Säästmine või koonerdamine

Ma aeg-ajalt loen inimeste säästupostitusi ja mõtlen, et mul pole mõtet samast asjast kirjutada, sest ma olen superkoonerdaja. Või on kõik teised jubedad laristajad. Ma ka ei tea kumb vastus on õige. Kuid täna ma lugesin Eveliisi postitust ja mõtlesin, et miks ka mitte. 500 eurtsi nädalas söögile ja minust saaks maakera! Ma võin ju kenasti kõik kirja panna. Kuna see mõte sündis hetkega, siis ma ei saa minevikku muudatusi teha, kõik on nii, nagu päriselt oligi.

Mina õppisin äärmuseni säästma siis, kui me mehest lahku läksime ja ma jäin lapsega kahekesi elama. Mul oli tohutu hirm, et äkki ma ei saa rahaga hakkama. Samal kuul, mil ta ära kolis, hakkasin pidama täpset arvestust, palju mul raha kulub. Kõik viimseni sai sendi pealt kirja ja kenasti erinevatesse kategooriatesse sorditud. Üleskirjutamisest sai sõltuvus – mulle meeldis kirja panna, millele ja kui palju. Et ma saan kenasti hakkama, teadsin ma juba aasta möödudes. Kuid mulle meeldis ennast piinata erinevate kulukategooriate “õigeks rihtimisega”. Reguleerimine toimus mõlemas suunas – kas mõnel teemal peaks rohkem kulutama ja kas mõnel teemal vähem. Eelmise aasta jaanuarist lõpetasin kulude üleskirjutamise.

Mul on hulk asju, mida ma ei osta. Näiteks pudelivett. Muarust on see keskkonda reostav tegevus, mulle sobib kraanivesi väga hästi. Ma ei osta valmistoitu, sest see ei maitse mulle. Olen ostnud, ei meeldi. Kui mul oli perekond, tegin ma igapäevaselt süüa ja ma olen väga kiire hiir. Ainuüksi mulle endale normaalse, kõiki vajaminevaid aineid sisaldava söögi valmistamine, ei ole mu jaoks ka praegu probleem. Kuid ma ostan väga tihti saiakesi ja koogikesi, maiustusi, kommi, küpsist. Mõnikord küpsetan ise ka, ka siis kui sööjaks olen mina üksinda. Pannkooke teen päris tihti. Eile tegin. Söön endatehtud moosiga. Poest ma kunagi moosi ei osta. Mahla ka mitte.

Viimase kuu jooksul olen kord coca-colat ostnud. Läksin sõbrantsi juurde külla, välja oli kuulutatud tequilla õhtu. Ma olin just eelmisel ööl väljas käinud ja ma ei taha kahel ööl järjest alkot tarbida. Ostsin endale kaasa väikese coca-cola. Pärast aga läks pidu pisut lappama ja alkot ma ei tarbinud, kuid ostsin uudishimust narkotsi, mida ma varem pole saanud. Üldse ei kahetse! Väga viimasepeal elamus oli.  Kas ma kunagi veel seda proovin, ei oska öelda. Uudishimu sai rahuldatud.

Kuid ma mainisin seda kõike selleks, et rääkida, mis mahub tolle summa sisse, milleni ma nüüd jõuan. Ma vaatasin panga väljavõttelt, palju mul alates 12. jaanuar on kuuga kulunud. Kuna ma ei pea oluliseks rääkida, palju mul üürile ja kommunaalidele läheb, siis selle võtan maha. Lapsele antud raha ka. Järgi jääb 273,07

  • Telefonile ja internetile (minu ja lapse telefon, mu kodune nett) läks 37,79.
  • Hambaarstil käisin 32 euro eest, lähen veel.
  • Kuna ma suitsetan, siis sellele läheb umbes 100 eurot.

Vot ja sama palju kui suitsudele, jääb sellest summast järele. Et umbes saja eurtsiga saan ma ostetud söögi, iganädalase alko, ühekordse narkotsi, palju koogikesi ja kommi.

