Täna visati mind koolist välja

Minu järjejutt koolist jõudis täna lõpule – mind visati koolist välja. Mida ma tunnen? Ausalt öeldes – ma ei tea. Täna on imeilus ilm ja trammissõit Koplist koju tundus aegade kõige pikem, aga ma ei oska ühtegi emotsiooni endast leida, millele ma nime oskaks anda. Ma ei ole kuri, õnnetu, pettunud, rahulolev. Või noh – äkki ikka olen rahul. Ma ju tegelikult eeldasin, et teistmoodi direktor käituda ei saagi. Kuid see vaikus, mis järgnes eelmistele kohtumistele, ei tundunud üldse kurjakuulutav. Kuid oli. Ilmselgelt. Direktor lihtsalt kogus andmeid ja mõtteid, kuidas tema poolt võitluseks defineeritud olukorrast võitjana väljuda. Kuid mis mul täna juhtus.

Hommikul oli tunniplaanis neli arvutitundi. Me õpime excelit. Ma kasutan excelit igapäevaselt töös alates 1993. aastast. Aga meil on väga sümpaatne arvutiõpetaja ja ma olen ka paar uut asja temalt õppinud. Igatahes läksin neljandasse tundi. Tunni lõpus tegime iseseisva töö, mis võttis kokku eelmistes tundides õpitu, ma sain esimesena valmis.

Järgmisena tuli söögivahetund. Täna oli hea toit, mida varem pole antud ka. Huvitav, kas sellesse firmasse on uus kokk tulnud? igatahes oli midagi segi aetud ja prae kõrvale oli lisaks veel kaneelikukkel. Saiakesi saab tavaliselt koos supiga. Praad koosnes lihapallist, tatrast, sinepiga maitsestaud jahukastmest ja toosalatist. Kõik väga maitsvad.

Peale söömist läksime oma klassi ja mul helises telefon. Helistas meie kooli uus töötaja, kellest on räägitud, et ta on uus õppealajuhataja. Meil varem vist polnudki selle ametinimetusega töötajat. Ta, vist, paar nädalat tagasi tuli meile. Ega meie koolis infot ametlikult õpetajatele ega õpilastele ei jagata, seega keegi ei tea midagi. Kooli kodulehel on ta ametinimetus metoodik ja kui ta mulle helistas, siis ta ütles, et ta on õppedirektori kohusetäitja. Õppedirektor oli see Maarika, kes meile talvel tööle tuli ja kellest ma eelmises postituses kirjutasin. Nüüd käisid jutud, et ta on ära läinud. Kohe nagu pärast seda minuga jama. Kuigi kodulehel on ta alles, aga Nõukogu nimekirjas enam pole. Meil pidevalt on õpetajad haiged, et kes teab.

Kuid, jah, mees, kes mulle helistas oli Kermo Koit ja ta ütles, et ma pean direktori kabinetti tulema. Ma küsisin milleks ja ta ütles, et toimub käskkirja üleandmine. Ausalt, nii ütleski, ma juba kujutasin ette pidulikku sündmust (üle andmine kõlab ju pidulikult?), kuigi eelmistest kogemustest tean, et Kopli Ametikoolis on see pigem alandav üritus. Üks grupiõde ütles, et ta võib minuga direktori juurde kaasa tulla. Ma ei osanud kohe otsustada, et kas on mõtet, sest eeldatavasti saan ma paberi ja visatakse kabinetist välja, ilma et ma midagi öelda saaks. Aga ta tuli ikka kaasa ja õigesti tegime. Keegi sai vähemalt pealt vaadata, kuidas meil see alandamine käib, jube raske on selliseid asju täpselt edasi rääkida.

Läksime kolmandale korrusele ja direktori kabineti poolt tuli meie nahaõpetaja, kes ei öelnud midagi, et me kahekesi õpetajate korrusel jalutame. Läksime Kermo ees direktori juurde. Direktor oli ülipahane, et ma kellegi kaasa oli võtnud, et meil on siin isiklik asi ja isikuandmete kaitse seadus ei luba võõrastel isikutel juures olla, kui isiklikke asju räägitakse. Ma ütlesin, et mu teada ei ole meie vahel midagi isiklikku, vaid küsimus on minu ja kooliga seotud. Väikese vaidluse tulemusel jäi grupiõde ruumi. Noh ja siis nad andsid mulle üle kaks käskkirja, kus on kirjas, et olen vääritult käitunud ja direktor lisas, et alates tänasest päevast olen ma koolist välja arvatud, võtku ma omad asjad ja ei tohi enam kooli tulla.

Käskkirjad näevad välja sellised:

kaskkirikaskkiri1

20. veebruari Kaspar Kaugija käskkirjas on öeldud, et ma olen vääritult käitunud. Milline oli see vääritult käitumine ja kes on see õppedirektori KT või too kuraator, kes selle kohta avalduse tegi, ma ei tea. Direktor ütles, et nii on ja nii jääb. Minu artikkel Postimehes ilmus 25. veebruaril. Direktori kabinetis ma käisin 12. veebruaril ja siis ma keeldusin kolmandat seletuskirja kirjutamast, kuna ma juba kaks tükki kirjutasin ja nendest ei soovinud minuga keegi rääkida. Teine neist oli veel eriti pikk ja ma saatsin selle poolele koolile ja ma eeldasin, et sellel teemal peaks koolisiseselt arutama. 20. veebruaril ei toimunud midagi, me käisime grupiga linnaarhiivis ja see oli väga huvitav, ma ei teinud midagi ebaväärikat.

Küsisin ka Kermo käest, et mis see ebaväärikas käitumine oli. Ta ütles, et kirjutasid ju, et kutsekool on lollidele. Direktor ütles, et majandusõpetaja tegi avalduse, et ma hakkasin talle vastu ja lahkusin omavoliliselt tunnist. Ja et kõik õpetajad arvavad, et ma olen vääritu vms. Tegelikult ei olnud majandustunnis nii, kõik grupikaaslased võivad tunnistada, et õpetaja ütles, et ma võin ära minna, kui ma teda kuulata ei soovi. See vahejuhtum toimus 26. veebruaril.

Majandusõpetaja tuli tundi ja ütles, et ta pole midagi tunniks ette valmistanud, kuna tal polnud aega. Ja küsis, et kas me tahaksime kuulata kuidas erinevad rahvused erinevalt käituvad. Ma vastasin, et ma pigem ei sooviks sellist juttu kuulata. Ja siis ta küsis, et kas me teame, kust sellist infot hankida. Ma vastasin, natuke vist liiga terava naljaga, et “EKRE programmist”. Õpetaja ei naernud. Ma sain aru, et kehv nali, eriti enne valimisi. Õpetaja kiitis, et tal on tore raamat rahvuste erinevusest “Kultuuridevahelised erinevused”, trükitud üheksakümnendatel. Ma tean seda raamatut, seal õpetati just NSVL-st pääsenutele, kuidas välismaalastest paremini aru saada, kui nendega äri ajada. Ja siis õpetaja hakkaski rääkima, kui rumalad ja labased võivad olla teised rahvused. Kui ta jõudis selleni, et ameeriklased on ülbed ja rumalad ja näevad silme ees ainult dollarimärki, sõitis mul katus ära ja ma ütlesin, et see jutt on nüüd küll täielik natsijutt ja Ameerikas on mitu miljonit inimest, kõik nad küll sellised pole. Ja tegelikult on kõikide ärimeeste läbirääkimistel rahamärgid silme ees, siin pole rahvustel mingit vahet.

