Skype – eestlaste uhkus. Või hoopis taanlaste?

Lugesin Maile postitust, kuidas eestlased on uhked oma e-riigi üle ja mulle meenus juhtum eelmisest aastast, mis mu rahvusliku uhkustunde kohe mitu kraadi madalamaks tõmbas.

Mul oli eelmisel sügisel väga sõbralik kohtumine ühe oma taanlasest kliendiga. Me tutvusime juba paar aastat tagasi. Ta helistas ja küsis, kas ma teeksin ta firmale raamatupidamise aastaaruande. Ma tegin. Meievaheline suhtlus ja dokumendivahetus toimus interneti teel. Mul on veel selliseid kliente, keda ma kunagi päriselus kohanud pole. Kuid eelmisel sügisel oli taanlasel asja Tallinna, sest eesti vabariik mõtles välja rahapesu vältimisega tegeleva seaduse, kus kõik firmaomanikud pidid netis kinnitama, et nad ei pese raha. Teate isegi, kui palju nendest ausate inimeste allkirjadest kasu oli. Panga töötajad sellist allkirja vist andma ei pidanud. Igatahes ei olnud mu taanlasel töötavat id-kaarti ja me käisime koos notari juures, kes selle tehingu ära teha aitas. Ma otsisin talle notari ja leppisin aja kokku, vahendasin dokumente.

Pärast notarikülastust läksime koos lõunat sööma. Taanlane on minust nõks vanem naine. Tänu oma tööle olen ma elus väga paljudel pimekohtingutel käinud ja võin kinnitada, et ma leian alati õige inimese üles. Ei ole vaja ette rääkida, mis kellelgi seljas on. Pimekohtingule saabuval inimesel on tüüpiline otsiv pilk. Igatahes klappis meie jutt kohe algusest peale. Me rääkisime maad ja ilmad kokku. Erinevaid naistejutte, äritegemise iseärasustest erinevates riikides, majanduse ja igapäevaelu erinevustest.

Meie jutt klappis nii hästi, et ta näitas mulle oma Taanis väikeses maakohas asuva maja pilte ja leidis, et ma võiksin talle suvel külla minna. Kuna ma ei anna kunagi lubadusi, kui ma pole sada prossa kindel, et ma neid täidan, siis andsin osalise nõusoleku. Ma olen Taanis ainult lennujaamas käinud. Huvitav oleks rohkem näha. Eks suvepoole vaata, kas läheb reisuks või mitte.

Kuid mu taanlane on varemgi eestlastega suhelnud ja ta juba teadis, mille üle me uhkust tunneme. Kuidagi läks jutt Skypele ja ta ütles, et eestlased midagi tõesti programmeerisid, aga leiutajad on siiski üks taanlane ja rootslane. Mul jäi suu lahti, ma ei olnud kunagi Skype siseasju isiklikult uurinud, ega osanud midagi vastu öelda. No kui taanlane siis taanlane. Kodus vaatasin vikipeediast järgi ja nii ongi. Sellepärast tal ongi nii imelik nimi, et firma omanikud olid rootslane ja taanlane ja eestlased tegid vaid lihttööd.

Ingliskeelses vikis on alljärgnev tekst ja eestikeelses vikis pole eestlasi isegi märgitud.

First released in August 2003, Skype was created by the Swede Niklas Zennström and the Dane Janus Friis, in cooperation with Ahti Heinla, Priit Kasesalu, and Jaan Tallinn, Estonians who developed the backend that was also used in the music-sharing application Kazaa.

bc6f6f23-e0a9-4179-8589-3203d44904cc

Ma kunagi kasutasin Skype, aga siis jäi pikk paus vahele ja uuesti avasin Skype siis, kui sain FB-st teada, et kellelgi kaaperdati ta konto. Minu kontoga oli sama asi juhtunud ja ma ei saanud enam sinna sisse. Paar päeva nägin vaeva, et oma kontot tagasi saada, aga kuna PisiPehme polnud väga koostööaldis, siis enam mul Skype kontot pole ja uue tegemiseks ka vajadust ei näe.

Et, jah, eestlased, enne kui kindlad pole, kas Skype ikka oli eestlaste oma, võib liht-eestlaslikult vaikida.

11 comments

  1. Kapital küll ei tunne kodumaad, kuid päris huvitav on ajada jälge “eesti” firmade tegelike kasusaajate/riikide kohta, s.o. kuhu maksuraha läheb. Mõnikord on väga vahva kuulata poliitikute juttu küll tiigritest, gasellidest ja startupidest. Kui selle kiidulaulu peale siis uurid, kes on põhiomanikud-investorid või kuhu firma registreeritud, valdab mind alati tunne nukrusest, koomilisusest ja pettumusest. Minu klassikaline näide on olnud alati meie kultuuri vaieldamatu suurkuju Arvo Pärt – topeltkodakondsus annab mitmeid võimalusi, mida Sina minust paremini tead.

    Pisut küll Sinu faktipostitusest mööda, kuid mõtteliselt samas suunas.