Asjadest olen ma viimasel kuul ostnud ühe šampooni, juuksevärvi, 3 pildiraami ja ploki akvarellipaberit. Transpordi peale mul raha ei lähe, iluteenustele ka mitte. Kohvi olen paar korda kohvikutest ostnud. Ma söön normaalset mitmekesist sööki, mida ma ise teen. Kuid ma ostan palju jogurteid, need maitsevad mulle. Puuvilju peab mul ka alati kodus olema. Ok, ma saan kaks lõunasööki nädalas koolist. Aga teate, see söök küll täidab kõhtu, aga ei maitse hästi. Arvestades minu toidukulusid, on see kaduvväike summa.

No ma kindlasti oskaksin rohkem kulutada, aga ma ei teagi kuidas ja kuhu. Et käiksin õhtusöögi valmistamise asemel väljas söömas? No ma ei tea, siis peaks ju seltskonna orgunnima, üksinda pole huvitav. Ma käisin kuu aja jooksul kahel korral kellegagi kohvikus ja mitmel korral erinevates kõrtsides. Ise maksin. Ma lihtsalt ei joo väga palju, söön tervislikult ja narkot tarbin ka vaid siis, kui midagi uut pakutakse. Kinos käisin napilt enne 12. jaanuari. Muuseumis käisime kooliga tasuta. Kultuurile saaks ju rohkem kulutada, aga nüüd ei tulnud ette. No ma ei oska rohkem kulutada, sorry!

runnel
Tunneli sees on valgus

Mul sel kuul ei tulnud mitmeid sööke osta, mis olid varem olemas – õlid, maitseained, tangained. Uue kohvipaki ostsin. Nüüd te siis vähemalt teate, miks ma tööd eriti teha ei viitsi ja vaba aega kõige rohkem armastan. Sest ma kunagi ei tee emotsioonioste.

Kas teie olete pigem koonerid või laristajad?

34 comments

  1. Ma ei tea, kas see 500eurot nädalas söögile oli sul mingi suvaline summa (samas kes nii palju nädalas kulutab uldse?) voi sa ei pannud tähele, et minu postituses olid veel kroonid tolle 500 taga?

    Meeldib

    • olidki kroonid 😀 ma üldse ei pannud tähele, et keegi veel kroone mäletab. no 500 eurtsi tunduski ulmeline, aga kuna marimellid kirjutavad ka kogu aeg täiesti ulmelistest summadest, siis ma arvasin, et normaalne 😛

      Meeldib

      • Ma mäletab vaid seepärast, et mul oli tol ajal (ja rohkem pole olnud) selline eelarve. Kroonides. 500 eurot NÄDALAS söögi peale ma isegi ei oskaks kulutada, st ilma kusagil väljas söömata. Ja isegi kui oskaks, siis enne sööks oma käe ära kui selliseid summasid toidupoes kulutaks.

        Liked by 1 person

        • Jep, sorry, ma tõmbasin selle lause maha, päris ära ei taht kustutada, siis jääks me vestlus imelikuks.
          ma oma kätt ei tahaks ära süüa, ma ikka eelistaks siis pigem ülikallist restorani 😛

          Liked by 2 people

  2. See on hea teema. Ma ei tea, mis nende Eesti blogidega on, et ma olen vist elu jooksul nii 10 kommetaari vaid jatnud 😉 Ja nyyd juba teine siia.

    Aga siis asjast. Kuna Su tarbimisprofiil on vaartuspohiselt minu omale vaga sarnane, voin oelda, et kui kulud taandada eri valuutadest eurodele, siis jaanuaris laks mul €107.28 soogile ja €6 valjas soomisele.
    Ma eelarvepohist tapset arvestust kulugruppide osas ei tee, selle asemel on mul % sissetulekust, mida soovin saasta ja selle alusel teen pysi- ning muutuvkulude kuu- ja aastaprognoosi.
    Pohiline on, et sissetulekute suurenedes valjaminekud ei suureneks, sest ma tean oma vajadusi ja voimalusi hasti. Sel aastal tulevad kulud paraku ysna korged, sest votsin uue kunnisvaraprojekti ette, aga jaanuari tulem oli 71% saastu, aasta keskmise prognoos on 51%. Ideaalis oleks 80% saastu. Eks ma lohutan end sellega, et kulud kinnisvarasse on pigem ikka investeering.. kui periood pikem hoida.