Aga õpetaja sai veel vihasemaks ja teatas, et kui tema on tunni ette valmistanud (just pool tundi tagasi ütles vastupidist) ja mina teda kuulata ei soovi, siis ma võin ära minna. No ma läksingi. Ta ju lubas. Ma enne äraminekut veel vabandasin, et ma sõna “nats” kasutasin ja et ma tegelikult tahtsin “rahvuslane” öelda.

Nüüd siis selgus, et tema rääkis direktorile, et mina läksin tema tunnist ise ära. No mis tal viga rääkida, kui keegi fakte ei kontrolli. Sel nädalal oli meil ka temaga tund ja nüüd ta rääkis hoopis normaalsemat juttu, kuigi ka kultuuride erinevusest. Ta oli nõus, et ka eestlastel on ärivestlustel probleeme. Kuigi ma ei olnud temaga nõus, kui ta väitis, et eestlased ärikohtumistel kipuvad valetama, ei läinud me eriarvamuse pärast riidu. Jah, igas rahvuses on inimesi, kes valetavad, aga Eestis tunduvad nad peamiselt Kopli Ametikooli kolmandal korrusel asetsema.

Igatahes visati mind täna koolist välja. Mu grupiõde oli suht šokis, kui me direktori kabinetist väljusime. Mina korjasin oma asjad kokku ja tulin ära. Nahaõpetaja oli ka klassis. Ma küsisin temalt, et kas talle öeldi, et mind visatakse koolist välja. Ta ei soovinud vastata, vaid ütles, et seda oli ju arvata, sa ju hilinesid kogu aeg. Nujah.

Kuid mul on kahju ühest kooliasjast – ma ei saa oma keraamikatöid lõpuni teha. Nahaasjad ma võin kodus üksinda ka ära lõpetada. Ja toredate grupikaaslaste seltskonnast ilmajäämisest on ka kahju, aga see oleks paari kuu pärast niikuinii juhtunud. Nüüd ma saan vähemalt rahulikult magada ja töö tegemiseks ning hobideks on ka rohkem aega.

Advertisements

69 comments

  1. “Direktor oli ülipahane, et ma kellegi kaasa oli võtnud, et meil on siin isiklik asi ja isikuandmete kaitse seadus ei luba võõrastel isikutel juures olla, kui isiklikke asju räägitakse.”

    Ee, mis see direktor oli pilves v? See on täielik bullshit ju, kuidas eeldatavalt kaine täiskasvanud inimene teisele täiskasvanud inimesele sellist paska ajab üldse?

    Meeldib

  2. Sa peaksid pöörduma haridusministeeriumi poole, mis teostab riiklikku järelevalvet haridusasutuste õppe- ja kasvatustegevuse üle. Vastasel juhul Sinu nooremad kaasõpilased saavad väga vale signaali ühiskonnaelu toimimise kohta. Eriti suureks abiks on praegusel juhul see, et Sul puuduvad emotsioonid.

    Meeldib

    • Rahvas rõõmustaks, sest keegi teeb nende eest raske töö ära, mina rõõmustaks, sest meie noorem põlv ja lapsed oleks paremas seisus, ja Sirje ju ometi on see inimene, kellest võiks loota, et tema jaksab – aga tee muidugi, nagu endal tunne on. Jaksad või ei jaksa.

      Tegelikult on juba su artikkel suur asi. Kui ma õenduskoolis käisin, sealne suhtumine oli ka sageli “me mängime kõrgkooli, aga tegelt käivad siin noored, kes on liiga lollid, et arstiks õppida”. Aga kas ma kirjutasin selle kohta artikli, et mõned õppejõud (osad oli väga head ja osad täiesti kõlbulikud, aga MÕNED) on täiesti tumbad ja mõned konkreetselt suhtumisega “kohalkäimise ja õige vormistuse eest saab punkte, et sa asjadest aru saad või ei saa, mind absoluutselt ei koti”?
      Ma ei tulnud selle pealegi.
      Ma suhtusin ise ka nii, et ju ma siis olen lollakas, et õeks õpin, kui nemad juba nii arvavad, ja kõik kooli nõmedused on ok, lihtsalt head asjad on vinged ootamatud boonused.

      Liked by 4 people

      • aga kas minust on naiivne loota, et sellest postimehe artiklist võtab keegi kinni, kes on ise haridusminnis sellisel kohal, et midagi muuta ja siis ta teebki seda? et äkki ta juba teebki midagi, aga ma ei tea?

        Meeldib

        • Jah, see lootus on väga naiivne. Inimesed on mugavad ja kuni nad just ei pea midagi tegema, nad ei tee. Kui Sa aga konkreetselt ministeeriumisse pöördud, siis nad peavad vastama.

          Meeldib

        • Ise nad kindlasti ei reageeri, see on ju kivi nende kapsaaeda ka ja miks nad peaksid endale ise tööd juurde tekitama? Tegemist on jamaga nende haldusalas, millega nad aastaid hakkama pole saanud.
          Või kui reageerivad, siis avalikud suhted üritavad tõenäoliselt lihtsalt asja siluda kuidagi.

          Meeldib

        • Nojah, 1 kõik millist teed ma mõtlen, siis kõik tunduvad tupikusse suunduvat, kuna meie kutsekoolide süsteemi vildakus on äärmiselt suur ja lai probleem, mille lõplik lahendamine võtaks väga palju erinevaid ressursse. Kaspari vallandamine ei muudaks suurt midagi, kui tema asemele satuks sarnase iseloomuga inimene, kes jätkaks sama rida, kuna süsteem soosib sellist tulemust.

          Meeldib

        • Kui Sa viitsid maailma edasi parandada, siis ma soovitaks uurida, kas koolist välja viskamine oli õiguspärane ja võimalusel see vaidlustada. Isegi kui Sul endal sellest kasu ei ole, siis vähemalt rehabiliteerib natuke Su ära hirmutatud grupikaaslaseid ja ehk lõhub seda üldist hirmuvalitsust.

