“Tõde ja õigus” – ei meeldinud

Ma käisin ka täna lõpuks kinos ja vaatasin “Tõe ja õiguse” ära. Ma käin väga harva kinos ja muarust on kinos isegi natuke kehvad filmid paremad kui telekas. Seekord ei aidanud ka kino suur lina ja hea heli – mulle see film ei meeldinud. Ma ei ole veel ühtegi arvustust lugenud või inimest kuulnud, kes oleks kurtnud, et läks nagu aiataha. Kuidas nii saab olla? Miks keegi ei hoiatanud, et istud kinos kokku kolm tundi ja juba peale esimest hakkad mõtlema, et millal see ükskord läbi saab. Ei old seda lõppu aga kusagil, mutkui venis edasi ja muutus aina masendavamaks. Filmi lõpuks jõudsin otsusele – kui see film kõigile eestlastele meeldib, siis ma ei ole eestlane.

Ma lugesin raamatut kooli ajal. Raamat mulle ka ei meeldinud. Minu koolimaja asub Vargamäele päris lähedal, 13 kilomeetrit. Paljud raamatutegelaste järeltulijatest võisid minu koolis käia. Minu vanavanemad on maetud Järva-Madise kalmistule, sinna kuhu Hansenidki. Kirikust jääb too surnuaed pisut kaugemale. Üritasin netist leida, et millises kirikus filmiti, aga ei leidnud. Nägi küll umbes nagu Järva-Madise kirik välja, aga ega ma nii hästi ka ei mäleta.

Ok, ma alguses pisut liialdasin, kui ütlesin, et kõik on filmi ainult kiitnud. Tiina Lokk ka ei kiitnud ja mõnes osas olen ma temaga nõus, mõnes mitte. Ma vaatasin ka detaile, aga nägin teistsuguseid kui Tiina. Kõige rohkem häiris mind see, et Krõõdal oli väga tänapäevane kulmutehnik. Too hetk, kus ta suri, oli tõesti kurb. Ma otseselt ei tundnud ise kurbust, aga pisarad tulid silma. Kuid kuna nägu näidati pikalt suures plaanis, kus kõik karvad välja joonistusid, siis Krööt oli saanud just värsked kulmud, kus väline serv oli eriti peeneks tehtud, karvad 2-3 millimeetri pikkusteks lõigatud ja keskele oli joonistatud triip, et kulm ikka näha jääks. Filmi alguses ma nii lähedalt ei näinud, kuid ka siis jäi silma kulmutehniku kaunis töö. No tänapäeval küll Albus nii kaunist teenust osta ei saa. Vist, või saab? Vaatame nüüd kõik ise, milline nägi välja filmikunstniku arvates välja naine 100 aastat tagasi:

krõõt

Nõus, täiesti tühine virin. Pisiasjade kallal norimine. Erinevat Tiinast, mulle meeldis see, kuidas inimesi vanemaks oli grimeeritud. Vähemalt vanadena nägid nad pisut rohkem maainimese moodi välja. Minu jaoks oli Andres noorena liiga ilus. Võigemast, kes on päriselus ikka kena mees, nägi Pearu rollis välja nagu mõnus külajoodik. Üldse mängis ta  oma rolli algusest lõpuni perfektselt välja. Kuid filmi Andres oli siuke peene linnapoisi olekuga. Andrest mängis Priit Loog, kes päriselus on tumedate juustega, aga filmis oli heledapäine. Kas teda blondeeriti? Tore, et tal alles vanema mehena lõi välja, et tegemist on vägivaldse haige tüübiga, kuid päriselus see päris nii ei käi. Tavaliselt on noorel mehel kergem käsi kui vanemal. Nii ei ole, et ühte naist hoiab ja teist hakkab halastamatult peksma.

