Enese ja teiste paljastamine koos kaalunumbriga

See postitus tuleb nüüd natuke jõhker, aga täna on lumeta ja vihmane detsember ka. Piisav õigustus. Alaealised ei pea vaatama. Igatahes loen ma portaali raamatupidaja.ee. Tavaliselt on seal kõik artiklid tasulised, kuid kuna raamatupidamise teemade algallikad on netist lihtsalt leitavad, siis on hea end uute teemadega kursis hoida. Ei maga olulisi seadusemuudatusi maha. Kuid täna leidsin sealt hoopis ühe sisuturundusartikli, mis on tervenisti loetav. Reklaamiti dieedifirmat, mis kasutab ära inimeste ühte nõrgemat külge – ülekaal. Minu tähelepanu köitsid testija fotod enne ja pärast. Ma tahtsin teada, milline näeb välja inimene, kes kaalub 72,3 kilo. Ma tean, et mul on imeline oskus ennast peeglist saledamana näha, kui ma teistele paistan, aga vahetevahel mulle tundub, et teistel inimestel on kaal rikkis ja näitab vähem. Või nad on väga lühikesed.

Dieedi testija on Maire ja ma ei tea, kui pikk ta on. Panen siia ka Maire pildid enne ja pärast: kui ta kaalus 72,3 kilo ja 62,9 kilo. Kuna ma teda päriselt ei tunne ja ta avalikus dieedifirma reklaamis neid pilte kasutab, peaks kõik korrektne olema. (Pilt on eemaldatud dieedifirma ja Maire palvel 10. detsembril 2018)

eemaldatud

Ma olen kunagi raseduse ajal 62,9 kilo kaalunud, aga see oli väga ammu. Nüüd ma kaalun ikka palju rohkem. Mõtlesin, et teen endast ka sarnased pildid, kui Mairel. Mul ei ole valget pluusi, mustad lühikesed püksid leidsin. Panin selga roosa pluusi, mis on väga õhukesest materjalist ja vist natuke liiga kitsas ka. Kuna Maire kannab rinnahoidjat, otsisin oma kapipõhjast ka ühe välja, et pilt väga erinev ei oleks.

Ma kaalun ennast alati hommikul peale WC-s käimist ja enne riidesse panemist. Seepärast tean ma enda kaalu väiksemana, kui teised mind näevad. Kuid täna kaalusin end nendes riietes ja enne selle postituse kirjutamist. Minu kaal näitas 74,8 kilo. Olen natuke suvega võrreldes juurde võtnud. Kuid hetkel ma küll ei põe. Ma ju ei käi kunagi teiste nähes nii totrate riietega, mis minu kõiki pehmeid külgi sellise jõhkra otsekohesusega demonstreeriks. Pea ma lõikasin fotolt maha, sest nii julge ma ka pole. Ja siin on teile foto minust kõigi nende 74,8 kiloga.

748 Pildistasin telefoni aegvõttega ja laelambi valgusega. Foto kvaliteet on jube halb. Reied näevad eriti jõhkralt tselluliidikad välja. Ma ei tea, kas need ongi nood kuulsad vanainimese põlved, millest Eveliis aegajalt kirjutab? Või millised nad peaks olema? Mairel on teistsugused.

Rinnahoidja teeb rinnad kahtlaselt suureks ja mu kõhuke on kenasti näha. Ma olen 172 pikk ja kaalun 74,8 kg. Minu pikkusega on ülemine normaalne kaal  73 kilo. Ehk ma olen ülekaaluline. Mu elektrooniline kaal töötab korralikult, aga isegi selle foto järgi tundub, et ma küll ei pea nälgima hakkama. Mulle tundub, et 62,9 kilosel Mairel on palju suuremad probleemid, kui mul minu paari ülekiloga. Ma näen ennast ka fotol paremana kui tegelikkus?

Kuid ma uurisin seda dieeti ka natuke. Artiklis antud link viib lehele, kus esimesena jääb silma suhkruasendaja reklaam ja dieediõpetuse hind – 83 eurot. Selle rahaga saab lennukipiletid Londonisse ja tagasi. See eesti firma müüb Dr. Simeonsi dieeti ja esimene googli vaste kirjutab, et Simeonsi dieet on tervisele kahjulik, ega aita pikas perspektiivis alla võtta. Nad kirjutavad, et dieedi sisu on kaks korralikku söömaaega (mis on ju normaalne toitumine), kuid nende kalorid on kokku 500. Dieeti võib pidada ainult 40 päeva. Loogiline ka ju, selle ajaga veel haigeks ei jää, aga kaalulangus, mis võiks su haigeks teha, on juba saavutatud.

Ma olen ka dieete pidanud. Kuna mul pole arvutamise vastu midagi, siis ma olen oma dieedid koostanud kalorite lugemise järgi. Viimane alumine piir, mida peetakse normaalseks, on minu pikkusele umbes 1300-1500 kilokalorit päevas. Kui pole plaanis ei juurde ega maha võtta, siis tuleks süüa umbes 2200 kilokalorit.

Praegu on väga popp loobuda valge suhkru söömisest. Mina olen alati suhkrut armastanud. Muarust on suhkru ära jätmine enda petmine. Näiteks mu ema kasutab suhkru asemel kohvis mett ja ma ei suuda talle selgeks teha, et kaalu langetamise kohapealt ei muuda see mitte midagi. Isegi suhkru asendamine suhkruasendajatega on imepisike võit. Teine müüt, millega dieeditajad end petavad, on puuviljade söömine. Tegelikult annab üks suur ja magus õun umbes sama palju kaloreid, kui neli teelusikatäit suhkrut, mida päeva jooksul kohvi sisse lisada.