          Näiteks;
          1) koolil on tõenäoliselt õigus muuta sisekorraeeskirju ja öelda, et üle kolme korra ei või hilineda vms. Aga tõenäoliselt on selleks ette nähtud mingid protseduurid. Kas direktori saadetud ekirjast piisab nende muutmiseks ja koheseks rakendamiseks? Kui ma õigesti aru sain, siis Sinu puhul rakendati veel tagasiulatuvalt (esimene seletuskirjaga fikseeritud hilinemine oli enne direktori teadet)?
          2) keskkoolist (pole ka kohustuslik) ei või väga vahetult enne lõpetamist välja visata, kas kutsekast võib?

          Kindlasti on kuskil mingi lünk.

          Meeldib

      • Kahjuks on elu korduvalt ja korduvalt näidanud, et ühiskondlikes kitsaskohtades ametlike kanaleid pidi pöördumine ei anna eriti mitte mingeid tulemusi, aga ajakirjanduses loo avaldamine annab.

        Meeldib

  3. Pannud siis telefon lindistama, et pärast saaks ajakirjanduses skandaali lüüa ja kõiki oma sõnade eest vastutama panna. Kaotada pold ju midagi, võita terve direktori skalp ja selfi oleks võinud ka teha. Sita keeramine on ka protsess ja kui vahendeid mis eelise annavad ei kasuta siis on sitt lugu. 🙂

    Meeldib

    • ma ei saa aru, kuidas topelt? üks väljaviskamine, mille aluseks on esimene käskkiri saladuslikust vääritust käitumisest, millest ma ei tea midagi ja koolikohustuste mittetäitmisest, mis tähendab, et hilineda ei tohi, kuigi kõik hinded on korras.

      Meeldib

    • Aga siin ei ole ju eriti avalikku tähelepanu. Ei olnud ajakirjanikku, kes oleks palunud koolil teemat lahata. Manjana arvamusloo all oli 18 kommentaari, mida ei ole just palju.

      Meeldib

  4. Mina soovitan ka vaidlustuse esitada, sinna juurde lisada paar grupikaaslase selgitused vms. Taotleda selgitust, et mis see vääritu käitumine siis oli ja võimalusel väljaviskamise tühistamist. Tundes haridussüsteemi, siis tõenäosus võita on vast 50/50 või väiksem, aga juba põhimõtte pärast. Seda süsteemi tasub raputada natuke, ehk saab mõned fossiilid liikuma. Eriti kutsekoolides on tihti tööl väiklased ja kättemaksuhimulised väikesed napoleonid, kes silmaotsaski ei kannata oma arvamust omavaid õpilasi. Üks väga lähedane tuttav hetkel õpetab kutsekoolis (ta on tegelikult erialal töötav spetsialist, põhimõtteliselt väänati käsi, et kedagigi saaks õpilastele ainet lugema) ja kurdab, et kui ta palub õpilastel oma arvamust avaldada ja arutleda, siis need ei oska. Ütlevad, et mitte keegi ei ole neilt kunagi seda oodanud. Viimane kursus…….

    Liked by 1 person

    • Ma ei segaks ühtegi oma grupikaaslast sellesse küsimusesse, väga suur julgustükk, et täna üks minuga direktori juurde kaasa tuli. Ma arvan, et direktoril poleks mingi vaev veel mõned välja visata, mu grupikaaslased tegelikult kardavad seda, minu näide on piisavalt hoiatav.

      Ma mõtlen, kuidas ja kas edasi midagi teha. Mul ei ole erilist huvi kellegagi sel teemal edasi vaielda. Ma kujutan ette, mida ja kuidas direktor kogu lugu valgustaks, kui keegi kõrgemalt positsioonilt teda küsitleks. Ma ei taha ette kujutada, mida ta võiks mu kohta öelda, kuigi ta võiks ka rahulikult täiesti jaburat juttu ajada, kuna ta on oma eksimatuses väga kindel. Väga vähe on inimesi, kes suudaks uskuda, kui hästi on võimalik inimesi hirmutada ja neile valetada. Ma ei tea, miks mind ei ole võimalik hirmutada, ta väga püüdis. Enamus õpetajaid päriselt kardab teda.

      Meeldib

  5. Alati võib vaidlustada, see on see et nad peavad põhjendama täpselt ja kui lisada pärast koolikaaslaste hirm, siis tuleb juba hirmuvalitsuse teema ka iseenesest. Aga kindlasti tee veel mõned koolilood lehte, aega jääb ju üle ja vähemalt süda jääb rahule.
    🙂

    Meeldib

  6. Kas on nii, et viimane kursus oli käsil ja nüüd kui ei vaidlusta, siis jääb amet omandamata? See pole tasuline kool, st mingit õpoemaksu ise maksma ei pidanud?

    Mida tähendab koolikohustus? Täiskasvanute puhul saab seda seaduslikult rakendada? Kutseõppe eesmärk ei ole mitte kutse omandamine, vaid tundidest osavõtt?

    Tundides mittekäimine võibki päriselt olla kooli nimekirjast kustutamise aluseks? Kõik muud põhjused tunduvad küll ülisubjektiivsed…

    Meeldib

    • Kutseharidusel vist polegi mingit eesmärki. Surfasin tükk aega HTM lehel, seal on sada programmi ja strateegiat, aga nii lihtsale küsimusele nagu “ms on kutseõppe eesmärk?” ei vasta ükski. Tundub, et HTM teeb seda selleks, et oleks tehtud.

      Küll aga leiab sealt lauseid nagu:
      “Oluline on tegeleda edasi kutseõppe kvaliteediga ehk eelkõige õpetada ja toetada kutsekeskhariduses ja ka teistel õppekavadel õpilast viisil, et tal oleks võimalus ja motivatsioon nii oma õpinguid lõpetada kui neid tulevikus elukestvalt jätkata.”
      ja:
      “Kutsehariduse hea maine ja kutsete väärtustamine ühiskonnas nõuab tööandjate ja haridussfääri ühist pingutust.”

      Meeldib

    • Mul ei ole otseselt selle paberiga midagi teha, käsitöö puhul on oluline näidata milleks sa võimeline oled, paberist pole tänapäeval suurt kasu miskit. Ja ametikoolis on õppimine tasuta, kui ei hiline, saab stippi ka.
      Koolikohustus on EV-s põhikooli kohustus, ehk meie riigis on oluline ainult põhikool, muu on inimese enda asi. Nõuka ajal oli kohustuslik keskharidus.

      Kauri kommentaar võtab kenasti kokku, kuidas tegelikult keegi kõrgemal ei mõtlegi, et milleks meil on vaja kõiki neid inimesi, kes teevad reaalset tööd, mitte ei ei juhi neid, kes tööd teevad. Kutseharidus õpetab inimestele eestis väga palju erinevaid asju. Näiteks meie koolis on puutöö, ehitajad, elektrikud, sepad jms. Samuti on eestis kutseharidus erinevatele tehnikaaladele, meditsiiniõed ehk kõik need, kes reaalselt midagi ära teevad ja kelledest meil on pidevalt puudus. Tõsi küll, minu erialal puudub eriline eesmärk, nahkehistööd saab ka näiteks kunstiülikoolis õppida, kuigi seal ei õpetata nii täpselt käsitööd tegema, vaid pigem disainimist. erinevate naiste käsitöö meistrite vajadus jääb iga päevaga väiksemaks, kuna hiinlased teevad odavamalt. Meie koolis tekstiilikäsitöö õppijatele isegi ei õpetata enam masinaga õmblemist, kuid on ametikoole, kus seda veel õpetatakse.