    Meeldib

    • Ei ole mööda, täiesti teemasse.
      Poliitikute jutte ma lihtsalt ei suuda kuulata. Ma ei tea, kas see tuleb vanusega või mis, aga ma kohe saan aru, kui keegi valetab ja nad muud ei teegi.
      Täna kuulsin raadiost kellegi poliitiku juttu, miks harjumaal pole tasuta ühistransporti ja see vastus oli nii ümmargune, mida sai võtta kokku lausega: “sest harjumaal on mitu erakapitalil põhinevat transpordiettevõtet.” Sama hästi oleks võinud öelda, et meil on 4 aastaaega.

      Meeldib

  2. Kui võtta nüüd üldisemalt, siis asja õnnestumiseks on vaja head ideed ja head teostust. Ainult ühega kaugele ei jõua. Ehk siis rootslane-taanlane ei oleks ilma eestlaste “midagi programmeerimiseta” kuhugi jõudnud. Ja fakt on see, et seda tehti Eestis, mitte Rootsis ja mitte Taanis.
    Aga tänasel päeval on Eestil juba nagunii uued edulood ja Skype vajub vaikselt ajalukku.

    Meeldib

    • Programmeerimist oleks saanud teha ka teised inimesed ehk siis asendada eestlased nt soomlastega (seda õpitakse suht laialdaselt).
      Aga ei saa panna kokku jalgratast, kui poleks enne olnud ideed jalgrattast.

      Ehk siis kõik algab siiski ideest ja nõustun sellega, et “omanik” on siiski idee algataja.

      Meeldib

      • jah, nii on. kapitalistlikus riigis on omanik see, kellele kuuluvad tolle firma aktsiad, kus programm toodeti. firma annab progejatele, ideede väljamõtlejatele jne vastavad vahendid, kus, millega ja kellega nad oma tööd teha saavad. tavaliselt kuulub ka omandiõigus ja sellega kaasnevad muud õigused firmale, mitte töötajale.

        tänapäeval tehakse tuntud firmamärkide all palju tööd ära kolmandates riikides ja neist riikidest pärinevate töötajate abil, aga koos oma tööjõuga, müüvad need inimesed firmale ära ka õigused valminud produktile.

        Meeldib

        • Aga ei olnudki ju nii, et taanlane-rootslane olid ainuomanikud. Väga lihtsa guugeldamisega on võimalik leida, kes asutas, mida asutas ja kellele müüdi. Ehk siis puust ja punaseks – Skype’i puhul ei olnud tegemist olukorraga, kus 2 meest (taanlane ja rootslane) tegid firma ning palkasid 4 eestlast sinna programmeerima.

          Liked by 1 person

      • See on ikka tõeliselt naiivne ettekujutus, et seda programmeerimise “lihttööd” oleks võinud suvalised teised teha. Miks need rootslane-taanlane siis ise ei teinud või mõnd oma riigi progejat ei kasutanud? Mis see mõni rida koodi valmis visata ikka on. See on samast kategooriast arusaam, et iga köögitüdruk võib riiki juhtida. Aga ma ei viitsi hakata siin vaidlema inimestega, kes programeerimisest ja süsteemide arendusest midagi ei tea.

        Meeldib

        • ee, ma olen politoloogiat õppinud. ma ei saa aru, ms naiivne ettekujutus see on, et iga köögitüdruk riiki ei või juhtida? demokraatlikus riigis on see täiesti võimalik. enamus eesti poliitikuid pole politoloogiat üldse õppinud, aga valimistel trügivad kandideerima küll ja ministriposti otsa ka.

          ma arvan, et söögi tegemine on looming, kas koodi kirjutamine ka on, seda ma ei tea, muarust on see pigem pusimine ja pidev kontroll, et ega mingi täht viltu ei läinud.

          Meeldib

  3. Ma püsin oma ree peal, abcd1111web. Mõistagi leidus sellel hetkel Eestis inimesed, kes haakusid teadmisega, et nad suudavad luua arhitektuuri, kirjutada koodi ja administreerida asi toimiva äriloogikani. See on hea. Samas olemata tuttav valdkonnaga jääb mulle tunne, et kõik programmeerijad, analüütikud, arhitektid kasutavad tööriistu, mis pole Eestis väljatöötatud ja arendatud. Java mees on Java mees ja pole tähtis, kus ja kellena on oskus sisse ostetud või kasutatud tulemuse saavutamiseks hoopis kodumaiseid talente. Sellel hetkel olid talendid Eestis. See on oluline. Ja oluline ka see, et need progejad ei olnud lihtsalt patsiga poisid, vaid vajadusel lipsustatud yuppied.

    See on kõrvalmõte, mis Sinu kommentaari lugedes tekkis. Ma olen väga nõus Sinuga, et optimaalselt toimiva hea koodi kirjutamine on looming

    Liked by 1 person

  4. Mõte tuli ikka koostöös eestlastega (õieti rahastus tuli väljast ega tol ajal polnud Eestis seda jalaga segada) ja töö tegid ära eestlased. Samas, kui nad niisama “lihttöölised” olid, miks nad Skype’i müümisega raha teenisid. Ja päris korralikult. Ma tean ühte inimest, kes seal töötas 😉 Suur osa tööst tehakse praegugi Eestis.

    Meeldib

Kommenteerimine on suletud.