Aastavahetus. Intsule

Enamus mu tuttavatest vist teavad, et ma blogin. Mõned loevad ka. Ma olen terve igaviku ehk täpselt 14 aastat, avalikult kirjutanud, kuid ma pole siiani aru saanud, et kas inimesed tahavad või kardavad, et ma neist kirjutan. Mõnikord tundub ühtpidi, teine kord jälle teistpidi. Igatahes tõstatas Ints aastavahetusel mitu korda teema, et kas ja mida ma meie olengu kohta kirjutan. Tuulepea, nagu ma olen, ma ei saanudki aru, et kas ta pigem tahab, et ma kirjutaks või ta kardab, et mida kõike ma avalikkuse ette paisata kavatsen. Minu viimane lubadus talle oli, et ma teen postituse ja tema tikkpikki panen ka kenasti üles. Aeg on lubadusi täita. Kasvõi osaliselt.

Kõigepealt võiks kirjutada eelmisest laupäevast. Ma blogis mainisin, et mul oli deit. Üks mees, keda ma juba mitu aastat tunnen, kutsus enda juurde koju õhtusöögile. Tal oli kitsepraad täiesti üle. Vastutulelik inimene nagu ma olen, lendasin abivalmilt kohale, et inimesele sõbrakäsi ulatada. Ta elab minust umbest 10 mintsi jalutusteekonna kaugusel. Meie vahel pole kunagi midagi toimunud, aga ma meeldin talle ja kui me seltskonnas kohtume, siis ta pühendab mulle palju tähelepanu. Kuid jah, me pole kunagi deitinud. Nüüd kuidagi juhtus nii, et ta kutsus ja ma läksin. Nii ju suured armastuslood hakkavadki?

No me siis sõime ja lobisesime ja ma vaatasin üle kõik ta seinu kaunistavad maalid ja pildid. Ta elas korteris, kus varem elas ta sugulane ja ta polnud kunagi varem omi maale uurinud. No igatahes oli seal üks nimi, keda ma kindlalt tean – Subbi. Kuid pilte oli veel. Tal magamistoas voodi peatsis näiteks.

“Ma pole kunagi veel naist sellise põhjusega voodisse saanud,” tegi ta nalja. Ma naersin ka. Ta tegi veel mingeid seksiga seotud nalju. Ühele neist sain ma rahulikult vastata: “Sa ei pea muretsema, ma ei seksi täna sinuga. Täna kindlasti mitte.” Noh ja me ei seksinudki. Muarust normaalne. Esimene deit ju. Teoreetiliselt on võimalus ka sellises olukorras vahekorda astuda, aga küsimise peale ma tavaliselt vastan eitavalt. Ainult sel juhul vastan jaatavalt, kui ma olen suht kindel, et küsija tegi päriselt nalja ja ta ei taha keppi. Vähemalt mitte lähitulevikus. Kas seksi saab või ei, saab kindlaks teha pikema pilguga – kui teine vaatab vastu, siis on aru saada, kas on lootust või ei. Küsimine ei tööta. Enamustel kordadel mitte.

Läksime sõbralikult lahku ja järgmisel päeval ma kirjutasin talle FB-s, et tänan meeldiva õhtusöögi eest. Ja ta ei vastanud mitte midagi. Luges mu viisaka tänu üle ja ei vastanud. Ma olin suhteliselt imestunud. Muarust on tegemist viisaka inimesega. Ma päris iga kord ei kirjuta, et tänan, aga ma päris tihti teen seda, kui olen kellelgi külas käinud ja on tore olnud. Kas ta tõesti arvas, et kui ma tulen külla, siis ma hakkan kohe viuh-viuh seksima? Ilma et ma varem kunagi oleks sarnast huvi üles näidanud. Nojah, tundub, et see Suur Armastuslugu jääb tulemata.

tukestik

Kuid ma ju pidin Intsule aastavahetusest kirjutama. See aasta vahetus enam-vähem sama moodi kui eelminegi – Saaremaal. Sama seltskond ka. Üks miilustav paarike oli vaheldunud teise miilustava paarikesega. Sel korral oli meid kokku 9, Ints nendehulgas. Ujumas keegi ei käinud. Öösel oli päris hull tormilaadne kliimastik. Ilutulestiku pilt on täpselt 00.00 telefoni jõudnud.

Tikkpikki ma, loomulikult, Intsult ei saanud. Kummaline, et ta peaaegu uskus, nagu selline nilbus võiks ühel või teisel põhjusel olemas olla. Ma pole kunagi ei saanud ega teinud ühtegi selle žanri fotot. Ma ei kujutagi ette, kuidas ma reageeriks, kui keegi mulle sellise saadaks.

Meil oli igati ontlik aastavahetus. Mängisime kahte mängu. 30-nda öösel pudelimängu, kus inimesed väga hea meelega olid nõus ausalt ja vahetult vastama küsimustele, mida tavaliselt ei juleta küsida. Noh sellised, kus selgub inimese valukoht. Ilmselt oli tähtede seis soodne, sest inimesed rääkisid siiralt ja heatahtlikult ning siiralt abipakkuvad olid ka kuulajad.

Aastavahetusel mängisime hundimängu. Ja ma sain teada, et ma ikka ei saa aru, kui inimesed valetavad. Ma olin nõks kivis ja švipsis ka. Aga ikkagi. Ma arvasin, et ma saan aru, kui inimene valetab. Kohati ma sain aru ja siis läks jälle lappama. Väga huvitav võimalus heade tuttavate ja sõpradega teisest küljest tutvuda. Ning lisaks võib ka põnevusega jälgida, kui strateegiliselt inimesed mõtlevad ja kui järjepidevad on nad oma ideedega. Huvitav. Söögiga oli meil ka hästi. Eile tulin koju tagasi. Merel natuke kõigutas, aga tormi polnud.

Head uut aastat!