      Meeldib

      • Ei olnud ikka küll nõuka ajal keskkool kohustuslik. Võisid pärast põhikooli lõppu kohe tööle minna – katlakütjaks näiteks. Või kojameheks. Või kuue kuuga trollijuhiks. (siis pidi küll kursustel käima)

        Meeldib

      • Ma omal ajal, kutsekoolis käies môtlesin selle korraldusliku külje üle pikalt. Tegelikult saab asi alguse sellest, et riigile pole nende koolide lôpetajaid suures osas vaja. Meil oli praktika mingis ettevôttes kohustuslik. Ettevôtte omal erialal pidid ise leidma. See näitas kohe ära, et vajadust tegelikult polnud. Aga riik saab öelda, et haridusega on meil kôik ok, kutseôpetajatel on tööd, töötuse statistika ok. See, mis inimesest, kes päriselt enda ülalpidamiseks ametit ôppima läks, edasi saab, ei huvita mitte kedagi. Läksin minagi perega välismaale. Tagatipuks selgus, et riikliku komisjoniga kutsekooli lôpueksami tulemused ja tunnistus, mis pidi EL-s kehtima, ei huvita EL-s kedagi. No see selleks. Vôôrast riiki ehk ei peagi huvitama. Kuigi milleks siis lihtinimesele EL? Reisimiseks?!?!.
        Igatahes sain ma selgelt aru, et Eestis ilmselt ei analüüsi keegi, milline on reaalne tööturu vajadus nt. kelnerite ja logistikute järele. Peaasi, et ôpilane saaks ôppida ja ôpetaja ôpetada. Riigis, kus hetkel elan, ei saa kutsekoolis enne kohtagi, kui pole ettevôtet, kes sinu ôpetamisest huvitatud on. Suur osa ôppimisest (ok, odavast tööjôust) toimubki ettevôttes. Aga kui oled tubli, vôtab firma sind kooli lôppedes üle vôi sa tead, et reaalne vajadus mujal on olemas. Sest noh, on tootmist ja muud (mõttepaus nt. Sangarile ja Eesti tekstiilitööstusele) on minimaalselt. Eestis käib riik kutsehariduse teemal ühte jalga, koolid ise teist jalga ja inimesed vaadaku ise, kuidas hakkama saavad. Aga kuidas sa riigina ütled, et paljudele ametitele pole olulist väljundit vôi on seda kordades vähem ja paneme putka kinni…
        Mina teemapüstitust kutsehariduse väärtustamise alustest (kellele, milleks ja mis tingimustel) igal juhul toetan!!

        Meeldib

        • Vabandust, môttelông telefonis toksides hetkeks katkes. Tahtsin öelda, et tootmist Eestis minimaalselt, seega ka vähe muud seonduvat. Nii mônelgi pool mujal on pilt oluliselt parem, seega ettevôtete vajadused suuremad ja vôimalused tööturul mitmekesisemad. Eesti kutsekooli oleksin vôinud vahele jätta, oleks aega kokku hoidnud. Mitte kooli enda, vaid hilisemate töövôimaluste pärast. Ja ei môistnud ka mina, mis valu see täiskasvanud inimeste puhul nende puudumistega on, kui kôik muu on korras.

          Meeldib

        • Kogu see praktika teema on veel eriti pikk ja keeruline. Ma olen ise võtnud paar korda tüdrukuid, kes raamatupidamist õpivad, praktikale, sest mitte 1 raamatupidamisfirma neile ei vastanud, peale minu. Saatisd sadu kirju laiali. No ma natuke rääkisin neile, mida raamatupidamine praktikas endast kujutab, aga ega mul neile tööd anda polnud, panin neile tunnid niisama kirja. Üks neist rääkis, et tal oli nendest paarist tunnist mu juures rohkem kasu, kui sellest, mida ta siiani koolis oli õppinud. Ma võtsin seda kui enda heategevusprojekti.
          1 tüdruk rääkis, et raamatupidamispraktikale on võimalik nii saada, et ise maksad, et nad sind võtaks.

          Meie koolis mõnedel erialadel ei tohiks praktikaga probleeme olla – ehitustööd, kuid käsitööga oli küll suht jama. Viimane kord tõi õpetaja meile mingi rahvatantsutrupi koledaks kantud nahkvööd ja soovijad tegid need siis korda. Ma ei tea, kas õpetaja pakkus seda teenust tasuta või mitte, aga see, et käsitööline teeb tööd tasuta, sai koolis praktika käigus väga hästi selgeks.

          Meeldib

        • Jah, meil üks tüdruk laadis kartuleid mingis ettevôttes ja teine pesi ülemuse autot. Üks poiss sai ema juurde, saades sealt niisama tunnid kirja jne.

          Meeldib

  7. Kopli Ametikooli põhimääruse ja õppekorralduseeskirja saab igaüks ise läbi lugeda, sest need on avalikud dokumendid kooli kodukal. Jah, põhimääruses on punkt, et põhjuseta hilinemised ei ole lubatud – Manjana väitel hilenes ta IGAL koolipäeval põhjuseta st. “tahtsin hommikul kauem magada” ei lähe põhjusena arvesse. Enne käskkirjaga tehtud valju noomitust võisid eelneda ka hoiatus ja noomitus hilinemiste pärast (millest omakorda oleks saanud õppust võtta kui soovid koolis edasi käia) aga sellest ei ole Manjana kirjutanud?
    Ebaväärikat käitumist on keeruline kommenteerida. Manjana saatis direktorile kirja (tema väitel võis kiri olla saadetud mitte peamiselt tema jaoks probleemse trepi pärast vaid ka meelelahutuslikul põhjusel või tähelepanuvajadusest) ja vastuseks sai, et seda treppi talvel ei kasutata ja selle puhastamine ei ole ette nähtud – tegelikult on selles kirjasaatmise loos palju kommenteerimistvajavaid nüansse, aga see veniks siinkohal tüütult pikaks.
    Edasi saatis Manjana kaks lehekülge pika seletuskirja põhjusta puudumise pärast (seletuskiri oli kästud kirjutda ja mõeldud direktorile) suurele osale kooli töötajaskonnast ja kursusekaaslstele, seletuskirjas rääkis Manjana muuhulgas ka trepist, mille kasutamine pole talvel ette nähtud. Mida vääritut see kiri võis sisaldada?
    Edasi Manjana keeldus direktorile seletuskirja kirjutamast põhjuseta puudumise pärast. Ei tea kui vääritu see võis olla? Olid ka vahejuhtumid tundide ajal. Manjana käitus õpetatega ebaväärikalt?
    Kõrvaltvaatajana tundub, et koolist väljaviskamime oli veidi äärmuslik, aga teadmata mis tegelikult toimus on raske seisukohta võtta.