Kuid tühja nendest välimustest. Filmi alguses oli mul lootus, et näeb ilusaid looduskaadreid. Ja neid oligi päris palju. Ma alguses paar korda lausa mõtlesin, et suve tahaks, suvi on ikka nii mõnus. Kuid pärast läks aina igavamaks ja masendavamaks ja korduvatest keskmisel tasemel maastikupiltidest sai täiesti ükstapuha. Milleks need ilusad pildid, maaelus leiab ka koledaid pilte, pilt ei töötanud kaasa. Ma olen väga visuaalne tüüp. Ma tahaks, et filmis räägiks ka pilt mingi loo, toetava loo. Mulle väga meeldis Rehepapi järgi tehtud film “November”. Novembriga oli täpselt sama jama, mis Tõe ja õigusega – stsenaarium imes, ehk normaalset filmistsenaariumi, mis vaatajat enda kütkes hoiaks, ei olnud kummalgi filmil, kuid Novembril oli nii viimasepeal visuaal. Nii hea, et kaalus üles kõik puudujäägid.

Mis mulle muljet avaldas, oli koerte treenerite töö. No kuidas nad need koerad õiges kohas kakama said, aru ma ei saa! Ja üldse olid loomad alati õiges kohas ja tegid mida vaja. Ainus koht, kus ma tõeliselt kaasa elasin, oli kohe alguses see lehma mudast välja tirimine. Sel lehmal oli päriselt paha. Ma ei ole kindel, et seda oleks pidanud näitama.

Mulle meeldisid filmis kõik need kohad, kus lauldi. Pearu oli vahva laulumees ja kõrtsi laulud mõjusid hästi ja Krõõda laulud ja laste laulud. Ma ei tea, kas just nii jõhkralt ropendama oleks pidanud, aga inglise keelde roppusi tõlgitud polnud, et las siis jääda meie vahele. Eks eesti mees olegi üks ropp tüüp, eriti kui purjakil. Kogu filmist jäi kõlama stereotüüp, et Eestis ei jagune kangelane ja antikangelane mitte nii, et hea mees ja paha mees, vaid hoopis, et hea kangelane on kõik naised ja pahad on kõik mehed. Väljaarvatud Juss, kes mu mälu järgi pidi erinevate kehaliste ja vaimsete puuetega olema, mis aga filmist küll välja ei paistnud.

Ok, sai nüüd küllalt vinguda, et pikalt kinos igavlesin. Vähemalt oli peale kino vahva. Käisime grupiõega kohvikus, pikal tänaval eesti käsitööd vaatamas ja Loitsu keldrist ostsime endale ilusad kivid, millede eest müüja meile ühisarve tahtis esitada.

Postituse lõppu panen ühe foto, mille tegevus toimub Vargamäele peaaegu kõrval külas Järva Siimu talus, umbes 1930. aastal, kus parasjagu reht pekstakse. Mu vanaisa on foto keskel labidaga.

järvasimu rehepeks

Ma ei tea, kas ma lasin Džinni pudelist välja, aga miks teile see film meeldis, kui meeldis? Eesti elu ei ole ju selline masendav ja lootusetu, nagu Tammsaare näidata üritab. Ma vahepeal arvasin, et äkki on selle filmi žanr on õudusfilm, sel juhul ma saaks aru, mis toimus. Kas teil ei olnud viimased poolteist tundi tunne, et miks see film juba ära ei lõpe? Pärast ma arvasin, et seepärast ei lõppenud, et keegi ei suutnud välja mõelda, kuidas selline vorst lõppema peaks.

Advertisements

54 comments

  1. Ma praegu vastan ainult ühele küsimusele (kõige lihtsamale), Priit Loog oli filmirolli jaoks veits blondeeritud jah. Ta on seda mitmes intervjuus rääkinud. Ma käin samas jõusaalis, kus mitmed Endla teatri näitlejad ja ma nägin seda soengut poolteist aastat järjest päris tihti. Vähemalt oli koheselt aru saada, kui filmivõtted läbi olid saanud.