Kuid ma usun, et ülekaal on seotud inimese mõtlemisega. Ja mõtlemise muutmine on palju keerulisem kui kalorite lugemine. Ülekaalu tekkimise ja püsimise taga on mõte, et ma ei ole piisav, ma ei meeldi endale ega teistele. Kuidas heakskiitu ära teenida? Dieet on tegevus, mida reklaamib kristlus – kui sa ennast piisavalt piinad ja piitsutad, oled sa parem inimene. Aga kas ikka oled? Dieet tõstab su enesehinnangut, kuna loobud paljust, mis varem naudingut pakkus. Inimesed ütlevad sulle tunnustavalt, et näed kõhnem välja. Kui kauaks selline tunnustus enesehinnangule mõjub? Nii nagu kaal näitab, et jälle tuli kilo juurde, on enesehinnagust järgi ainult räbalad. Põhimõtteliselt saab ju iga inimene aru, et kui endast hästi arvamine on seotud vaid numbriga, mida kaal näitab, siis on midagi väga kehvasti. Ma olen ju mitmekülgne isiksus, kel on palju meeldivaid külgi, kasulikke oskuseid ja teadmisi. Endast saaks ju hästi arvata ka muude omaduste järgi kui kellegi tundmatu ettekirjutatud kaalunumber.

Võimalik, et kogu see postitus on lihtsalt minu enesekindluse kõikumise avalik demonstratsioon. Kuid mul on plaanis oma kõikumine veel kõrgemale tasemele viia. Ma planeerin juba tükk aega, et peaks endast kunstilisi aktifotsid tegema. Selliseid, kus isegi ürgvana ja ülekaalus naine näeb hea (ja pandav) välja. Üks hetk ma nad ära teen ja kui piisavalt julge olen, siis riputan siia kogu maailmale vaatamiseks ka. Olge ootel!

Advertisements

55 comments

  1. Kui sa nüüd hästi vaatad neid kahte pilte Mairest siis ON väga hästi näha, et pole ta midagi kaalust alla võtnud.Need on pildi trikid 😀

    Meeldib

    • Kui sa nii ütled ja ma nüüd vaatan, siis tunduvad suht samasugused pildid jah ja ta võiks mõlemal umbes 80 kilo kaaluda, kui ta just 150 pikk ei ole.

      Meeldib

      • Isiklikult mina tunnen Mairet ja võin kinnitada et need ei ole ühed ja samad pildid ja Maire tõesti on 153cm pikk

        Meeldib

        • Maire kommentaar on ka allpool, kus ta oma numbritest rohkem kirjutab.
          Tegelikult näen mina ka päriselt palju parem välja kui halva valgusega telefonipildil. Inimesed ei peaks endast nii halbades tingimustes pilte tegema.

          Meeldib

        • Pilt on tehtud peegelkaameraga. Talvisel ajal ei ole valgust iga päev võtta. Mul ei olnud valida millisel päeval ma teen pildi. Oligi dieedi alguses ja lõpus.
          Ilmselgelt näed sa välja saledam sest sinul on max normist üle mõni kg kui mul on 5kg üle.
          Lisaks olen mina 19cm lühem, seega minul ei anna kaalu jaotada nii hästi keha peale.
          Veelgi meie kehatüübid on täiesti erinevad. Rind on mul ilmselt 1,5-2x suurem? Talje on mul kitsas ja puus lai. Kurvikust mul on ja sinul pole. Tagumikku on ka rohkem kui vajagi.
          Sind ja mind ei anna 1-1le võrrelda 🙂

          Meeldib

        • Ja instagramis @mairefit
          Soovitan vaadata. Kaal tuleb mul otse nutikaalust Fitbiti appi nii et valetada pole mul midagi 😉

          Meeldib

        • Ma ei usugi, et Te valetate. Nagu siin eelnevatest kommentaaridest on selgunud, siis inimesed võivad samasuguse pikkuse ja erineva kaalunumbriga ühesugused välja näha ja vastupidi. Minu postituse sisu oli, et dieedid võivad ajutiselt tegeleda kaaluga, aga oluline on, et inimene sööks, mis talle maitseb, ega tegeleks kaalumisega liiga aktiivselt. Et enesehinnangule mõjub kaalumine halvasti, endast saab hästi arvata ka muude omaduste järgi.

          Meeldib

  2. Hahaaa – no Sa oskad!!!!!

    Ma soovitan kõigil dieediarmastajatel lugeda Anthony Warneri raamatur, „Tige kokk. Pahateadus ja tõde tervisliku toitumise kohta” ja sügavalt mõelda selle üle, miks ikkagi arvatakse, et värvilisi mune toovad lihavõttejänesed… (vastus on raamatus olemas).

    Meeldib

    • Pole lugenud, aga võiks küll.
      Ma olen telekast näinud saadet, mis rääkis kriitiliselt superfood-iks nimetud toiduainetest. See on suhteliselt uus mõiste, ma ei mäletagi, millal see kasutusele tuli, aga vähem kui 10 aastat tagasi. Ja see on nii sürr, kuidas mõned asjad endale sellise ülistava nime saavad, kuigi seal pole midagi erilist. Eestis on kõige tuntum superfood kinoa. Ma olen mõelnud, et ostaks koju, aga ma ei suuda, sest ta on nii meeletult palju kallim teistest sama tüüpi seemnetest, et mulle tundub, et ma pettun, kui ma teda ise kodus tegema peaks. Kaerahelbed, näiteks, tundub hoopis rohkem kindla peale minek. Need on vähemalt neutraalse maitsega, nagu normaalsele teraviljale kohane. Hanemalts (mis on kinoa sugulane) pole mind kunagi end näkitsema meelitanud.

