Talvejopest talvekott

Ma ei osta väga tihti uusi asju, kuid nüüd avastasin, et mul on talveriideid rohkem kui vaja. Jopesid. Ja need vanad mulle isegi ei meeldi eriti. Näiteks üks must jope. Mõni vast mäletab, et eelmisel aastal ostsin endale uue kollase jope. Ja sel aastal rohelise. Talvepimeduses on värviliste riietega hoopis rõõmsam ringi lasta. Mõtlesin, et peab musta jope ära viskama, ta on ürgvana, ma pakun, et 15 aastat küll. Kuskil on auk ka, ehk äraandmiseks ei sobi. Kuna kottidest jope õmblemine on mul näpus, siis otsustasin, et teen endale ühe sooja õlakoti.

Kuna postituse signatuurpildiks läheb esimene, siis näitangi kõigepealt lõpptulemust. Täna sain koti valmis.

kott1

Ja selline nägi mu vana talvejope välja:
kott3

Kuna tal on kaks välist lukuga taskut, siis lõikasingi koti välja kohast, kus mõlemad taskud jäid kenasti üks koti ette ja teine tahapoole. Taskute suunaga ei ole mingit muret, kuna nad olid otstest kinnitatud paelaga ettepoole, mille võis lahti lõigata ja nii nad jäid mõlemad õiges suunas. Jopelukust sai koti kinnis.

Tänapäeval on oluline, et roheline kaart oleks alati mugavalt käeulatuses. Kaardi jaoks õmblesin nahast tasku ülemisse serva. Käsitsiõmblusega. Naha kinnitamisel tuleb ta kõigepealt Moment-liimiga kinni liimida. Poes müükase nahanõelu, mis on üliterava otsaga ja millega saab õmmelda ilma, et augud oleks ette tehtud. Kuid ma kaarditaskule tegin augud ette õmblusmasinaga, et aukude vahed ühesuurused tuleks. Õmblusmasinale müüakse ka nahanõelu, aga mu kapriisine masin nahka õmmelda ei soovi.

kott2

Et koti lukk üle otste ei sõidaks, õmblesin käsitsi luku otstesse ka nahatükid. Jope voodrist sai koti vooder, mille külge õmblesin sisetaskud. Kuna musta värvi sisust ei leia midagi üles, tegin sisetaskud valged.

kott4

Noh ja pärast tuligi vaid ülejäänud jopest lõigata rihm ja see  riba, mis koti mahuliseks teeb ja külgedele ja põhja õmmeldakse. Rihma tegin piisavat pika, sest talvel paksude riietega on pikema rihmaga mugavam. Mulle meeldib õlakotte risti rihmaga üle keha kanda. Mingeid neete, rõngaid või muid kaunistusi peale pruunide nahatükkide kaarditaskuks ja luku otstesse ei kasutanud. Rihm on masinaga külge õmmeldud.

Natuke keeruline on koti õmblemise puhul tegevuste järjekord, kuna vooder on luku juures juba kinni. Igatahes on kõige viimane õmblus voodri põhjaõmblus, mis tehakse paremale poole. Ülejäänud õmblused jäävad kõik voodri ja pealismaterjali vahele.

Ma ei tea, kui tihti ma seda kotti kandma hakkan, kooliskäimiseks vast. Talvel külmaga. Aga mulle meeldib vanadest asjadest uusi teha. Kohe selline tunne, nagu oleks planeeti säästnud.

5 comments

  1. Väga lahe! Ma hakkasin kunagi vanast sulejopest tegema diivanipadjasisu aga siis sain aru, et lihtsam on kogu jope padjakatte sisse toppida … kusjuures, olen ta sealt mõnikord välja võtnud ja selga pannud…

    Meeldib

    • Mul oli jope, õnneks, mahulise vatiiniga, mida sai ilusti õmbluste kohast ära lõigata ja ülejäänu püsis paigal, kus vaja. Kusjuures vatiin nägi päris normaalne välja.

      Meeldib

    • 😀
      Kaltsukast kindlasti leiaks midagi sobivat. Ma soovitaks näiteks Keskturu 50 sendiste kaltsude hunnikut. 2 euroga saab sealt suht hirmsaid nahktagisid ka.

      Meeldib

Kommenteerimine on suletud.