    Mulle film meeldis. Mulle ka raamat väga meeldib, seega juba eos on mu arvamus teistsugune. Olen mitmeid kordi lugenud, ikka väga meeldib. Kusjuures ma olen palju vähem eestlane, kui sina 😉

    Liked by 1 person

    • Minu jaoks oli Andres ikka tumeda peaga, blondeerimine muudab juuksed täiesti teistsuguseks.

      Ma olen mõelnud, et äkki peaks raamatu üle lugema, et näeks midagi suure inimese pilguga. Kuid mul on tunne, et ma väga ei taha, liiga masendav.

      Meeldib

      • Ma omast kogemusest oskan küll öelda, et täiskasvanuna lugedes oli elamus ja arusaamine ikka täiesti teistsugune, kui kooliajal. Ma lugesin ilmselt esmakordselt ka liiga noorelt (no ikka enne, kui kooliprogrammi tuli), võibolla sellepärast ka nii suur vahe.

        Meeldib

      • Mind häiris “Kevades” kohutavalt ja jääb elu lõpuni häirima Tootsi must lokkis pea! See peab olema õlekarva, salkus ja harimata, nii nagu seda raamatus on kirjeldatud!

        Liked by 1 person

  2. Mulle tõesti film meeldis. Ja ei olnud kinos kordagi tunnet, et aeg veniks ega tekkinud küsimust, et millal ometi läbi saab. Aga masendav oli küll. Samas see ei saanud ju üllatus olla. Olin raamatut lugenud ja teadsin, millest lugu räägib, seetõttu ei oodanud mingit lõbusat lugu. Ja ega siis loo rõõmsameelsus/kurvameelsus head filmi tee. Žanre on ju erinevaid. Hea filmi teevad ikka ülesehitus ja filmi võime pinevust hoida, vaatajad köita. Ja antud filmi puhul kvaliteet. Mina ei ole visuaalselt ja ka tehniliselt nii head Eesti filmi veel näinud.

    Meeldib

    • nõus, et ei pidanudki rõõmus olema, ma seda ei oodanud ka. november ei olnud ka lõbus, aga seal jõudis mulle masendus täiega kohale.

      Milline on sinu arvates selle filmi žanr? mulle tõesti tundus, et õudusfilm. draama on liiga üldine ja draamas peaks olema mingi moraal. mis oli selle filmi moraal? et Andres on peategelane, kes ei saa kellegagi läbi, aga edasi? see filmi alguses ja lõpus olnud jutt, kuidas mees läheb üle mäe ja ise ka ei tea kuhu läheb, et see on küll päriselus nii, et enamus inimesi ei tea, miks nad midagi teevad, aga filmis võiks moraal olla. keegi peaks seal talle vastuse andma. praegu võib ka mulje jääda, et äkki Peaaru oli vastus, et joodik ja valetaja on parem olla kui töörügaja ja tuim. aga milleks selline moraal hea on?

      Meeldib

  3. Mulle raamat ei meeldinud, raske lugeda ja üldse. Lugesin nüüd, hiljuti. Kuigi aru sain asjadest küll ja suutsin läbida. Kuidagi aga ei haakinud. Film aga haaras, masendus tekkis küll ja kinost väljudes oli väga paha tunne ja kurb ja tige ühtaegu. Vist isegi mossitasin pikalt. Kuigi igavlema ma küll ei hakanud hetkekski. Minu jaoks on hea film see, millest pärast pikemalt mõtled ja meenutad midagigi. Ja mis tekitab mingi tunde, olgu siis hea või halva. MIna tundsin ennast ära vist, tõsine märtrist tööhull.
    Kuid käisin ka teist korda vaatamas ning kui juhtuks, läheks kolmandatki. Muusika meeldis, igav ei hakanud ja ikka ootasin, mis edasi. Teisel korral hakkasin uusi asju nägema, nt grimmi märkama, mind, vastupidi, häiris vanainimeste nägu, oli kohe tunda, kuidas noor inimene on vanaks tehtud ja polnud eriti loomulik.Kuid see tõesti on pisiasjade kalla norimine

    Meeldib

    • ma pigem arvan, et mul ei ole probleemi teistest erinemisega. teismelistel on vajadus ainult vanematest/emast erineda, teiste endavanustega on neil pigem vajadus sarnaneda.
      ma tõesti uskusin, et on hea film, kuna kõik kiitsid. mulle oleks meeldinud, kui mulle oleks meeldinud.

      aga sa oled filmi näinud ja sulle meeldis?