      Meeldib

      • Kinoa on väga maitsev küll.

        Aga väidavad, et odrakruup pidi täpselt samade näitajatega olema ja kahtlemata kordades odavam. Kuna mulle kruubid ei maitse, siis olen sunnitud kinoa valima 😀 Või no muidugi keegi ei sunni, aga ma valiks.

        Hirss pidi ka muule maailmale tundmatu meie kohalik superfood olema.

        See “superfood” pole muidugi mitte midagi muud kui kõlav reklaam, et inimesi ostma meelitada. Palju raskem on turustada odrakruupi, astelpajumarju või kibuvitsamarju. Eestlasele müüd veel maha, muule maailmale kardetavasti mitte 😀

        Meeldib

        • ma söön hea meelega nii hirssi kui odratangu. astelpaju on üldse üks parim asi, ma ei saa aru, kust ta välja ilmus, nõuka ajal ei teadnud ma sellest midagi.

          Meeldib

        • No vot, astelpaju on absoluutselt superfood! Nii et söö. Mina jälestan selle maitset väga kirglikult, ma ei saa seda süüa.

          Aga ma ei saa ka aru, kust see järsku tekkis. See kasvab ju suvaliselt võsas praegu, vanasti siis ei kasvanud või?

          Meeldib

        • No ei olnud nõuka ajal. ma elasin maal, mu sugulased elasid maal teises eesti servas, kellelgi ei olnud, kui ma laps olin. ma pakun, et astepaju 90ndatel tekkis ja levis kulutulena. ma ei tea kust ja kuidas.
          Samas mul vanaemal kasvas aias ebaküdoonia, mis on ka väga erilise maitsega. nägin sel nädalal poes imelikku kollast puuviljalaadset vilja, suur nagu suur õun ja nägin silti, et ebaküdoonia. vanaema ebaküdooniad olid sellise suure ploomi suurused. ma ei teagi, miks ma ei ostnud, tükk aega vaatasin. selle toiduks ettevalmistus on tüütu. vanaema pani seda kuidagi suhkruga purki. võis vist nii keeta või lihtsalt suhkruga ilma keetmata. ma vist ikka peaks ostma ja proovima.

          mulle meeldib astelpaju piimakokteilina. noh, et võtad sügavkülmast marjad, paned piima peale ja lased blenderi või nuimikseriga segamini. seemned on pisut tüütud, aga kokteil on aus.

          Meeldib

        • Mul on ebaküdoonia kasvanud (hiljuti viskasime välja, keegi ei teinud sellega midagi), viljad olid pigem sellise pisikese ploomi suurused (neid on ilmselt eri sorte ka olemas). Neid on KOHUTAVALT tüütu töödelda, sest need viljad on kivikõvad. Ma panin mingi aeg neid lihtsalt viiludena purki suhkruga kihiti, talvel võib tee sisse panna, täpselt sidruni maitsega on. Aga nende lõikumine on jube töö.

          Astelpaju praegu näiteks kasvab suvaliselt võsas mu töökoha uue parkla kõrval. See ongi suvaline võsa, mida keegi ei hoolda ega tee sellega midagi. Seal kasvavad vaarikad ka. Kindlasti midagi veel, kui süveneda.

          Meeldib

        • Kivikõvad jah, aga maitse on huvitav. Päris sidrun mu mälu järgi pole, aga seda kutsutakse jah eesti sidruniks. Need poe omad olid ka katsudes väga kõvad.
          Kas su töökoha maja on ehitatud peale nõuka aega? Seal võis varem kellegi aed olla ja seepärast selline maitsev võsa.

          Meeldib

        • Töökoha maja on nõuka ajast pärit, aga parkla on eemal, see pole majaga seotud. Seal mingeid aiamaalappe on kunagi olnud, aga muidu üsna asustamata kant, lennuvälja ümbrus. Võibolla need vaarikad ja astelpajud on tõesti kunagi kellegi aiamaal kasvanud.

          Liked by 1 person

        • Minu vanaemal küll astelpaju kasvas aias. Ja arooniad 🙂

          Hirss on Põhja-Aafrikas väga oluline ja väga levinud toiduaine, siis alles Ida-Euroopas 😉

          Liked by 1 person

      • Mina avastasin (enda jaoks) hiljuti kaerakruubi! Maitse on ülimalt hea ja orzotto kukub sellega välja lihtsalt võrratu! Varsti proovin verivorstides asendada odrakruubi ka kaerakruubiga, loodan, et õnnestub. Nt odrakruup ajab mind õhku täis, kaeraga seda jama ei ole.

        Liked by 1 person

        • Minu vanaonu kasvatas astelpajusid juba 40 aastat tagasi. Aga kust ta need puud sai, seda ma enam ei tea. Mul on meeles ainult niipalju, et astelpaju peaks olema Siberist pärit. Astelpajust sai tehtud moosi ja pressitud õli. Infot oli, aga niipalju kui ma mäletan, oli kõik venekeelne. Teise vanaonu vähiravi toetati ka selle õliga. Kas mõjus, seda ei tea, aga asja hullemaks vaevalt, et tegi. Vanaonu oli suur aiandushuviline ja kasvatas muidki ebaharilikke taimi. Näiteks teine “superfood” tema aias oli aktiniidia, seda pole ma ka mujal hiljem kohanud.