    Meeldib

    • Jah, su tähelepanekud on kõik loogilised, välja arvatud see, et trepi kasutamine ei ole ette nähtud. See on täiesti normaalne trepp, korralike astmetega ja väga vajalik kõigile neile, kes ei käi autoga koolis, ehk siis pooletele õpetajatele ja suht kõigile õpilastele. Nagu lumise trepi fotolt saab näha, siis hoolimata sellest, et see oli koristamata, seda ikkagi kasutatakse. Vahepeal sulas kogu lumi ära, aga vastlapäevaks oli liumägi jälle valmis.
      Näiteks kooli hoovi, kus pargib maksimum 15 autot, tavaliselt vähem, koristatakse mitme inimesega, spetsiaalse lumelükkamis ATV-ga, lehepuhuriga. Ehk nende 15 autoga inimese teenindamiseks on terve hulk vahendeid, aga selle trepi, mida kasutab umbes 150 inimest, ei ole 10 minutit ja ühte labida ja luuaga inimest.

      Meeldib

      • TALVEL ei puhastata väikest treppi. Sissepääs hoonesse on ainult suurest peauksest mille ees on puhastatud trepp? Pildilt on näha, et minnes koolihoone eest suurest PUHSTATUD trepist on ainult veidi pikem maa kui turnida sellest puhastamata trepist. Ilmselt juhtkond otsustas, et selle eraldiseisva trepi puhastamiseks me talvel tööjõudu ei kuluta ja igaüks turnib seal omal vastutusel. Loomulikult ei saa selle puhastamata trepi kasutamist ära keelata, aga kes soovib kukkumist vältida läheb puhastatud trepist. Kui suur see erinevatelt treppidelt ukseni olevate vahemaade erinevus võib olla? 10m?
        Või suhtudki nii, et mina lihtsalt TAHAN seda teist treppi kasutada ja olgu puhtaks tehtud! 😊

        Meeldib

        • Kas sa teed nalja või? Kui see trepp asub kooli territooriumil on selle hooldamisega täpselt sama teema, mis kõnnitee hooldamisega – esiteks võiks neile teha trahvi selle mittehooldamise eest ja teiseks võiks inimene, kes selle hooldamata trepi peal kukub ja jalaluu murrab, otseteed kohtusse kõmpida.

          Kolmandaks, kui kool on otsustanud, et treppi talvel ei puhastata, peaks selle kohta üleval olema ka mingi silt ning ligipääs trepile peaks olema tõkestatud. Sellised asjad on ju seadusloomega reguleeritud, suvaline koolionu ei saa siin ise lambist korraldama hakata.

          Liked by 1 person

        • No sisuliselt ei pea ju üldse midagi kuskilt koristama, kuigi parklat ikka peab, kuna auto võib kinni jääda ja see ON probleem. Tegelikult oleks parkla kaudu koolimajja minemine ainult lisa 10 meetrit.

          Meeldib

  8. No ikka uskumatu lugu. Milline kool ja direktor! Ise käin ka kutsekas õppimas sessioonõppes ja millegi üle kaevata ei ole. Õpetajad suhtlevad õpilastega võrdselt, nagu täiskasvanud omavahel.

    Igasuguse hilinemise ja puudumise pärast suuri probleeme ei ole. Ollakse mõistvad ja saadakse aru, et vahel on vaja hiljem tulla või varem lahkuda, vahepeal ära käia. Põhiline, et vajalikud arvestused, praktikumid saaksid tehtud. Kui puudud siis oma asi, ise pead vaatama kuna järele saad teha. Aga õpetajad on väga vastutulelikud.

    Nojah, vaid stippi ei saa ilmselt kui palju puudutud, aga kui hinded korras siis sellepärast keegi kindlasti välja ei viska. Vastupidi, meil hoitakse iga õpilast, kui keegi tahab õppimist pooleli jätta, siis kursusejuhataja ja teised üritavad teda ikka ümber veenda.

    Olen ennegi üllatunud, kui sinu kooli teemalisi postitusi lugesin aga no see… Kurvaks teeb, et selliseid koole, nõnda töötavaid inimesi leidub.

    Meeldib

  9. Google kirjutas, et see kool kuulub Tallinna linnale ja Kaspar on teenekas keskerakondlane, keda soovitas ametsisse Märt Sults. Sellega on minu arvates kõik öeldud ja igasugune edaspidine võitlus on pehmelt öeldes mõttetu.

    Meeldib

    • No tegelikult kaspar pole väga teenekas keskerakondlane, ta enne meie kooli tulemist kuulus teise erakonda, kuid tallinnas on kergem direktoriks saada, kui keskerakonda astuda. seda ma mainisin postimehe artiklis ka.

      Meeldib

  10. Minu arust tundub probleem siin olevat selles (nagu keegi juba eespool mainis), et esiteks – mis on kutseõppe eesmärk, ja sellest tulenev teine aspekt – kumb on olulisem: see, et õpilane käib kohal nagu viis kopikat, või see, et õpilane omandab teadmised, oskused, ning oskab vajadusel, sh küsimise peale, neid oskusi-teadmisi ka demonstreerida? Kas näiteks ei peaks olemas olema võimalus, et kui kutseõppe alla kuulub ka näiteks üldoskuste omandamine(näiteks algteadmised arvutitest) ja õpilasel on need juba olemas, siis peaks olema tal võimalus demonstreerida, et ta juba teab neid asju (nagu ülikoolis on VÕTA) ja ta ei pea raiskama ei õppejõu ega enda aega, et niisama kohal molutada. On täielik absurd, et inimene, kes on aastast 1993 töötanud Exceliga (eeldatavasti ajaga kaasas käinud) peaks korraga hakkama õppima selle algteadmisi.

    Mina leian, et seni, kuni hinded on korras, koolitööd esitatud, ei ole ju tegelikult (eriti täiskasvanu puhul) vahet kas õpilane jõuab esimesse tundi kohale või ei. Nagu Manjana ütles – seaduse järgi on ainult põhikool kohustuslik, ning kuigi, tõepoolest, saab koolis erinevate dokumentidega kirja panna erinevad karistused ja määrustikud, mida õpilane täitma peab, siis sama palju peaks tegelikult meie haridussüsteem ja seda süsteemi esindavad erinevad asutused omavahel kokku leppima, et on vaks vahet, kas õpilane on 15-aastane või 35-aastane. On tegelikult absurd, et meie haridusasutused mängivad lasteaeda ja ei suuda olla painduvad ka töötavale täiskasvanule, kellel võivad kodus olla lapsed ja abikaasa, või kes käib tööl. Ka gümnaasiumid on meil tegelikult vabatahtlikud ja olen kuulnud, et nii mõnigi nn väga hea eliitkool ei jälgi üldse õpilaste kohalkäimist, lihtsalt seda, kas hinded on korras või ei.