      Meeldib

      • Kle, aga see, et sulle ei meeldinud, ei tähenda ju et poleks olnud hea film?
        Mulle ka kindlasti ei meeldi paljud head asjad, aga ma ei kahtlusta, et nad seepärast halvad oleksid.

        Meeldib

        • ma kirjutasin postituse sellest, mis mulle filmis meeldis ja mis ei meeldinud. tähelepanelik lugeja sai aru, et neid asju oli jutus pooleks. ma tahan teada, miks neile film meeldis, kellele meeldis. mulle ka ei meeldi mõned toidud, mis teistele maitsevad. toidu meeldimise kirjeldamine on keerulisem kui filmi, ma arvan.

          Meeldib

        • Tähelepanelik lugeja luges välja, et see oli sinu meelest nii halb film, et isegi kinolina ei aidanud, kuigi kinos on kehvad filmid veidi paremad kui telekas. Tähelepanelik lugeja luges ka välja, et sa ei ole lugenud ühtegi arvamuslugu, kus väidetaks, et film läks aiataha. Kui sa küsid, kuidas nii olla saab, siis sinu meelest läks film aiataha? Aiataha tähendab ju, et ebaõnnestunud film, mitte et lihtsalt sulle ei meeldinud.
          Kas filmižanri peab saama alati üheselt määratleda? Kui selle määratlus oleks olnud “õudusfilm”, kas see oleks aidanud Sul filmi paremini mõista? Kas žanri eelnev määratlemine sinule sobivalt oleks teinud sinu jaoks filmi vähem igavaks?

          Meeldib

  4. Kui halb tuju ei lase süveneda, siis on ka film halb olenemata filmi headusest. Filmi suur vaadatavus ei näita midagi, sest penskareid kes muidu ei vaataks tassitakse muru bussidega kohale, vaatama ilma imet ja kõik kiidavad, aga mis seal laita. Ega film ongi kunst ja ilu ja valu on just selline nagu inimene seda ise endale ette kujutab, Tammsaare kujutas ka seda ette ja lõi tegelased ja raamid . 🙂

    Meeldib

    • Kusjuures ma just mõtlesin, et äkki inimestele sellepärast film meeldis, et neil oli halb tuju. Noh talv ja värgid ja elu on masendav.

      Meeldib

  5. Mul võtab tõenäoliselt natuke aega, enne kui filmi näen. Loodetavasti tuuakse Torontosse näiteks Euroopa filmide festivaliks. Oskan ainult nii palju öelda, et mulle on siiani kõik need katkendid väga meeldinud, mis näinud olen. Aga ma olen ka pisut kallutatud, sest mulle meeldis ka raamat(ud) väga 🙂 Mina olin ilmselt üks väheseid, kes kooli ajal viksti raamatu läbi luges ja selle sabas kohe ka ülejäänud neli raamatut neelas. Nii väga meeldisid need (ma lugesin ka Sõda ja rahu kõik teosed läbi, kuigi ainult esimene oli kohustuslik, olen juba selline kiiksuga 🙂
    Nüüd olen Tammsaare uuesti ette võtnud, filmi nägemise ootuses. Ning pean ütlema, see meeldib endiselt. Mina soovitan 😉

    Meeldib

  6. Mulle tundub, et sa ei saanud filmist aru lihtsalt. Kuidas seal siis moraali polnud? Suurim moraal oli see, et lause “tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus” ei vasta tõele, kuigi Andres seda siiralt uskus. Isegi seal filmi lõpus ütleb, et “ja armastust ei tulnudki Vargamäele ega ole seda seal tänini” (mis iganes sõnastuses täpsemalt), see lause on raamatutes alles viienda osa lõpus ehk see ongi kogu moraal. Töö rügamisega ta rikkus ära oma tervise ja suhted inimestega.

