Kuidas sa oma jamadega hakkama saad

Reede öö on päris hea aeg jätkata teemat, kuhu ma eelmise positusega jõudsin. Ma istun täna kodus, eile käisin väljas ja kaks päeva järjest ma aktiivselt suhelda ka ei jõua. Tegin täna lõunauinaku ja ärkasin keset unenägu üles, mis tähendab, et mäletasin enamusi detaile. Unenäo tõlgendus ütles, et mu teel on takistusi. Peamiselt emotsioonidega seotud, aga hirmudega ka. Või mõlemad kombineeritult. Ma päriselus tegelen nende küsimustega üpris aktiivselt. Nüüd näen juba edusamme ka.

Probleemide lahendamisest. Eelmises postituses kirjutasin nimekirja erinevatest mõttemallidest ja tegutsemise skeemidest, mida inimesed oma kitsaskohtade ületamiseks ette võtavad. Toimetulekumeetodid. Need võib, laias laastuks, jagada kolmeks: vältimine, alistumine ja ründamine. Mina kasutan kõige aktiivsemalt vältimist.

Vältida saab mitut moodi. Saab vältida olukordi ja inimesi. Seda ma ei tee. Ebameeldivates olukordades ja inimestega ma kasutan pigem ründamist. Minu idee järgi on see enda parandamisel lihtsam variant, sest ma võin ju ründamise ära ka jätta. Ründamine on konkreetne tegevus, mille märkamine pole nii keeruline. Ründamistaktika muutmine on ainult mõnes punktis keeruline.

Ma sain teisipäeval kohvikus kokku oma psühholoogist sõbrannaga ja kasutasin teda lihtviisiliselt ära. Ta ise tahtis kohtuda. Sõbrannadele ju ikka kurdetakse, kui kõik ei laabu nagu tahaks. Ja ta oli nii nummi, et aitaski mind oma kutseoskusega kiirelt ja lihtsalt. Lausa mitme erineva nõuandega. Tal oli ka hea meel, et ma oma probleemile lahendused leidsin.

Näiteks minu suhtlemisoskused. Tegelikult ma tean ju ise ka, et mul on eriti halb komme oma vestluskaaslase jutule vahele segada. Kuid ma polnud kunagi mõelnud, mida see sisuliselt tähendab. Teise inimese jutule vahelesegamine on agressiivsus tolle inimese vastu, kes räägib. Ma polnud kunagi nii mõelnud. Ega mulle mu ebaviisakas komme endale ka meeldinud, aga siiani arvasin, et ei suuda end muuta. Kuid nüüd ma nägin oma käitumist teise nurga alt ja pilt läks selgemaks. Ma ju ei taha meeldiva inimese vastu ründav olla. Ründav isegi siis, kui jutu sisus seda pole. Normaalne inimene ju ei käitu nii, et kui sõber mulle midagi räägib, siis võtan kätte ja löön teda poole jutu pealt. Aga just täpselt seda vahelerääkimine tähendabki. Nii inetu!

Kuid vältimistaktika on hoopis kõvemast puust loomake. Sinna alla läheb näiteks suitsetamine, kuid ka alkohol, kohv, ravimid, uimastid, narkootikumid. Kuid veel keerulisemad on meeldivad tegevused nagu sport, töötamine, asjade ostmine, muusika kuulamine, lugemine, mängimine, internetis ajaveetmine. Loomulikult võib neid meeldivaid tegevusi teha, inimlikus koguses on need väga head vahendid, et näiteks halva tujuga tegeleda, kuid probleem võib olla siis, kui kogused suureks lähevad.

Ma olen aru saanud, et lisaks regulaarsele suitsetamisele, laen ma pingeid maha ohjeldamatu filmide vaatamisega. Ei ole oluline, kas tegemist on auhinnatud väärtfilmide või totaalse pahnaga. Liig on liig. Mul on jaanuaris olnud nädalaid, kus ma sisuliselt pool nädalat järjest olen filme või seriaale vahtinud ja muud ei teinudki. Ideaalne kultuuriblogija, eksole. Hakkad aga vaatama, vaatad öösel neljani,  magad lõunani ja vaatad edasi. Kaks-kolm ööpäeva järjest. Juhuu!

