavaliselt ikka on.
    Vot, sinna saab väga lihtsa vaevaga paigaldada imuri. Õhupuhasti, tegelikult. Ja peale seda ei ole muret ei suitsuhaisu ega praevingudega. Ma viimati ostsin nii odava käki, et kahtlustasin, et see üle paari kuu vastu ei pea. Seitse aastat juba uriseb. Selle all oli kuidagi kõige parem suitsetada, lisakas haisu- ja suitsuvabadusele see kerge urin kuidagi rahustas. Ma ise eelistasin õuessuitsetamist, sest ei kannatanud seda külgenakkavat sigaretivingu, aga mees oli krooniline toassuitsetaja. Kui ma söögilõhnu veel aknast oleksin võinud välja tuulutada, siis tema järgi ma ometi jooksma poleks hakanud, seega tõin imuri.
    Ise ma seal all suitsetamist väga kaua nautida ei saanud – klõps käis läbi ja jätsin suitsetamise maha. Aga mees ikka muudkui kenasti suitsetab imuri all, tuppa ei tule kübekestki ja küünlaid põletan ainult silmailuks või siis lõhna pärast 🙂

    Meeldib

    • Me majal on see kredexi kapitaalremont, mille sisse kuulus ka uus keskne ventilatsioonisüsteem, põhiundaja on vist pööningul. Näiteks niiskusega pole vannitoas mingit probleemi, kõik kuivab normkiirusel. See süsteem töötab päris hästi. Umbes 20 minuti pärast lõpetamist pole köögis enam midagi tunda. Ma ei pea vajalikuks sinna ventilatsiooniavva veel lisavidina panemist. Aa lihapraadimise hais on selline, mis läheb igale poole sisse ja jääb pikaks ajaks. Pannkoogid ka. Suits on võrreldes nendega nohu.
      Mulle lõhnaküünlad ei meeldi. Mõned suitsuküünlad ka mitte, aga mõned on täitsa meeldima hakanud. Kuigi need, mis ma selverist ostsin, said sealt otsa ja ma nüüd pole kontrollinud, kas on uusi toodud, mitu nädalat oli seal vahes tühjus. Ostsin siis teisest poest, aga ega ju ette ei tea, kas hakkab meeldima või mitte, õnneks on need odavad.

      Meeldib

      • Mul pole vähimatki aimu, mis imeloom on suitsuküünal, aga arvan, et teen selle endale selgeks ja viin emale. Tal on igasugu urisejaid ja avasid, aga tunnistab ta ikka ainult paokil akent ja mul on nüüd, mittesuitsetajana, vahel nina ülearu terav. Mitte et mul tuleks tahtmist kobiseda või et mul selleks isegi õigust oleks, aga ma tean, et ta ei tahaks, et keegi seda suitsulõhna tunneks.
        Lõhnaküünaldega on mul suhe nii ja naa. Talvisel ajal aktiveerun ja ostan mõned küünlad, teeb hämaruse hubasemaks. Mulle hämarus muidu meeldib, tormine ja sopane november on mu lemmikaeg, leebe lõhnaga küünal on i-le täpiks. Päikeselise ilmaga ei taha küünalt ja soojal ajal ka mitte.

        Meeldib

        • Eesti keeles tuleb suitsuküüna peale googlist erinevaid vastuseid, kuid inglise keeles nad on “incense sticks”. Nad kõigile ka ei meeldi ja neil on päris tugev lõhn isegi siis kui neid ei põleta.

          Meeldib

  2. Kui telefoniga google mapsis oma teekond paika panna ja siis seal seda start nupukest vajutada, annab telefon eelmises peatuses vibreerides märku, et järgmises maha tuleb minna 😉 Väga kasulik asi pimedal ajal ühistranspordiga sõites, ei mingit muret, et mööda sõidad.

    Meeldib

Soovin lisada:

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s