    Sellised asutused nagu see ametikool ja sealsed töötajad lihtsalt kinnistavad arvamust, et 1) kutseharidus on lollidele, keda peab nagu titasid karjatama, ja 2) et meil töötab teatud ametiasutustes kontingent inimesi, kelle jaoks on sellised ametid egotrippide asukohaks, kus saab endast nn alamaid (st õpilasi) peedistada nagu jaksab, sest nemad on direktori-asedirektorid jne ja vaesed õpilased, ükskõik kui vanad, alandatakse koolis korraga mõistuseta olenditeks, keda peab karjatama nagu lambaid.

    Liked by 2 people

    • Sellised eliitgümnaasiumid, kus õpilaste kohalolu rangelt ei kontrollita, vaid eeldatatakse hinnete jms korrasolemist, on täiesti olemas, mina olen sellise lõpetanud, Juba 20 aastat tagasi. Mida enam mind absoluutselt jahmatab Manjana kirjeldatu, sest see on lihtsalt NII uskumatu. Et õpilasi (täiskasvanud inimesi!) ei peeta nagu üldse kuidagi vastutusvõimelisteks, vaid käitutakse nendega nagu väikeste lastega.

      Ülikoolis mul näiteks oli esimesel kursusel selline aine nagu inglise keel. Kursusel oli arusaadavalt kohal VÄGA erineva tasemega inimesi, mis keeleõpetajale on tohutu väljakutse, sest kuidas sa õpetad korraga 20 inimest, kellest mõned on inglise keelt õppinud mõne aasta ja teised oluliselt rohkem? Meie õppejõud lahendas asja väga inimlikult mu meelest, tegi meile testi ja mina seal kursusel käima rohkem ei pidanud, sest minu eliitgümnaasiumist saadud inglise keel (native speakeritest õpetajatelt) oli pika puuga kõigist teistest üle 😀 Seetõttu ma kahjuks ei tea, kuidas ta teisi õpetas.

      Meeldib

    • Ma käisin gümnaasiumis üheksakümnendate esimesel poolel ja ka siis ei tehtud erilisi nägusid, kui ma nendest tundidest puudusin, kus mul midagi teha ei oleks olnud.

      Meeldib

      • Ma tean, et minu koolis tehti küll, ja puudumiste kohta küsiti. Enam ei mäleta kas puudumiste kohta tõendit ka vms küsiti, sest mäletan 100% seda, et ka meile rõhutati, et gümnaasium on vabatahtlik valik. Samas midagi justkui meenuks, et need, kes liiga palju puudusid, olid ka õpetajatel pinnuks silmas?

        Meeldib

        • Meil ei märkinud ega jälginud puudujaid keegi. Muidugi oli õpetajaid, kellele põhimõtteliselt ei meeldinud, kui nende tundidest puuduti, ja oli õpetajaid, kelle tundidest mitte mingil tingimusel keegi puududa ei tahtnudki, aga lõppkokkuvõttes oli õpilase enda asi, kuidas ta oma hinded korras hoidis ja asjad tehtud sai.

          Aga vot hilineda ei tohtinud meil ka. Selles mõttes, et tundi hilineda. Sellest ma saan ka väga hästi aru, sest tundi hilinedes saabuja segab kõiki, samas kui tundi üldse mitteilmuja ei sega mitte kedagi. Nii et kui buss hiljaks jäi (mida mul aeg-ajalt juhtus, käisin teisest linnast koolis), siis esimesse tundi lihtsalt ei saanud minna.

          Mina kasutasin puudumisõigust kohati väga kurjasti ära ja mõni õpetaja ei näinud mind vahel terve semestri vältel, aga mul ei tekkinud sellest mitte mingisugust probleemi (peale selle, et võibolla ma oskaksin praegu paremini saksa keelt, kui ma saksa keele tundides käinud oleksin, aga seda me ei saa kunagi teada tegelikult…) No ja arvata on, et ma saksa keele õpetajale ei meeldinud, aga see tunne oli väga vastastikune (mis oli ka põhjus mu saksa keeles mittekäimisele).

          Meeldib

        • Meil teoreetiliselt kontrolliti puudujaid, aga kui mul olid iks aines asjad korras, siis piisas, kui ma lihtsalt ütlesin, et “ma homme sinna-ja-sinna tundi ei saa tulla, mul on vaja seda-ja-seda teha” või isegi tagantjärgi mingi seletuse andsin.

          Seda, et gümnaasium pole kohustuslik, räägiti meil ka, aga teise mõttega: kui keegi midagi ei teadnud ja vingus, miks ta peab seda õppima.

          Meeldib

  11. See mõnedes tundides mitte osalemne on ainult kokkuleppe küsimus, ma oletan, et ka Kopli Ameikoolis ollakse selles osas vastutulelik.
    Eelnevalt saab ju alati läbirääkimisi korraldada kokkuleppeks, et mõni teema on sajaprotsendiliselt selge ja pole vaja tunnis osaleda. Õpilastel kel põjusega hilinemised (lapsed, töö) on ka võimalus eelnevalt teatada hilinemise osas. Antud juhul siiski Manjana ei osalenud esimestes tundides ainukesel põhjusel, et tahtis kodus kauem magada. Miks see peaks aksepteeritav olema? Esimesse tundi ei jõua, aga söögivahetunniks (tema sõnul tasuta lõuna) on alati kohal 🙂

    Meeldib

    • Meil koolis kehtib see süsteem, et kui sul on eelmisest koolist, kus samu aineid õpetati, üle viie aasta möödas, siis neid aineid üle kanda ei saa. Ma lõpetasin ülikooli 10 aastat tagasi. See, et sa midagi oskad, ei loe. Majandusõpetaja ütles, et ma ei pea raamatupidamistundides käima, kuna ta ise üldse raamatupidamist ei oska ja ma ei suutnud suud kinni hoida, kui ta valesti rääkis, siis nii me kaheksi otsustasime, sõbralikult. aga selline asi pole eeskirjaga ette nähtud.

      Meeldib

      • Veider suhtumine majandusõpetaja poolt, kellel oleks olnud ideaalne võimalus sind õpetamisse kaasata – oleks ise targemaks saanud ja teised ka. Arusaamatu muidugi, kuidas inimene kes raamatupidamist ÜLDSE ei oska, annab raamatupidamistunde!?
        Koplis pakutava käsitööhariduse väärtust julgen hinnata kõhklusteta kõrgekvaliteediliseks, olles ise Eesti Käsitööliidus tegev.
        Kuulusin nende hulka, kes nautisid su muhedaid kooliposte..

