20 aastat tagasi. Rasedus- ja imetamispildid

Marca tegi ka nostalgiapostituse, kus kirjutas, et 10 aastat tagasi ei tehtud rasedapilte. Jah, kindlasti on kõikidel aegadel olnud rohkem ja vähem edevaid inimesi, kuid mina olen terve elu keskmisest edevam olnud ja pildistamine on mulle alati meeldinud. Mõlemal pool kaamerat. Mina olin rase 21 aastat tagasi. Ma mäletan täpselt, et tegin isegi pesus rasedapilte, sinine puuvillane pesu oli, pitsideta, aga kuna need pildid mulle eriti ei meeldinud, siis ma praegu ei tea, kust neid leida. Kuid mul on olemas täiesti viisakas raseduspilt, kus on kõht ja tema iseärasused väga kenasti näha ja selle ma täna siia ülesriputada kavatsengi.

Kuid Marca ei maininud teist fotovaldkonda, mis kohe pärast raseduse lõppemist tekib – imetamine. Võimalik, et avalik imetamine on aja jooksul loomulikumaks muutunud, kuid ma olen alati natuke süüdimatu olnud ja olen ka Vabaduse platsil värskes õhus imetanud. Ma ei osanud tol ajal lõugava titaga muud teha, kui talle tissi suhu toppida. Mina ei teadnud, kuidas talle lutti nii pakkuda, et ta tahaks ka. Fotojäädvustust mul avalikust imetamisest pole, sest ega süüdimatu inimene ei tulnud selle pealegi, et ta midagi lubamatut teeb. Tavaliselt ma jalutasin lapsega Südalinna kalmistul ja vot seal imetamine tundus isegi mulle imelik. Kuid ma tegin seda. Korduvalt. Aastakümneid hiljem sain blogisid lugedes teada, et mõnede arvates on lapse toitmine tegevus, mida korralik inimene teeb salaja, sest muidu täiskasvanud uudishimulikud inimesed solvuvad.

Kõik juba teavad, et 10 aasta taguste piltide näitamise uba on demoda, kuidas ma praegu näen parem välja. Eriti neil, kes 10 aastat tagasi enam lapsed ei olnud. Ma küll paistan 10 aastat nooremana ilusam. Seepärast julgen ka, täielikus rahus, panna netti pilte, mis ma tegin 20 aastat tagasi. Juhuslikult on mul arvutis olemas suur hulk pilte suvest 1999, kui me käisime perega Viljandis. Siis ma avastasin, et Viljandi on üks Eesti kaunemaid linnu.

22

Mul elasid Viljandis õde ja vend, kellega ma varem kohtunud ei olnud ja see oli nii armas, kuidas ma neile kohe tingimusteta meeldisin ja kuidas nad linnas omavahel vaidlesid, kes saab lapsekäru lükata. Sel pildil on õnnelik õde käruroolis. Mina olen pildil see kõige pikem. Nüüd on nii mu õde kui vend minust jupi pikemad.

18
Siin me istume Viljandus nende koduhoovis ja isa teeb imelikku nägu

03

See pilt on tõestuseks, et täpselt 20 aastat tagasi nägin ma ikka palju parem välja kui nüüd. Suu on värvitud, aga muud meiki ma pildistamisel ei kasutanud. Paljud on arvanud, et lühikesed juuksed sobivad mulle paremini. Kindlasti on lühikesi juukseid hoopis lihtsam lõbusaks värvida. Kui ma praegu sellise soengu teeks, siis vist kõik piinlikuse all kannatavad lugejad saaksid totaalse foobiahoo.

1marts98
Lubatud raseduspilt aastast 1998, 20 päeva enne sünnitust. Prille ma olen aeg-ajalt kandnud, kuid regulaarselt mitte. Peale sünnitust kadus mu väike lühinägelikkus pikaks ajaks ise ära.

2aug1998

Ja lõppu üks viisakas imetamispilt. Kodus, voodis. Laps on pildil nelja ja poole kuune. Mina olen end juba vahepeal blondeerida jõudnud.

Blogima ma hakkasin 2005 ja paberist päevikut ma 20 aastat tagasi ka ei pidanud. Teismelisena pidasin. Njuuh, päriselt täiskasvanud inimesed, näitate ka 20 aastat vanu pilte?

Advertisements

6 comments

  1. Mul tõesti imetamispilte pole üldse, sest mul see tegevus ei sujunud kuidagi.
    Aga 20 aastat vanade piltidega on see jama, et neid tuleb kuskilt albumitest spetsiaalselt otsida ja siis skännida, paljudel ei ole seda võimalust.

    Meeldib

    • Jah, see paberpiltide asi on probleem küll. Ma ei ole proovinud, kuidas töötavad telefonis fotode skännimise äpid. Ma tõmbasin oma telefoni tekstiskänni äpi, see on küll ülitõhus.
      Mul on need Viljandi pildid, kuna 20 aastat tagasi oli mingi soome firma, kuhu sai saata postiga oma filmirulli ja siis ta tegi sellest CD-plaadi digifotodega ja paberist pildid ka ja saatis postipakiga tagasi. Ma 1 kord kasutasin seda. Selle raseduse ja imetamispildi ma skännisin.

      Meeldib

      • Jaa, see Soome firma meenub mulle ka, ma kasutasin seda tihti, ainult et ma tellisin alati ainult paberpildid, sest ei tulnud selle peale, mis ma nende digifotodega teha võiksin…

        Meeldib

  2. Ma ei näe ühtegi põhjust, miks sa ei võiks “praegu” “sellist” soengut teha.
    Ma ise ei tee soenguid, sest ma ei viitsi. Patsi teen, aga see on nagu heegeldamine – teraapiline tegevus. Juuksuri juurde ei taha üldse minna enam. Aga kindlasti pole ei tegemise ega mittetegemise põhjuseks piisav see, et keegi minestab või tunneb piinlikkust.

    Meeldib

    • Jah, ikka võiks, aga ma ka enam juuksuris ei käi ja olen juuksed pikaks kasvatanud. Millegipärast enam ei huvita nii väga see põnevate soengute asi. See viimane värvimine oli veel nädalakese mõne valgusega rohelise varjundiga, mind ei häirinud.
      Aeg-ajalt ma kulme värvin värviliseks, see on hea lihtne. Värviks ripsmeid ka siniseks või roheliseks, aga värvilist ripsmetušši pole ette jäänud. Kuigi talvel ma silmi värvida ei saa, sest õuekülm ajab nutma.

      Meeldib

Soovin lisada:

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s