    Liked by 1 person

    • Aitäh, et just mina 🙂
      mul on tänu oma tööle enamvähem nii, et ma pean esimese poolaastaga teenima raha, millega elan ka teise poolaasta. seepärast ma pean ka nii oskama, et kui on, siis ei saa kulutustega lolliks minna ja mõistlik on kogu aeg stabiilne olla. suviti niikuinii on rohkem tegemisi ja käimisi ja kulub rohkem.

      Meeldib

  3. Mulle meeldib igasuguseid asju moota, moodsad telefonid teevad selle vaga lihtsaks. Ega ma vanasti eriti teadlik polnud endast, et kui naiteks oli vaja peast ja kohe arstile oelda, et millal viimane period algas, siis ilma vastavat appi kasutamata poleks mul aimugi 😉
    Hiljuti toksisin ajaviiteks sisse kasutamise alguskuupaevad toodetele, mida koige rohkem kodus kulub: seep, shampoon, palsam, hambapasta, vetsupaber, pesuvahendid jne.
    Kuna ma plaanin tootegemise paari aasta parast ara lopetada, aga ametliku pensionini jaab sealt ikka vaga palju aastaid, tahaks tapsemalt teada miinimumskaala vajadusi, et kuludega arvestada. Ning hea samuti teada, palju ja mida korraga ette osta hulgihinnaga, et asjad ikka sailiksid.

    Meeldib

  4. Minu põhimõte on see, et ma üritan mitte osta asju, mida mul vaja ei ole 🙂 Rõhk sõnal “üritan”. Ma oskan olla iseenda suhtes väga veenev, kui ma parasjagu tahan jälle spordiriideid osta ja siis ma veenan ennast, et mul on neid vaja. Spordiriietele kulutan ma kahtlemata liiga palju ja see on veel teise otsaga probleem ka, mul ei kipu need riided kodus enam kuhugi ära mahtuma.

    Transpordile kulub mul ka oluliselt rohkem raha kui sul, aga mul on selleks ka õigustus, sest isegi kui ma ei sõidaks autoga, siis tasuta ühistransporti meie kandis niikuinii ei ole.

    500 eurot nädalas söögi peale kulutada… ma olen liiga kooner, et sellist eksperimenti teha, aga põhimõtteliselt mul juba tekkis sportlik huvi, et kas see on üldse võimalik. Et mida tuleks teha ja mida osta, et selline summa suuta nädalas söögile kulutada. Youtube’is on liik videosid “10 000 calorie challenge”, kus inimesed püüavad 24 tunni jooksul süüa ära 10 000 kalori väärtuses toitu (jubedad videod, mul hakkab alati füüsiliselt halb, kui ma sellisele asjale isegi mõtlen), see 500 euri nädalas oleks umbes midagi sellist 😀

    Meeldib

    • Mäiteks stockmannis on enamus toidukaupu palju kallimad, kui mujal. tavalised kaubad. midagi erilist nad ei müü. kuid spetsialiseerunud söögiasjadele on ka poode. kuigi ma ei tea, kas ikka nii palju kokku tuleks, kui ainult grumeepoodide kaubast toituda. ja tallinnast leiaks väga kalleid restorane.

      Meeldib

  5. Ma tulin blogisse just oma rahaasjadest rääkima ja “säästmisest” kirjutama ja sattusin sinu postituse peale. Eveliisi oma ootab alles lugemist.
    Minu jaoks on kõige raskem osa kulude üleskirjutamine. Ma lihtsalt unustan tšeki võtta või siis äppi kirja panna oma kulud jne.
    Küll, aga hoian ma oma püsikuludel silma peal. Juba aastaid. Ma tean millised püsikulud mul on ja palju mul raha üle jääb. Samuti saavad kirja sellised erakorralised suuremad kulutused sinna tabelisse.
    Hetkel olen kütuse kuludega seisus, et kas see on püsikulu või siis mitte. Vist ikka on. Praeguseks on vist enamvähem ka välja kujunenud kui palju kütust kuus kulub.

    Meeldib

    • kui sa stabiilselt kogu aeg pead autot kasutama, siis on püsikulu, kui juhuslikult, siis pole. teoreetiliselt on enamus eluks vajaikku asju püsikulud. kuid mõned kulud on need, mis peab tingimata tegema ja hinda muuta ei saa – elekter, vesi jms. teiste kulude suuruseid saab muuta.

      kusjuures Selveri kaardiga ostetud asju saab hiljem netist üe vaadata. mitte et ma arvaks, et see on tore andmekogu, aga see võimalus on olemas, teistel kettidel, vist, pole.