          Liked by 1 person

  3. Krt! Ma olen sama vana kui sina ja sama pikk, aga kaalu järgi 10 kilo kergem. Panin ennast sama moodi riidesse ja vaatasin peeglisse. Ma näen täpselt samasugune välja. Mitte kriipsu saledam. Äkki su kaal valetab?

    Meeldib

    • Ei tohiks valetada. Ma veel uduselt mäletan milline ma 10 kilo kergemana välja nägin. Kuid ma mäletan selgelt, et olin 20 aastat noorem ja kindel, et olen liiga paks. Isegi 60 kilosena leidsin, et tagumik on liiga suur. Ei ole kerge olla noor.

      Meeldib

  4. Küll on vahva leida enda kohta sellist arvustust. Kuid piltide kasutamine pole kindlasti lubatud ja selle kohta kirjutan sulle isiklikult.

    Teavitan kohe et jah ma olen lühike, kasv vaid 153cm. Kehamassiindeks oli 30,9 mis on teadagi rasvumise esimene aste. Praegu on see 26,9 ehk ülekaalus. Minu norm maks kaal on 58kg, ideaal 51kg. Seda on ka öeldud esimeses artiklis kui oleks vaevunud kogu asja lugema.
    Ilmselgelt on mul palju tööd veel teha ning sellise ülekaaluga vajasin sellist tõuget. Mulle see sobis.
    Päeva lõpus peaks oluline olema see et ma võtsin endaga midagi ette.

    Ning kes ütleb et pildilt pole aru saada erinevust… hallooo, -9,4kg ja selle juures läks -10 juba taljest.. kuidas seda ei näe? Kõik teised mu ümber näevad 😀
    Jah muutus pole massiivne sest 12kg on veel vaja aga peaaegu pool on tehtud.
    Pildilt on siiski hästi näha kuidas nägu on kitsam, käsivars veidike väiksem, keskkoht on ilusti läinud mida kinnitab ka kehaanalüüs (enne pärast tehtud), “päästerõngas” on palju väiksem, samuti puus ja sangad. Korralikult tuleb vaadata et erinevust näha.

    Ja dieeti ma ei arvustaks enne kui seda rohkem uurida. Minu vereanalüüsid näidud kõik on tiptop. Enesetunne on hea, kõik on hästi.
    Toitun normaalselt ja kaal püsib.

    Aga kahju et pead enda enesehinnagu tõstmiseks teist materdama 😉

    Meeldib

  5. M65. Tere!
    Kirjutaks siia ka oma kaalukaotuse loo. Võib-olla on siit midagi kõrva taha panna või ainet mõtlemiseks.
    2014. aastal kaotasin oma kehakaalust ligi viiendiku.
    Lugu siis selline, et 176cm pikkuse juures kaalusin 71kg, mis on ju igasuguste normide järgi suht. ideaalne kaal. Siiski võtsin alla 58kg peale, st.et kaotasin oma kaalust ligi viiendiku.
    Huvitav on seejuures see, et mul pole kunagi olnud mingeid probleeme kehakaaluga, võin süüa kõike mida tahan, suvalises koguses. MIngeid dieete ega söömispiiranguid pole kunagi pidanud. Samuti polnud ka suuremaid terviseprobleeme. Oma liikumisharjumusi ma ka ei muutnud. Endiselt jooksen 2-3 korda nädalas 7-8 km. (kui viitsin). Tõstan hantleid (2x12kg.) u. 5min. päevas. ja peale kaalukaotust füüsiline võimekus (kiirus, vastupidavus, jõud) ei vähenenud.
    MIs siis ikkagi juhtus. Lihtsalt hakkasin katsetama paastumistega, täpsemalt selle moodsama variandiga – kuivpaastumisega kus ei jooda ka midagi ega puututa üldse kokku veega. Ja paastumise eesmärk ei ole üldiselt kehakaalu alandamine, vaid organismi puhastamine ja mürkide väljutamine. Sellega peaks siis paranema tervis, vabanema haigustest jne. Ja tahtsin ka teada, kas vastab tõele arstide väide, et ilma joomata-söömata inimene üle 3 päeva vastu ei pea. Muidugi olin ma ka eeltööd teinud: lugenud raamatuid ja Internetti, vaadanud Youtube videosid kus inimesed olid kuivpaastunud 27 päeva ja rohkem. Nii, et ega ma eriti ei kartnud ega arstide väiteid tõsiselt ei võtnud.
    Alustasin tagasihoidlikult ühest ööpäevast ja jõudsin kuni 4 ööpäevani korraga. Kaal langes seejuures 1kg. päevas. Mis muide tagasi ei tulnud. Selliste katsetamiste tulemusena jõusingi 58kg.-ni.
    Muide kui kaal alla 58kg jõudis (näiteks 56kg-ni), siis tõusis ta pärast paastumise lõppu suht. kiiresti tagasi 58kg-ni. Nii, et paastuda võivad ka alakaalulised, et oma tervist parandada ja normaalkaaluni jõuda.
    Ja nii ma jõudsingi tagasi oma kooliaegse kaaluni, mis nähtavasti on ka minu normaalkaal.
    Kuigi KMI järgi on ta seal kusagil alumise piiri peal, kus meedikud hakkavad juba häirekella lööma, et mis näljutamine see on. Aga ma ei lase end sellest muidugi häirida, sest kõige olulisem on iseenda enesetunne, füüsiline ja vaimne võimekus. Ja see on mul suurepärane.
    Muidugi on paastumise (ka kuivpaastumise) kohta infot palju, nii Internetis kui raamatutes. Nii inglise, vene kui eesti keeles. Näiteks tegi siinsamas Eestis üks grupp kuivpaastumismatka. Sest paastumise ajal soovitataksegi palju liikuda, mitte voodis vedeleda. Vt. – 120 TUNDI SÖÖMATA JA 68 TUNDI VEETA, http://tervering.ee/120-tundi-soomata-ja-68-tundi-veeta/
    Sellega leidis ka minu jaoks kinnitust alternatiivmeedikute väide, et tervise jaoks on kõige olulisem
    organismi puhastamine ja mürkide väljutamine (mida ametlik meditsiin ei taha tunnistada). Organism nimelt ladestab mürkained, mida ta ei jõua väljutada, rakkudevahelisse vedelikku ja rasvkoesse, kus see on kõige vähem kahjulik. (kui mürkained kogunevad erinevatesse organitesse, siis need organid haigestuvad). Mürke saab organism põhiliselt toidust, eriti keemiliselt töödeldud toidust, lihatoitudest jne. Aga ka keskkonnast, suitsetamisest, ravimitest jne. Mürkaineid väljutama saab organism hakata aga alles siis kui talle selleks võimalus antakse ehk seedimist ei toimu. See tähendab, et söömisest peab olema möödunud vähemalt pool ööpäeva.
    Ja veel. Kui vaadata rahvast erinevatel jooksuvõistlustel, näiteks Tallinna maratonil, siis torkab silma, et mingi osa rahvast on selgelt ülekaalulised, seda ka maratoni stardis. See tähendab, et ainult jooksmisega normaalkaalu ei pruugi saada, kuigi jooksmine sellele kahtlemata kaasa aitab. Muide, ma arvan, et jooksmise (ja üldse liikumise) kaalulangetav efekt ei ole eriti tingitud niivõrd kulutatud kaloritest vaid hoopis sellest, et ta paneb tööle lümfisüsteemi, mille ülesanne on teatavasti mürkide väljutamine organismist. Ja higierituse, mille käigus väljutatakse ka mürkaineid.
    Ja näiteks telesaadetes, kus grupp ülekaalulisi dietoloogide, toitumisspetsialistide, personaaltreenerite käe all kaalu langetavad, soovitatakse ka päevas lisaks 10000 sammu teha. Ja ma arvan, et kaalu langetamiseks ongi need 10000 sammu kõige olulisemad, mitte spetsialistide poolt välja pakutud eriprogrammid. Ja ikkagi on tulemused tavaliselt suhteliselt nadid, sest ei arvestada mürkide väljutamisega ja toitumisharjumuste muutmisega taimtoitude, toortoitude, puuviljade/juurviljade suunas.
    Ja mis puudutab “supertoite”, siis neid on palju ära toodud juba eespool mainitud Anthony Williami raamatus “Mesitsiinimeediumi elumuutvad toidud”