        Meeldib

    • Ei tohiks vist, aga küsin siis vastu. Mis siis kui õpetaja nö keeldub õpilast tunnist ära lubamast, isegi siis kui õpilasel on 100% olemas tunnist antavad teadmised? Näiteks õpetatakse arvutigraafikat ning õpilane juba töötab sellise valdkonnaga iga päev? Ülikoolis on selle jaoks olemas VÕTA, kus on võimalik väga detailselt kirja panna, mida teatakse, kuidas teatakse, ning võimalusel saada see aine “arvestatud” – kutsekoolis peaks tegelikult sama kehtima. Jah, “laisku” üliõpilasi on alati olnud, kes pooltes loengutes kohal ei käi, aga siis ma tahan küsida, et mis vahe on kutseõpilasel ja üliõpilasel? Heakene küll, koolide vahe on (st koolides on erinevad määrustikud, mida võib ja mida ei või teha), aga kui ÜLIkool suhtub oma õpilastesse, et see nende oma asi, kas nad tahavad (tasuta või tasulise) õppe puhul teadmisi omandada või ei, siis peaks ka kutsekoolis tegelikult sama standard kehtima.

      Kui aga mõni inimene peabki iga päev esimestest tundidest ära olema, ja mis-iganes-põhjusel neis olla ei saa, kas siis selline inimene ei tohikski kuidagi kutsekooli minna, sest ta visatakse lihtsalt välja?

      Olgem ikka mõistlikud – mis on selle kooli eesmärk? Edasi anda kutseharidust, mille standardid ja nõuded on kehtestanud riik. Räigelt nõukalikku tädimentalideediga kontrolli hoides ei tõmba küll kutseasutused endale kuidagi rohkem õppureid (vähemalt mitte selliseid, kes oma peaga mõelda oskavad ja kes ei armasta seda, et neid titena koheldakse), pigem tekitab see osades inimestes soovi kusagile mujale vaadata, isegi kui selle hariduse eest tuleb maksta. Mulle jääb hetkel mulje, et antud asutuses antav kutseharidus ongi siis järelikult mõeldud 15-16 aastaste järelkontrolli mehhanismina, mis on ehk mõnevõrra vastuvõetav kui tegu on äsja põhikoolist tulnud lastega, aga iga inimene peaks mõistma, et kui õppur on sama vana kui näiteks kooli direktor (või isegi temast vanem), siis võiks selle inimesega käituda nagu täiskasvanuga, kellel on ka muu elu, mitte nagu titega.

      Ma ei vaidle üldse vastu, et äkki Manjana on ise ka selline inimene, kes ei ole hall hiireke ja kes avaldab valjult oma arvamust (st on osadele inimestele ebameeldiv ja tüütu putukas kellega tegelema peab), aga põhimõtteliselt küsib ta õigeid küsimusi ja viitab õigetele kitsaskohtadele.

      Liked by 1 person

      • Isiklikult arvan, et vanemaealised õppurid peaksid olema endast tunduvalt noorematele eeskujuks, et noorematele ei jääks muljet nagu oleks vanemaealistel õpilastel rohkem õigusi ainult vanuse pärast (näit. hommikuti suvalisel ajal koolitulek). Minu meelest oli kooli põhimääruses ka kirjas ala “kõik on võrdsed”.
        Kooli sisseastumisel kaasneb iga tulevase õpilasega eraldi vestlus – kui vestlusel selgub, et õpilasel ei ole võimalik igal koolipäeval õigeaegselt kohal olla (näit. puudulik ühistransport), siis koolil on võimalus teha õpilasele mööndused. Teisalt, kas on mõistlik valida õppeasutust kus ei ole võimalik mitte ühelgi koolipäeval õigeaegselt kohal olla?

        Meeldib

      • Käsitööga seotud teadmised, mis ma sealt koolist sain, olid küll väga head. Ma olen elus iseseisvalt palju asju õppinud, aga selliseid oskuseid ei saa ka juutuubist õppida. Käsitöö osaga ma olen ülirahul. Väga rahul!

        Kui sul on olemas õppematerjalid ja piisavalt enesekindlust ning esinemisoskust, siis on võimalik ükskõik mida kutsekoolis õpetada. Käsitööd mitte, sest seda peab praktiliselt ette näitama.

        Ma arvan, et ma olingi noorematele õpilastele heaks eeskujuks. Minu grupis olid küll täiskasvanud, aga ma saatsin selle seletuskirja ka teistele kooli õpilastele, kellelt sain tagasisisidet, erinevalt õpetajatest, kelledest mitte ükski ei soovinud sel teemal vestelda, ega ma ei küsinud neilt ka, aga nad oleks ju ise võinud midagi öelda. Nooremad õpilased said teada, et ei pea rumalate käskkirjade peale selga küüru tõmbama, vaid oma arvamus on normaalne asi. Ma ei tea, kas nad saavad ka teada, et mind välja visati 😛

        Tegelikult ei tohiks üheski vanuses õpilasi kohelda nagu alaväärtuslikke, nende peale karjuda, neid näiteks kehva suhtlemisoskuse, vigade tegemise või aeglasema liigutamise pärast rumalaks pidada. Ka alaealine saab aru, kui teda lollakaks peetakse ja hakkabki vastavalt käituma. Samuti teevad täiskasvanud, kui sind ikka ülemus järjepidevalt idioodina kohtleb, siis ei jäägi muud üle. Kuna ma olen alati koolis paremaid hindeid saanud kui teised ja mu ema on alati minu teadmiste üle uhke olnud (ta ise õppis halvemini), siis minul puudub väga paljudel inimestel esinev alaväärsuskompleks, et äkki ma ikka olengi rumal. Ma tean, et ma ei ole rumal ja keegi ei saa mulle sisendada, et ma ei tea neid asju, mida ma tean. ma olen oma oskustest teadlik ja mul pole probleemi tunnistada, kui ma millestki aru ei saa.

        Meeldib

  12. Mu esimene emotsioon oli, et sulle on kohutavalt liiga tehtud ja peaksid igal juhul HTMi järelevalvesse vm’le teada andma. Vaidlustama. Aga natuke järelemõelnuna ei kipu tegelikult õigustama kumbagi poolt ja üldse kogu kutseharidussüsteem tundub lonkavat väga mitut jalga. Selle PMi artikli eest ma maksta ei taha (ei midagi isiklikku, eks) aga sisuliselt nõustun ühe kommentaariga sealt, et “Kõrgharidusega inimesed, kes oma lõbuks käsitööd, küpsetamist, iluaiandust jms õpivad, peaksid seda ausalt öeldes tegema huviringides oma raha eest”. Arvestades veel neid tasustatud lõunaid ja stippe, siis tundub vägagi küsitav, kas see tõesti peab olema riiklikult rahastatud. Aga see selleks – lihtsalt seab asjad teatud perspektiivi ja võib mõjutada nii mõnegi osapoole suhtumist.