      Liked by 1 person

  6. Ma pole tegelikult tubakahindadega üldse kursis aga 100euri kuus tundub päris palju. Mujal Euroopas on väga tavaline, et noored ostavad lahtist tubakat ja keeravad endale ise väiksed plärud – pakun, et kui tahad või tekib kunagi vajadus, siis nii saaksid sealt kokku hoida. Juhul, kui see tundub kuidagi ebasoliidne, siis võivad äkki väljas käimiseks olla tavalised sigaretid ja kodus vm omaette tehes need isekeeratud 🙂

    Meeldib

    • jah, mul on tuttavaid, kes keeravad. minu suitsupakk maksab 3,40. Kanaaridel olid suitsud pea euro odavamad, terves hispaanias vist on. suitsetamine on kallis sõltuvus.

      Meeldib

  7. Mul on ka palju asju, mida ma ei osta – samamoodi pudelivett, moosi ja mahlu, ma ei osta ka koogikesi, komme ja muud magusat. Alkoholi toon lõunanaabrite juurest, aga vot seda ma küll ei viitsi välja arvutada, kas see tegelikult on kokkuhoid, arvestades kütusekulu näiteks. Aga no mugavam on sealt korraga mitu kasti õlut ära osta.

    Samas ma jälle ostan asju, mida mõistlik inimene ilmselt ei ostaks – toidulisandeid ja energiajooke 😀

    Meeldib

      • Toidulisandeid sportimisega seoses jah. Mitte et neid otseselt kõiki vaja oleks, aga… no reklaamid mõjuvad hästi, ütleme nii:)

        Energiajooke ostan täitsa tavalist valget või punast Monsterit ja Coca Zerot. Sellel pole sportimisega midagi pistmist, mulle maitsevad need jubedalt.

        Meeldib

    • Mul on alati tunne (pluss väike isiklik kogemus), et odavamalt saadud (Lätist toodud) alkohol tekitab olukorra, kus seda rohkem tarbitakse, nii et tundub kokkuvõttes kulukam.

      Meeldib

      • Eks see oleneb inimesest, aga mina joon endiselt täpselt ühe õlle pühapäeva õhtul peale sauna juba palju aastaid ja ma ei ole hakanud õlut jooma ei tihedamini ega rohkem seetõttu, et mul seda kastide kaupa sahvris seisab.

        Liked by 1 person

  8. Mina olen pigem laristaja kuigi ma ise vastupidist mõelda eelistaksin. Üritan ka mõttetuid asju/hilpe mitte koju tuua aga no juhtub… Korra-paar aastas teen suuremaid kapikoristuse ja inventuure ning liigne läheb taaskasutusse ära. Suudan oma koguja hinge nii palju vaos hoida.
    Söögile kulub rohkem kui sooviks aga samas sööme palju värsket ja poolfabrikaate pigem mitte. Auto pealt ka kokku ei hoia, tasuta ühistransporti meil pole ning pean enda aega väärtuslikuks (tööle autoga vs ühistranspordiga, 25 minutit vs 1,5 tundi).

    Meeldib

  9. Ma olen pigem kooner, aga seda ma ei tea, palju meil söögile kulub. Kuigi kui ma mõtlen, et kui liha ostan, siis on alati poearve 300-40 euro vahel. Muidu väga vähe. Aga kui osta ikka nt soolalõhet ja pardirinda igapäevaselt, saaks vast suurema summa täis.
    Asjadele kulub hirmus vähe. Agfa suur kokkuhoid on juuksur ja iluteenuste pealt ka. Pudelivett kusjuures ostan, vitamiinidega. Kütust Pärnus peaaegu ei kulu, aga see peaks mingis osas ikka muuutvkulu olema 😉 See summa muutub vastavalt tarbimisele

    Meeldib

    • Liha ostmine, kui üksi sööd, on igavene jama. Viimati otsisin võimalikult väikest tükki, lõpuks leidsin ja ikka sõin seda mitu päeva. Ja seda toorest kala müüvad nad ka tervena, kui just saba osta ei taha.