    Meeldib

    • Ma ei tea, kas sa lugesid mu postitust keskeakriisi kohta, aga sinu kommentaar on väga hirmutav. Sa kirjutad, et sul oli 61-aastaselt probleem enda kaaluga, kuigi numbrite järgi olid normaalkaalus. Mina kujutasin ette, et peale keskeakriisi lõppemist peaksid inimesel ka oma kaalunumbri mured lõppenud olema. No selleks vanuseks peaks ka kõige optimistlikum inimene juba aru saama, et välimusega enam laineid ei löö, ainus variant silma paista on tarkuse või sisemise headusega. Või lihtsalt elu nautida, sest välimus on jäädavalt läinud, mingi valemiga ei paista enam isegi mitte 40-aastane välja. Ja umbes 40-aasteselt keskeakriis algas. 60 peaks ju kekseakriis läbi olema.

      Kuna sa rõhutad mitu korda ka tervise küsimust ja puhastumist, siis oskan vaid oletada, et sinu käitumise põhjus oli terviseprobleem. Kuna sa sellest ei kirjuta, siis ma ei oska ka oletada. Inimestel 60ndates on palju erinevaid terviseprobleeme.Kuigi mitte kõigil.
      Võimalik, et su elus juhtus midagi väga pöördelist, mis pani sind oma kehale äärmusliku tähelepanu suunamisega käituma. Umbes selles vanuses juhtub see, mille kohta üks mu tuttav ütles, et kui su ema on veel elus, siis sa pole veel vana.

      Aa, muideks, mulle ei meeldi sport. Ma ei vaata telekast spordivõistluseid ja vahetan kanalit, kui telekas spordiuudised tulevad. Muarust on sport inimeste petmise eriline meetod. Vaatajatele on ta mõtlemisvõimet mittenõudev ja korduvale tegevusele rajatud meelelahutus ja terviseportlased tavaliselt jooksevad oma mõtete eest ära, selle asemel et oma pärisprobleemidega tegeleda. Kui sport on töö, mille eest raha ja kuulsust saab, siis on see normaalne töö, sama hea kui näiteks autojuhi töö.

      Ma väga vabandan, kui mu kommentaar solvav välja kukkus, aga su kommentaar ehmatas mind ja ma ei tea väga täpselt, kuidas sellises olukorras reageerima peaks.

      Meeldib

      • “terviseportlased tavaliselt jooksevad oma mõtete eest ära, selle asemel et oma pärisprobleemidega tegeleda.” Ma jälle olen sunnitud mitte nõustuma, sest tavaliselt on mitmetunnine jooksuring väga hea moodus igasugu mõtteid sirgeks mõelda, milleks tavaelus võibolla aega ja rahulikku momenti ei ole. Ma mõtlen siinkohal tavalisi inimesi, kes suure osa oma päevast tööd teevad, mitte nagu Manjana, kellel on päevad otsa aega mõelda.

