Mina armastan kingitusi ise valmistada. Mulle meeldib käsitöö, kuigi ma nüüd tean, et ma ei suuda võistelda nende käsitöölistega, kelle valmistatud asjad näevad täiesti veatud välja. Ma lohutan end, et minu tehtud asjades on inimkäe puudutus ilmselge, keegi ei saa kahtlustada, et läksin poodi ja ostsin valmistehtud asja.
Mul on ainult üks inimene, kellele ma tahan jõuludeks kingitust teha. Minu ema. Kuigi ka tema ütles, et parim kingitus on, kui ma külla lähen, mitte asjad, mida kuuse alla panna. Temale meeldivad tähtpäevad ja kingituste tegemine. Tegelikult on tal hea meel ka siis, kui tema kingitusi saab. Kuigi ta ütleb, et ei taha kingitust.
No ja siis ma peangi oma pead vaevama, et ta mu kingitust mulle tagasi ei kingiks. Seda on juhtunud. Sel korral arvasin, et tahaksin puutööd teha. Mõtlesin, mida tal vaja võiks minna. Kuna ta hoiab omi võtmeid suvalises plastkarbis, siis otsustasin, et teen talle võtmenagi. Mul on käsi juba soe ka, kuna sõbrannale tegin septembris sama asja, aga tolle nagi osadeks said kõveraks väänatud võtmed. Siis sain teada, et väänata saab ainult rauast vanaaegseid võtmeid ja neid mul enam pole. Kuid võtmenagi on väga praktiline asi. Eriti soovitan neile, kel võtmed pidevalt kadunud.
Panen etapikaupa kirja, kuidas ma nagi tegin. Koduste vahenditega. Lihtsad töövõtted, millega saab igaüks hakkama ja teadmiseid saab kasutada suvalise puutöö juures, ka täispuidust esemete parandamisel ja restaureerimisel.
Mul on kodus erinevaid puutükke, mis eelmistest töödest üle jäänud. Sügisel tegin ühest riiul-nagist paar väiksemat. Emale kingitava nagi riputuskonksudeks leidsin vanad söögipulgad. Kuna mu puutükk oli vanasti mustaks värvitud ja servas laiutasid koledad naelaaugud, siis vajas ta füüsilist lähenemist. Lintlihvijat mul kodus pole. Mul on olemas käsisaag, millega saagisin tükkidele õiged pikkused. Suure puutüki servad vestsin siledaks tavalise kööginoaga.
Iga puutöö juures on kõige enam aega- ja jõudunõudvam töö liivapaberiga lihvimine. Kõigepealt jämedama teraga paber, pärast peenema. Paberi võib kleepida puutükile või papile, et siledaid pindasid lihvida, aga võib ka lahtise paberiga laua peal nühkida. Liigutada võib kas paberit või asja. Lihvitakse puidu jooksmise sunnas, mitte risti. Jämedama paberiga saab eemaldada augukesi ja teravaid servi. Liivapaberiga lihvisin ära ka pulkade ülemised otsad, et need oleksid natuke teravamad, aga mitte liiga teravad. Peenteraline liivapaber jätab sileda tulemuse.
Järgmisena märkisin pliiatsiga puutükile pulkade kinnitamise kohad.
Järgmisena tuleb alusele augud puurida, kuhu pulgad sisse lähevad. Et võtmed nagi otsast maha ei kukuks, tuleb augud teha nurga all. Tavaliselt ma puurin auke nii, et panen puutüki taburetile ja jala peale ja nii saabki – viuh-viuh – tehtud. Puutööpinke mul pole. Sel korral otsustasin, et tore oleks, kui augud tuleks sama nurga all ja kinnitasin oma nagi aluse kahe pitskruviga teise puutüki ja tabureti vahele. Drelli üritasin hoida sama nurga all, millega eelmine pulk alusesse sisenes. Augud puurisin läbi, sest siis on kindel, et kõik augud on sama sügavad.