      Meeldib

  10. Mulle ei meeldi koonerdamine, aga kui sissetulekud seoses koju jäämisega tunduvalt vähenesid, üritan küll kokku hoida. Olen nüüd poolteist aastat kulusid kenasti kirja pannud ja võtan hoogu, et sellest kokkuvõtet teha. Peab ju kogutud numbrid kuskil ära kasutama… kasutut pahna on kodus ilmselgelt niigi liiga palju! Aga jah, 3 kodust inimest ja 300 eurot, kuhu mahub toit ja kodused igapäevase vahendid, natuke maiustamist ja veidi külakostiks. Kindlasti saaks kokkuhoidlikumalt, aga kes see viitsib! Moosi keedan ka ainult siis, kui tuju tuleb.

    Meeldib

    • mulle meeldib kodus tehtud moos, siis ma tean, mis seal sees on – ainult marjad/puuviljad ja suhkur, ei muid aineid. ostsin just sidrunit, sest eelmine sidrunimoos sai otsa ja see oli ülihea!

      Meeldib

      • Oma tehtud moos on muidugi parem, minu lemmik on pohlamoos. Seda keedan küll… kuigi marjade korjamine meeldib mulle rohkem! Sidrunimoosi pole kunagi saanud… ei pole kuulnudki sellisest!

        Meeldib

  11. Kinnitasin just eeltäidetud tuludeklaratsiooni ja saan tagasi 100 rõõmsat eurot. Kuna vahetasin eelmisel suvel töökohta (palga mõttes kukkusin ikka tubli 2/3 allapoole), siis oli eeltäietud deklaris tulud laekunud kahest töökohast. Ja jäin mõtlema, et kuidas mul seda raha enne hulga rohkem oli ja loogiliselt võttes ma ei tohiks nagu hetkel üldse hingitseda, aga ma ei ole sellest vahest jõudnud veel aru saada.
    Igakuiselt läheb olmele 70-100€ (olenevalt õlle-, seebi- ja tatravarude täiendamisest); sellest natuke suurem summa korterile. Ja saab käia teatris, kohvikus, kõrtsis ka mõnikord. Aga jah, reisile selle eelarvega ei lähe. Kuid kuna ma käsitlen seda etappi oma elus pigem kui kogemuste omandamise aega, siis mitte et raha pole oluline, aga seda saab küsima hakata siis, kui on vastavad oskused omandatud. Eks siis niikaua elan nagu korilane muiste: sügavkülma korjan suvel täis ja talvel kombineerin seda kraami igale poole. Saab ka nõks soodsamalt.
    Ahjaa, ükskord Stockmannis emotsiooniostu tehes pettusin väga: tahtsin ristsõna osta, aga neil ei olnud müügil kõige tavalisemat harilikku pliiatsit. 🙂

    Liked by 1 person

  12. Jatsin Eveliisile ta blogisse kommentaari, aga pean ka siin vajalikuks tapsustada (kuna pakkusin siinse postituse kaudu tulles omapoolset rahajuhtimisalast abi ning tegin ka ettepaneku Manjana reaalsuskontrolliks kaasata), et kahju, kui teema tousetus vaid portaali reklaamiks. Ma oma lihtsameelsuses arvasin, et inimesel oli toesti reaalne soov oma elu paremini juhtima oppida ja palus abi, aga vaikus raakis enda eest. Nyydseks on teisigi nahtud mainitud veebilehte promomas, olin ikka supernaiivne kyll. Aga mis seal enam. Olge tublid molemad.

    Meeldib

    • Kuna ma ole Eveliisi blogi kommentaare lugemas käinud siis ma ei tea, millest sa kirjutad.
      Mul puudub illusioon, et keegi saab oma tarbimisharjumusi kellegi teise soovitustel muuta. Ma ei näe ka põhjust, miks peaks. Ma olen elu jooksul erinevas stiilis kulutanud. Too aeg, kui mul veel last ei olnud ja ma põhimõtteliselt ostsin ainult kallima hinnaga kaupu, kuna raha oli, meeldis mulle ka. Kuid siis ma käisin ka iga tööpäev 8-17ni tööl. See mulle ei meeldinud.

      Meeldib

Kommenteerimine on suletud.