        Meeldib

        • ilmselt paljudel ei segagi, mul segab. ma panen siis muusika mängima, kui ma raamatupidamist või süüa teen, sedatüüpi mõtlemist ta ei sega vaid soodustab. kuid lugeda ma muusikaga ei saa ja minu jaoks on mõtlemine samasugune tegevus nagu lugemine.

          Meeldib

      • Vabandust kui ma sind hirmutasin aga sa vist ei saanud minust õigesti aru.
        Ma ei ole kusagil kirjutanud, et mul oleks mingeid probleeme enda kaaluga, just vastupidi, mul pole olnud ega ole ka praegu mingeid probleeme enda kaaluga. Olen väga rahul oma kaaluga ja väljanägemisega.
        Samuti pole mul olnud mingit keskeakriisi, millest palju räägitakse, ma ei tea isegi mida see endast kujutab. Ja silma paista ma ka ei soovi, olen rohkem introverdi tüüpi.
        Ja mu käitumise põhjus ei ole ka mingi terviseprobleem, vaid lihtne inimlik uudishimu, mida paastumine endast kujutab, kuidas see endale tundub, millised tulemused on, kas see on nii hirmutav ja raske nagu räägitakse. Ja kas inimene tõesti ei suuda ilma joomata-söömata üle 3 ööpäeva vastu pidada. Ja ma sain oma küsimustele vastused.
        Mis puutub sporti, siis tuleb teha ranget vahet spordi tegemise ja spordi vaatamise (e. nn. tugitoolispordi) vahel, need on kaks ise asja.
        Ma ka sporti ei vaata (ega vaata üldse TV-d ega kuula raadiot ega loe lehti. Internetis ja raamatutes on palju-palju huvitavamat infot. Eriti kui lisada juurde ka inglise ja vene keel).
        Aga mulle meeldib sporti teha, ma lihtsalt naudin seda. Mulle meeldib joosta, suusatada jne. Ja selleks, et spordi tegemist nautima hakata, tuleb sellega lihtsalt tegeleda.(ehk – tee tööd, siis tuleb ka armastus). Muide, on täiesti teaduslikult kindlaks tehtud, et jooksmine tekitab kehas naudinguhormoone. Nii, et näiteks need inimesed, kes stressi maandamiseks ja depresiooni raviks kasutavad psühhiaatrite poolt välja kirjutatud ravimeid, võivad need lihtsalt asendada jooksmisega. Ja paljud ongi nii teinud. Internetis on palju näiteid selle kohta.
        Muide, kas sa mu soovitatud kuivpaastumatka blogi lugesid? Loe. Ja saad teada, et on palju inimesi,
        kelle jaoks paast ei ole mingi enesepiitsutamine vaid vastupidi.
        Nii, et kahju, et mu süütu kommentaar sind ehmatas.
        Kui aga tahad tõelise ehmatuse osaliseks saada, siis loe mu soovitatud Meditsiinimeediumi raamatuid. Kusjuures tegemist ei ole õudusjutuga, vaid lihtsalt kirjeldatakse erinevaid, enamasti kroonilisi, haigusi gruppide kaupa. Ja nende tekkepõhjusi ja ravivõimalusi üsna lihtsas keeles. Ja seda, mida meie ametlik meditsiin neist teab, mida ei tea ja mida valesti teab. Ja kogu jutt vastab minu arvates paraku tõele.
        Ülo

        Meeldib

        • aitäh selgituste eest, enam ei tundu hirmus. Lisaks meenus, et mulle mõned sportimistegevused meeldivad: suusatamine ja jalgrattaga sõitmine. Kuid need on mulle lapsest saati meeldinud, sest need on lõbusad. Lapsed vanasti meie külas nii aega veetsidki. ei mingit “tee tööd” hirmutamist. Jah, see on teaduslik fakt, et igasugune pingutus (ka hirm) tekitab õnnehormoone.
          Ma olen mõned aastat tagasi paastumisega tegelenud ja enne tutvusin erinevate variantidega ning valisin endale sobivaima. siin natuke kirjutasin sellest: https://lastejutud.wordpress.com/2015/06/14/veepaevad-ehk-kuidas-ma-pariselt-oma-ulekaalu-parast-muretsema-hakkasin/
          Minu jaoks veevaba paast kõlab mittesobivalt. Ma elan põhimõtte järgi, et teen ainult asju, mis mulle meeldivad. Sellel on väikeseid erandeid, kui eesmärk pühitseb abinõu.

          Täpselt milliseid meditsiiniministeeriumi raamatuid sa silmas pead? Kuna ma olen neitsi tähtkujust, siis mul on oma väga konkreetne maailmavaade haigustele ja ravile, millest ma olen mõnel korral ka siin blogis kirjutanud.

          Meeldib

        • Mitte meditsiiniministeeriumi vaid meditsiinimeediumi raamatud.
          Anthony William, “Meditsiinimeedium” ja “Meditsiinimeediumi elumuutvad toidud”.
          Näiteks katkend raamatust borrelioosi (Lyme tõve) kohta. (lugesin et, sul oli sellega probleeme)