Selleks, et kindlaks teha, kui jämedat puuri vaja on, tegin katseaugu tollesse puutükki, mida ma erinevatel eesmärkidel kasutan.
Kui pulkade augud tegin nurga all, siis servadesse puurisin otse läbiminevad augud, kuhu tulevad kruvid, millega nagi seinale kinnitub. Kruviaugud võiks teha kahe erineva puuriga. Läbi läheb väiksem auk ja pärast saab paar millimeetrit jämedama puuriga ülemise osa laiemaks puurida, et sissekeeratud kruvi pea pinnaga tasa jääks.
Kui augud uuristatud, tuleb jälle liivapaberiga lihvimine ette võtta, et aukude servad teravad ei oleks.
Järgmisena toimub puidu pinna lõplik viimistlemine õliga. Jah, ehituspoes on miljon viimistlusvahendit, aga tegelikult on puidu viimistlemine lihtne. Suvaline toiduõli sobib ja riidest lapp.
Väike selgitus tänapäevasest puidu lõppviimistlusest
Tänapäeval on moes selline puidu pinna viimistlemine, mis võimalikult vähe pinda kataks. Viimistlus, mis lubab puidul tema loomulikus kauniduses hiilata. Vanasti värviti puit paksu laki- või värvikorra alla ja kõik hästi. Tänapäeval on võimalik puidu asemel kasutada miljonit erinevat sünteetilist materjali, mis on kaunilt kujundatud ja väga vastupidava pinnaga. Kuid puit on naturaalne materjal ja kui on tegemist päris ehtsa puiduga, siis ei tohiks seda varjata paksu värvi alla. Siis ei saa ju keegi aru, kas tegemist on plastiku, vineeri või täispuiduga.
Muidugi on tihedama nühkimis-sagedusega kohtade kaitseks vaja lakki, kuid nagi ei ole põrand. Kui keegi soovib, et tema puidust mööbel oleks värviline, mitte puiduvärvi, siis ta kasutab vastavat värvi veeslahustuvat peitsi, mis puidu sisse imendub ja puidu iseloomu kahjustamata jätab. Telekast just näidati, kuidas puitu saab toonida looduslike värvidega. Mustikamahlaga näiteks.
Miks ma kasutan toiduõli? Sest naturaalne õli on naturaalne õli. Kookosõli on ka hea, jätab puidule mõnusa kookoselõhna. Õpetaja ütles ainult, et kui kiire on, siis võib õli enne ära soojendada, et soe õli imbub kiiremini sisse. Õlitada võib mitu korda ka, siis tuleb muster paremini välja. Mul on mingi valge puit, hästi peenikeste aastajoontega. Kuusk äkki? Või mänd. Kuid näiteks tamm omandab oma vahva tumeda värvuse ja mustri alles pärast õlitamist. Ta muutub tundmatuseni. Muide – viimasel fotol on valmis nagi musta kapi peal. Kapp ei ole tehtud täispuidust, aga näeb ju välja nagu päris.
Järgmine etapp on pulkade liimimine alusesse. Puidu liimimiseks kasutatakse pva-liimi, mida võib väikeses pakendis osta suvalisest poest. Ehituspoest saab osta sama liimi, kas puiduliimi või pva-sildiga, suuremas koguses. Suva toidupeost leiab samasuguses pakendis pva nagu fotol. Valge liim, mis ära kuivades muutub läbipaistvaks. Ma panin kuhjaga ja ülejääke ära ei pühkinud. Pole vajadust. Liimi peale enam õli panna ei saa, aga mul oli kõik juba varem ära õlitatud.
Ja nagi valmis. Alla kahe tunni puhast tööaega. Liim kuivab mõned tunnid, õli vähem. Näeb välja nagu väike reha. Nüüd on vaja nagi ära pakkida, üle anda ja seinale kinnitada. Ja ongi võtmed kindlas kohas, kuhu neid alati riputada ja leida saab.
Manjana blogib 