Säästmine või koonerdamine

Ma aeg-ajalt loen inimeste säästupostitusi ja mõtlen, et mul pole mõtet samast asjast kirjutada, sest ma olen superkoonerdaja. Või on kõik teised jubedad laristajad. Ma ka ei tea kumb vastus on õige. Kuid täna ma lugesin Eveliisi postitust ja mõtlesin, et miks ka mitte. 500 eurtsi nädalas söögile ja minust saaks maakera! Ma võin ju kenasti kõik kirja panna. Kuna see mõte sündis hetkega, siis ma ei saa minevikku muudatusi teha, kõik on nii, nagu päriselt oligi.

Mina õppisin äärmuseni säästma siis, kui me mehest lahku läksime ja ma jäin lapsega kahekesi elama. Mul oli tohutu hirm, et äkki ma ei saa rahaga hakkama. Samal kuul, mil ta ära kolis, hakkasin pidama täpset arvestust, palju mul raha kulub. Kõik viimseni sai sendi pealt kirja ja kenasti erinevatesse kategooriatesse sorditud. Üleskirjutamisest sai sõltuvus – mulle meeldis kirja panna, millele ja kui palju. Et ma saan kenasti hakkama, teadsin ma juba aasta möödudes. Kuid mulle meeldis ennast piinata erinevate kulukategooriate “õigeks rihtimisega”. Reguleerimine toimus mõlemas suunas – kas mõnel teemal peaks rohkem kulutama ja kas mõnel teemal vähem. Eelmise aasta jaanuarist lõpetasin kulude üleskirjutamise.

Mul on hulk asju, mida ma ei osta. Näiteks pudelivett. Muarust on see keskkonda reostav tegevus, mulle sobib kraanivesi väga hästi. Ma ei osta valmistoitu, sest see ei maitse mulle. Olen ostnud, ei meeldi. Kui mul oli perekond, tegin ma igapäevaselt süüa ja ma olen väga kiire hiir. Ainuüksi mulle endale normaalse, kõiki vajaminevaid aineid sisaldava söögi valmistamine, ei ole mu jaoks ka praegu probleem. Kuid ma ostan väga tihti saiakesi ja koogikesi, maiustusi, kommi, küpsist. Mõnikord küpsetan ise ka, ka siis kui sööjaks olen mina üksinda. Pannkooke teen päris tihti. Eile tegin. Söön endatehtud moosiga. Poest ma kunagi moosi ei osta. Mahla ka mitte.

Viimase kuu jooksul olen kord coca-colat ostnud. Läksin sõbrantsi juurde külla, välja oli kuulutatud tequilla õhtu. Ma olin just eelmisel ööl väljas käinud ja ma ei taha kahel ööl järjest alkot tarbida. Ostsin endale kaasa väikese coca-cola. Pärast aga läks pidu pisut lappama ja alkot ma ei tarbinud, kuid ostsin uudishimust narkotsi, mida ma varem pole saanud. Üldse ei kahetse! Väga viimasepeal elamus oli.  Kas ma kunagi veel seda proovin, ei oska öelda. Uudishimu sai rahuldatud.

Kuid ma mainisin seda kõike selleks, et rääkida, mis mahub tolle summa sisse, milleni ma nüüd jõuan. Ma vaatasin panga väljavõttelt, palju mul alates 12. jaanuar on kuuga kulunud. Kuna ma ei pea oluliseks rääkida, palju mul üürile ja kommunaalidele läheb, siis selle võtan maha. Lapsele antud raha ka. Järgi jääb 273,07

• Telefonile ja internetile (minu ja lapse telefon, mu kodune nett) läks 37,79.
• Hambaarstil käisin 32 euro eest, lähen veel.
• Kuna ma suitsetan, siis sellele läheb umbes 100 eurot.

Vot ja sama palju kui suitsudele, jääb sellest summast järele. Et umbes saja eurtsiga saan ma ostetud söögi, iganädalase alko, ühekordse narkotsi, palju koogikesi ja kommi.

Asjadest olen ma viimasel kuul ostnud ühe šampooni, juuksevärvi, 3 pildiraami ja ploki akvarellipaberit. Transpordi peale mul raha ei lähe, iluteenustele ka mitte. Kohvi olen paar korda kohvikutest ostnud. Ma söön normaalset mitmekesist sööki, mida ma ise teen. Kuid ma ostan palju jogurteid, need maitsevad mulle. Puuvilju peab mul ka alati kodus olema. Ok, ma saan kaks lõunasööki nädalas koolist. Aga teate, see söök küll täidab kõhtu, aga ei maitse hästi. Arvestades minu toidukulusid, on see kaduvväike summa.

No ma kindlasti oskaksin rohkem kulutada, aga ma ei teagi kuidas ja kuhu. Et käiksin õhtusöögi valmistamise asemel väljas söömas? No ma ei tea, siis peaks ju seltskonna orgunnima, üksinda pole huvitav. Ma käisin kuu aja jooksul kahel korral kellegagi kohvikus ja mitmel korral erinevates kõrtsides. Ise maksin. Ma lihtsalt ei joo väga palju, söön tervislikult ja narkot tarbin ka vaid siis, kui midagi uut pakutakse. Kinos käisin napilt enne 12. jaanuari. Muuseumis käisime kooliga tasuta. Kultuurile saaks ju rohkem kulutada, aga nüüd ei tulnud ette. No ma ei oska rohkem kulutada, sorry!

Tunneli sees on valgus

Mul sel kuul ei tulnud mitmeid sööke osta, mis olid varem olemas – õlid, maitseained, tangained. Uue kohvipaki ostsin. Nüüd te siis vähemalt teate, miks ma tööd eriti teha ei viitsi ja vaba aega kõige rohkem armastan. Sest ma kunagi ei tee emotsioonioste.

Kas teie olete pigem koonerid või laristajad?