    Mis puutub antud keissi, siis olenemata vanusenumbrist või haridustasemest on õpilasel “kohustus osaleda õppetöös, täites õppekava ja õppeülesandeid” – nii ütleb Kutseõppeasutuse seadus. Seega teatav “koolikohustus” on tõesti ka täiskasvanu puhul seadusega nõutud. Ma isiklikult leian, et isegi kui käid oma raha eest enda soovil kuskil koolitustel või huviringis, võiks siiski järgida teatud distspliini. Ja juhendaja/koolitaja peaks mingilgi määral olema autoriteet. Kui nii pole või miski ei sobi, siis lihtsalt loobud.

    Tekkis küsimus, kas see 20/02 käskkiri anti ka alles nüüd, eile üle ja sa polnud sellest enne teadlik? See ei tundu küll õige, s.t korrektne nende poolt. Selles mõttes, et kui oleksid juba siis teadnud, et n.ö hoiatus pea kohal, oleksid äkki vähe tagasi tõmmanud ja kõik poleks nii lõppenud..?

    Meeldib

    • Miks te arvate, et me kõik käime seal vaid oma lõbuks ja niisama aega veetmas? Jah, me oleme kõrgharitud, aga kui otse pärast keskkooli langetatud valik ei ole päris see ja nüüd leidsime, et hoopis nahakunst on see (kuid EKAsse kas ei saa sisse või on liiga vähe tasuta kõrgharidusest möödas, et seda uuesti nõutama minna, siis jäigi üle ainult kutsekool). Me kavatseme sellest endale tuleviku rajada.
      Palun mitte suhtuda sellesse, kui niisama vaba aja veetmisesse.

      Manjana hilines omadel põhjustel. Aga kolm korda hilined ja oled koolist välja visatud, sest härra direktor niimoodi arvab, ei ole kuidagi pädev. Vahet pole, miks inimene hilineb, mis koolis ta käib või kui vana ta on. Punkt.

      Liked by 1 person

    • Eeskirja tõlgendamisest: miks peaks samastama õppetöös osalemise ja tundides kohal käimise?

      Või eeskirja enda kallale minnes: miks peaks õpilane osalema õppetöös neis ainetes, kus ta ise kas õppejõust või vähemalt sellest tasemest, mida nõutakse peajagu üle on? Kõigile, sh õppejõule oleks lihtsam, kui ta teeks nendes ainetes lihtsalt arvestuse ära.

      Ma mäletan, et ülikoolis oli veidrikest õppejõude, kes võtsid eksamil hindest neil ühe punkti maha, kes loengutes ei olnud käinud. Aga isegi nemad ei läinud sellise ogaruseni, et lihtsalt nõuaks kohalpassimist.

      Meeldib

      • Ma küll oma õppejõu aastatel seda ei kasutanud, et hindest -1. Kuid loengute-seminaride osalemine oli mul arvestuste ja eksamite vastuvõtmisel oluline informatsioon. Kes ei osalenud, seda ka rohkem küsitlesin. Kõige vahvam juhtum oli ühe loengutes harva kohal käinud pankuriga, kes pidi mul eksamil vastama valdkonna ökonoomika küsimustele. Eksam temaga kestis 1,5 tundi. Sain väga palju uut ja huvitavat teada makro- ja mikromajandusest. Muidugi sai ta hindeks “väga hea”, sest ka kitsalt õppekava erialastele küsimustele oskas vastata loomulikust intelligentsist.

        Meeldib

        • Mulle tundub, et inimesed, kes teisi rumalateks peavad, need kontrollivad pigem teiste hilinemisi, sest nad peavad seda olulisemaks kui teadmiseid. Need, kes eeldavad, et teistelt võib olla midagi õppida, need aja kontrollimisega ei tegele.

          Meeldib

        • Pakuks, et aja kontrollimisega on vaja tegelda eelkõige neil, kes teadmisi/oskusi kontrollida ei oska.

          Ehk klassikaline “Peteri printsiibi” ebakompetentsuse tasandile jõudnud ülemuse omadus: kontrollib sisendit, mitte väljundit.

          Liked by 1 person

  13. Kui sa käskkirju juurde poleks lisanud, arvaksin, et kirjeldad järjekordselt mõnda oma unenägu, olles unustanud märkimast, et tegemist unenäoga.

    Minu arvamus: ühiskonnale tuleks kasuks, kui sa ristikäigu ette võtaksid. Aga pane enne enda jaoks plussid-miinused kirja. Kellelgi pole lõputut energiat, ja tuuleveskitega võitlemiseks vajad seda üksjagu.

    p.s. Eriti humoorikas tundus mulle, et esimeses käskkirjas on sõnad “valju noomituse” boldis. Veelgi mõjuvam oleks olnud, kui sõna “valju” olnuks suurtähtedes?

    Meeldib

  14. Kui sa käskkirju juurde poleks lisanud, arvaksin, et kirjeldad järjekordselt mõnda oma unenägu, olles unustanud märkimast, et tegemist unenäoga.

    Minu arvamus: ühiskonnale tuleks kasuks, kui sa ristikäigu ette võtaksid. Aga pane enne enda jaoks plussid-miinused kirja. Kellelgi pole lõputut energiat, ja tuuleveskitega võitlemiseks vajad seda üksjagu.

    p.s. Eriti humoorikas tundus mulle, et esimeses käskkirjas on sõnad “valju noomituse” boldis. Veelgi mõjuvam oleks olnud, kui sõna “valju” olnuks suurtähtedes?

    Liked by 1 person

  15. Hea Manjana, olen Su blogi pidev lugeja ja tegin just sama kadalipu läbi, küll teises kutsekoolis. Olen samuti kõrgharidusega vabatahtlik uue ameti õppija ja tänu ühe õpetaja kiusule sain täpselt 10 minutit enne kutseeksamit kuulda, et mind eksamile ei lubatagi, kuigi olen eeskujulik õpilane ja stipendiaat. Keeldusin järele tegemast üht kontrolltõõd, mille eest õpetaja mõnuga kogu õpperühmale kahed välja pani. Kogu õpperühmale!!!! Kaldun arvama, et sellisel puhul ei ole kogu õpperühm kari lolle, vaid probleem on pigem ikka õpetajas.

    Meeldib

    • Jessas, nii hullu õpetajat meil küll polnud :O Meil hinnetega probleeme ei esinenud. Noh, kui õigeks ajaks midagi valmis ei jõudnud, siis pandi mitterahuldav, aga see on vist ok, teed asja ära ja jälle korras. Halbade hinnete hulgakaupa parandamine annab ju õpetajale lisatööd. Kõikide õpilaste halb hinne on alati õpetaja tegemata töö või puuduvad õpetamisoskused. Sellised õpetajad suudavad õpilastega nii manipuleerida, et õpilased jäävadki uskuma, et hoopis nemad on rumalad.

      Meeldib

Soovin lisada:

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s