Kuid toimetulekumeetodite kohta võib netist ühte koma teist leida. Et kel huvi, guugeldage.

dsc 0031e

Telefonis on nii toredaid äppe, millega võib väga pikalt aega surnuks lüüa. Mõnikord ma lõbustan end imelike selfide tegemisega. Mida teie liiga palju teete, et ebameeldivaid tundeid enda eest varjata?

Advertisements

14 comments

  1. ma kipun ka väga tihti vahele segama, aga ma pole kunagi arvanud, et see on seotud vaenulikkusega, sest inimestega, keda ma vähe tunnen, ei tee ma seda peaaegu kunagi. pigem on see segu läbematusest ja elevusest ja sellest, et minu meelest saab rääkida ja kuulata samal ajal – kahjuks paljude vestluskaaslaste meelest mitte. ehk et mina teen seda just pigem väga lähedaste ja kallite inimestega, omamoodi märk sellest, et nad mulle väga-väga meeldivad ja tahaks nendega hästi intensiivselt suhelda.

    Meeldib

    • Jah, täpselt nagu minagi. Kuid ma ei tee vahet, kas tuttav või võõras, pigem sõltub inimesest. Mõnede tuttavate puhul ma ka tean, et nad segavad ise ka vahele, oskavad korraga kuulata ja rääkida, nagu mina. Kuid see on vaid vabandus. Mul on veel see vabandus ka, et ma kujutan ette, et ma tean, mida ta veel öelda tahab ja pakun variante. Ja ise nimetan seda aktiivseks kuulamiseks. Tegelikult lihtsalt ei lase neid lõpuni rääkida. Mulle on seda palju kordi öeldud, mõni solvub ja siis ma solvun vastu, et mismõttes talle ei meeldi, kui ma aktiivselt ta jutule kaasa mõtlen. Minu jaoks oli vastand need inimesed, kes üldse ei kuula ja näitavad oma ükskõiksust sellega välja, et pööravad pea ära või tegelevad minu rääkimise ajal mingi muu asjaga. Tegelikult ei ole vahet – kumbki suhtlemine ei ole normaalne.

      See, kes vahele räägib, on agressiivne ehk ründaja – ta tahab ise rääkida ja surub teise rääkija oma vahelerääkimisega alla.

      See, kes pea ära pöörab või muid asju teeb, on vältija.

      Ja see, kes teise jutule kaasa kiidab või viisaka näoga kuulab, kuigi teda üldse ei huvita ja ta pole teise jutuga nõus, on alistuja.

      Meeldib

  2. Ma passin internetis, loen naisteajakirju ja koristan, et mitte probleemidega tegeleda. Teen väikeseid asju, et suuri edasi lükata. Uhh, nii nõme, kui sellele otsa vaadata!

    Meeldib

    • Jah, koristamise oleks ka pidanud nimekirja lisama. Kuigi mul on koristamisega nii ja naa. Eriti raskete probleemidega ma ei suuda koristada, siis ma ainult vedeleks. Kui on lihtsam küsimus, siis koristamine annab illusiooni, et ma ju lahendasin juba ühe probleemi ära, nüüd on kõik kaunis ja puhas. Tegelt ma ju päris jama puhtaks ja kauniks ei saanud.

      Meeldib

    • Nagu ma tolle spordi kirja sain, mõtlesin sinu peale 😛
      Ma ei tea, millise oma probleemiga tegelemist sa spordiga väldid ja millise tunde sulle tekitab kui spordid. Pakun, et saavutustunde. Sa saad spordiga mingeid tulemusi. Võimalik, et väldid mõtet, et mingil muul alal peaksid rohkem saavutama.
      Nagu sa ei tea, miks regulaarselt spordid, ma ka ei tea, millise probleemiga tegelemist ma väldin, et suitsetan. Väga erinevad tegevused, ilmselt on erinevad põhjused. Minu silmis on intensiivne regulaarne sportimine sama tervistkahjustav tegevus kui suitsetamine. Ühiskonnas peetakse suitsetamist üldiselt halvaks ja sportimist heaks tegevuseks.