          1981. aastal teatas üks entomoloog, et on avastanud puuduva lüli – Borrelia burgdorferi nimelise bakteri, mida puugid hammustusega inimestele edasi annavad. Teda kiideti selle avastuse eest, mis viis terve seeria bakterile keskendunud testide ja Lyme’i tõve raviviiside tekkimiseni.
          See oli meditsiinispetsialistidele tõeline „väljapääs”. Niigi ei meeldinud puugid kellelegi ja teooria puukide tekitatud haigusest toitis ühiskonnas juba levinud hirmu looduse ees veel enam. Meditsiinispetsialistid tundsid, et võivad lakata süvenemast vastuste leidmiseks.
          Kahjuks olid kõik need „avastused” valed. Seda ei kuule te kusagilt mujalt: Lyme’i tõbi ei ole põhjustatud
          puukidest. Ja Lyme’i tõbi ei ole põhjustatud bakterist Borrelia burgdorferi.
          Mis puutub bakterisse Borrelia burgdorferi, siis see on meie keskkonna loomulik osa, mida kannab endas iga inimene ja loom meie planeedil – kaasa arvatud täiesti terved. Tõde on, et see bakter ei kujuta endast terviseriski… ega ole üldse seotud Lyme’i tõvega. Kui keegi, kellel on Lyme’i tõve sümptomid, saab Borrelia burgdorferi suhtes positiivse vastuse, ei ole sellel mingit tähendust.
          Veel üks asi, mida meditsiiniringkonnad ei tea, on see, et Lyme’i tõvega seostatud sümptomeid võivad esile kutsuda mitmed põhjused. Esimene variant, mis ulatus tagasi 1901. aastasse, tekitas üsna leebeid sümptomeid. See haigusetekitaja muteerus 1950ndateks mitmeks variandiks ja tüveks. Siis hakkas see muteeruma veel agressiivsemateks variantideks, mis viib meid 1970ndateks aastateks Lyme’i tõve juurde.

          Tõde on selles, et Lyme’i tõbi ei ole põhjustatud puukidest, bakteritest ega parasiitidest. Tyme’i tõbi on viiruslik – mitte bakteriaalne ega parasitaarne. Kui meditsiiniringkonnad viimaks sellest faktist teadlikuks saavad, on Lyme’i tõvega patsientidel lootust.

          Kuidas Lyme’i tõbi vallandub. Kui teid tabab viirusnakkus ja teie immuunsüsteem on ebaharilikult nõrk, siis võivad teil mõne päevaga ilmneda Lyme’i tõve sümptomid.
          Palju tavalisemalt kannate enesele teadmata aastaid – võimalik, et aastakümneid – viirust oma organismis, enne kui see välja lööb.
          Kõik viirused, millest eespool rääkisime, kalduvad peituma maksas, põrnas, peensooles, kesknärvisüsteemi ganglionides või teistes piirkodades, kus immuunsüsteem ei suuda neid tuvastada. Viirus võib oma aega oodata, kuni traumaatiline füüsiline või emotsionaalne sündmus, kehv dieet või mõni muu vallandaja (millest allpool lühidalt loete) teid nõrgestab ja/või pakub keskkonda, mis muudab viiruse tugevamaks. Siis ilmub see välja ja tekitab põletiku kesknärvisüsteemis – mis vähendab immuunsüsteemi võimet teda tõrjuda.
          jne. …

          Meeldib

        • Mul oli berrelioos, aga mul ei olnud sellega probleeme. Ma läksin kohe arstile, sain antibiootikumid, millega ei olnud ka mingeid probleeme ja see väike õlavalu, mis mul oli, kadus ära.
          Lugesin kogu selle kommentaari, mis sa borrelioosi kohta kirjutasid hoolega ja kaasa mõeldes läbi ja mulle meenus eile telekast vaadatud saade, mis rääkis, kuidas vandenõuteooriad ja libauudised levivad. Võimalik, et sa ei kopeerinud seda teksti, mis infot ka sisaldas, aga selles tekstis mille sa kopeerisid, puudus informatsioon. See oli tühi sõnade rida, mis ei öelnud midagi konkreetset.
          Ma usun, et on olemas too bakter (nimi pole oluline, ma ei suuda kõikide inimeste nimesid ka meeles hoida), mille järgi veres tuvastatakse, et sul on borrelioos. Ja selle bakteri saab õige antibiootikumiga kiirelt maha tappa. Tavaliselt jäävad inimesed borrelioosi tulemusel väga haigeks, mõned liikumisvõimetuks, mul seda ei juhtunud. Kõik viirused tulenevad bioloogilistest tekitajatest ja väita, et see nii pole, on lollus, sest viiruse definitsioon on selline.
          Miks mulle borioos tekkis, on iseküsimus. Lääne meditsiin ütleb, et puuk tekitas ja tal on õigus. Kuid miks just mulle ja sellel hetkel, see on esoteerika. Mul on esoteerikas vastus olemas, aga puudub huvi seda kellegagi jagada. Ja ma arvan et kui keegi arvab, et ta teab ja tahab sellest kirjutada, siis ta tegelikult ei tea.

          Meeldib

        • Informatsioon on täiesti olemas. Asi on selles, et borrelioosi (Lyme tõbe) ravitakse kui bakterite tekitatud haigust antibiootikumidega. Lyme tõve pöhjustajaks on aga viirus. Viirustele aga teatavasti antibiootikumid ei mõju, neid tuleb ravida teistmoodi, põhiliselt immuunsüsteemi tugevdamisega.

          Meeldib

        • Ma ei tea, kust oled sa saanud teadmise, et antibiootikumid viirustele ei mõju, millele nad siis mõjuvad? Penitsiliin näiteks? Või süüfilis pole nakkusnakkus?
          Siin on põhikooli õpilastele mõeldud ülevaade, mis on bakterid ja millised bakterid on viirused: https://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/bakterid_viirused_markuskiili.htm
          Ja siin lühiülevaade, mis on antibiootikumid:
          https://et.wikipedia.org/wiki/Antibiootikumid
          “Immuunsusteemi tugevdamine” on kindlasti hea nimetus mingile tegevuste üldnimetusena, kuid sama täpne nagu sõnaühend “tervislikud eluviisid”.