      Liked by 1 person

      • Ma tean küll, miks ma sporti teen, ma lihtsalt ei oska seda kuidagi probleemseks pidada 🙂 Et peaks nagu püüdma seda mitte teha või midagi teisiti teha vms.

        Meeldib

        • Võid teha ikka, aga kuna see on väga regulaarne, siis võid ka mõelda, et miks ja proovida selle peidus probleemiga tegeleda. Probleemidega saab tegeleda erinevatel viisidel. Oletame, et sul on peidus too saavutusvajadus. Siis sa võtad kätte ja pingutadki, et toda teist saavutust saada. Või võtad terapeudi, saad teada, mis see su lapsepõlves oli, mis sind ennast tõestama sunnib ja eemaldad koos terapeudiga tolle probleemi. Teoreetiliselt peaks pärast seda minema väiksemaks ka vajadus regulaarselt sporti teha. aga see on kõik vaid kaunis teooria. Ma ei ole psühholoog, sina oled 😛

          Meeldib

  3. Loen, parimad on ulme ja detektiivromaanid, lihtsalt põgenen sinna, muidugi kunagi tuleb ju asjad korda saada, aga tavaliselt värskelt on probleemide lahendamine raske, tuleb anda asjadel settida, neid igakülgselt uurida ja siis lahendama asuda. Filmide vaatamisel on see häda, et need saavad kiiresti otsa. Raamatut saad nohistada päeva kaks, lisaks lugemise ajal eriti ei kipu näksima, mis filmide puhul minul tavaline on.

    Meeldib

    • Pikkasid seriaale saab 20 tundi järjest vaadata, kui mitu hooaega järjest ette võtta 😛 Jaanuaris ma vaatasin näiteks Aquarius-t, kuigi ma krimit väga ei armasta, sest see tekitab suht kehva maitsega emotsioone.

      Meeldib

  4. Mina istun netis. Loen blogisid, vaatan youtube´st videoid, avastan spotify´st uusi laule ja nii kasvõi tundide kaupa.

    Need kolm suhtlusevormi on väga huvitavad. Lugesin ja tundsin selles oma sõbradki ära – üks siis ründaja ja teine vältija rollis. Kusjuures see ründav on minu tutvusringkonnas kuidagi eriti levinud, vahele segamine ja jutu katkestamine on täitsa igapäevane. Aga ega ma ise ka selles süütu pole – püüan ikka teisi kuulata, kuid aegajalt lipsab mõni sõna ka teiste jutu vahele, kui nad parasjagu väga agaralt midagi seletavad.

    Meeldib

    • Ma mõtlesin nende erinevate suhtlemisvormide peale, et kes kellega sobivad.
      Ründajad omavahel peaks päris hästi hakkama saama – kuulavad ja räägivad kõik segamini, keegi end kõrvaljäetuna ei tunne, samas võib mõnikord väga ägedaks minna, kuid kui kõik piire tunnevad, on see lõbus. Kuid kui keegi ründajatest on liiga äge, siis on kõik untsus ja võib kriitiliseks minna.

      Alistujaga on ründajal suht tore rääkida, kuulab ilusti, samas alistuja ise ilmselt ründajat ei seedi, kui tal just kõrgelt arenenud enesepiinamisomadusi pole. Kui ma kui ründaja avastan, et alistuja kiidab kaasa, aga tegelikult heidib, siis ma olen pettunud. Alistujatel võiks omavahel igav olla, kuna kumbki ei tea täpselt, millest rääkida.

      Vältijad, parema meelega, räägiks ainult ise või hoiduvad suhtlemisest üldse. Vältijad mulle kui ründajale ei meeldi – ütle välja, kui ei meeldi, ära igno avalikult. Alistuja võib vältijaga end normaalselt tunda, vältijal on niikuinii ükstapuha, on alistuja vait või kiidab kaasa ja alistuja saab rahulikult alistuda, kuigi vältija ei ründa teda.

      Meeldib

Soovin lisada:

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s