          Meeldib

        • Google search – antibiootikumid viirustele ei mõju. Näiteks: Eesti Ekspress – Nov 24, 2014 -Viirustele antibiootikumid ei mõju (näiteks gripi ja külmetushaiguste puhul). Selleks et teada saada, kas haiguse raviks on vaja kasutada antibiootikume või mitte, tuleb enne teha bakterioloogiline analüüs.
          Südameapteegi proviisor-nõustaja. Antibiootikumid on tähtsaim mikroobi- ehk bakterivastase toimega ravimite rühm, mida kasutatakse bakterite põhjustatud haiguste raviks.
          jne.

          Meeldib

        • Selle kommentaari järgi ma pakuks, et sa arvad, et ma ei oska lugeda, ma ju linkisin umbes samu asju. Muarust me jookseme vastu seina, erinevatelt pooltelt. Tundub kasutu tegevus.

          Meeldib

  6. Nüüd mõned kommentaarid/mõtted konkreetselt selle blogi kohta
    1. Dieetidest on minu arvates 90% müttetud või koguni tervisele kahjulikud. Kasulikud on osa ravidieetidest ja igasugused puuviljadieedid, mida mina aga liigitaks rohkem toitumisharjumuste muutmise või nn. mahlapaastu” hulka.
    2. Suhkru söömisest loobumist toetan. Mitte niivõrd liigsete kalorite pärast, vaid kuna ta ei ole siiski looduslik, vaid tuleb keemiakombinaadist (mida kujutavad endast enamus toiduainete tootmise tehastest) ja sisaldab palju igasuguseid mürkaineid, mida keha peab jälle üritama väljutada. Suhkruasendajad on selles mõttes aga veel palju hullemad. Magusa võib aga asendada näiteks meega või magusate puuviljadega, sest neis leiduv naturaalne suhkur on organismile kasulik ja vajalik. Ja kalorite arvestamise võiks unustada, sest liigse kehakaalu põhjus ei ole liigsetes kalorites, vaid organismi saastumises mürkainetega, mida organism ladestab rakkudevahelisse vedelikku ja rasvkoesse. Ja väheses liikumises, mistõttu ei funktsioneeri lümfisüsteem, et mürkaineid väljutada.
    3. Sa kirjutasid, et dieet on tegevus, mida reklaamib kristlus. Minu arvates reklaamivad nad rohkem paastumist, kuigi jah, ka mitmeid dieete nimetatakse millegipärast paastumiseks. Näiteks puuviljadieet, millel pidi analoogne toime olema paastumisega. Seda ma küll soovitaks. Sobib inimestele, kes kardavad paastuda või ei suuda paastumist töö ja muude toimetuste kõrvalt teha. Muide paastumine ei ole raske ega vaja erilist tahtejõudu nagu igasuguste dieetide pidamine. Probleeme võib olla neil, kes on liigselt ülekaalulised või on kel on terviseprobleemid (näiteks parasiidid). Sel juhul on vaja ettevaatust või
    tuleb eelnevalt läbi teha parasiidivastane kuur.

    Meeldib

    • Ma kirjutasin: “Dieet on tegevus, mida reklaamib kristlus – kui sa ennast piisavalt piinad ja piitsutad, oled sa parem inimene.” Ja mõtlesin selle all, et kristlus räägib palju Jeesus Kristuse kannatustest, näiteks siis, kui ta risti löödi, aga seal oli vist veel midagi. Et kristlus kui niisugune õpetab, et kui sa end piisavalt piinad ja kannatad, siis selle tulemusel on sul kunagi tulevikus parem olla. Dieedi ja ka paastumise uba on enda mõnuallikate piiramine, keelatakse ära, kõik, mis inimesele maitseb ja rõõmu pakub ja pakutakse asemele saasta ja piinasid.
      Paastumine on erinevates religioonides erineva tähendusega ja üheski neist ei ole eesmärgiks füüsilise keha parem olek, vaid vaimse külje täiustumine. Väidetavalt peaks inimene näljasena oma vaimse poolega paremini ühenduse saama. Juhul kui inimene pole valmis oma vaimse poolega kohtuma, siis võib paastumise tulemus loodetule vastupidiseks kujuneda.
      Eesti ajaloos oli aga paastumine seotud lihtsalt vaesusega, et mingil ajal polnud süüa saada ja siis pidigi nälgima.

      Liked by 1 person

  7. Jah, seda kõike kristlus ja teised usundid räägivad. Mina ei ole kristlane ega usklik ning ei lase ennast kõigest sellest häirida. Samas arvan ma, et ka uskmatud võivad paastuda ja paastumine ei pruugi olla vaid kannatamine ja lihasuretamine, vaid seda võib ka nautida ja sellel võiib olla ka tervisele kasulikke omadusi.
    Lugesid mu viidatud kuivpaastumatka blogi? Seal seltskond eestlasi on teinud kaivpaastust meeldiva meelelahutuse, naudivad loodust, füüsilist liikumist, head seltskonda jne.
    Paastumine võib muidugi olla seotud ka vaesusega, kuid siin tuleks siiski vahet teha paastumise ja nälgimise vahel. Suhtumise küsimus. Paastumine on teadlik toidust loobumine mõneks ajaks. Nälgimine on siis kui toitu ei jätku, midagi siiski vahest leitakse ja tarbitakse. Toitumise täielikku väljalülitumist sageli ei toimu. Ja nälgimine kestab tavaliselt kaua, samas kui paastumine on suhteliselt lühiajaline.

    Meeldib

Kommenteerimine on suletud.