    Ja miks oleks pidanud Andres juba noorena vägivaldne olema? Ta oli ju sinna kolides hea ja rõõmus inimene, andis korduvalt ka Pearule uue võimaluse, aga kui sind aastaid ja aastaid kotitakse, siis sa lõpuks langedki samale tasemele. Ja inimene võib ka peale traumat kardinaalselt muutuda, Andrese trauma oli Krõõda surm, sealt alates ta muutus ja lasi Pearul endale pähe istuda.
    Mari peale oli ta vihane, sest Mari ei armastanud teda nagu Krõõt armastas, Mari armastas endiselt Jussi.

    Meeldib

    • No seda jah, seda kõike teavad kõik, kes raamatut on õppinud ja lugenud.
      Kusjuures andres ei lasknud pärast Krõõda surma ju Peaarul endale pähe istuda, ta muutus ise valetajaks ja vastikuks. Kui raamatus jäi Andres kogu aeg samasuguseks tühmakaks ja Peaaru trikivennast joodikuks, ehk Andres oli hea ja Peaaru halb, siis filmi lõpuks muutusid mõlemad ühesuguseks halvaks ja Andres veel halvemakski kui Peaaru. Peaaru peksis oma naist filmi alguses, Andres lõpus.

      Meeldib

      • Lasi pähe istuda selles mõttes, et langes tema tasemele, andis järele. Hakkas ka valetama kohtus ja trikke tegema (vedas ta kaarikul oma maale jms).

        Meeldib

  7. Okei, ma kirjutan siis natukene sellest ka, miks mulle see ilm meeldis.

    Mulle eelkõige meeldis see, et see polnud tüüpiline “eesti film”. Et filmitegijad ei hakanud tegema suurt ja sügavat kunsti, millest nad ainult ise aru saavad, vaid nad tegid filmi, mida kannatab näidata ka laiemale publikule. Ma olen mitmeid kordi mõelnud, kas see film kannataks näidata ka mujal maailmas, aga ma päris täpselt ei tea seda veel. Tehniliselt poolelt absoluutselt kannatab, väga hästi on tehtud. Sisu poolest… ei tea. Eestlasele sa ei pea seletama, millest see lugu räägib, meil on kõigil Tammsaare juba põhikoolist saadik luuüdis ja meil on see taust olemas, tänu millele sa ei pea filmis lahti selgitama, miks Andres tegelikult Marit ei armastanud ja miks lapsed Vargamäelt esimesel võimalusel jalga lasid. Kas muu maailm sellest ilma taustsüsteemita aru saab, on meil raske hinnata.

    Teine aspekt, mis mulle väga meeldis, oli see, et ehkki alusmaterjali suhtuti suure austuse ja respektiga, siis samal ajal ei olnud tegemist üleliigse harduse ja pühadusega. Et julgeti teha film natukene hollywoodiliku tempoga, julgeti teha nalja, võeti asja terve mõistusega ja on näha ka seda, et filmitegijate üks ambitsioone on viia oma film maailma (haakub mu eelmise lõiguga) ja näidata seda ka teistele. Ja et saab filmi teha ka normaalselt, ilma sünkhalli taeva taustal kõikuvate pajuoksteta.

    Näitlejate töö meeldis väga. Nõustun siinkohal Ritsikuga, kes oli üllatunud Priit Loogi rollitäitmisest (eks me oleme teda siin kohalikul teatrilaval näinud ka suuri rolle tegemas, aga midagi SELLIST ei ole me varem näinud). Võigemast meeldis väga, Mari osatäitja meeldis väga, Indrek Sammul meeldis väga.

    Töö looduse ja loomadega oli midagi sellist, mida ma eesti filmis varem näinud ei ole. ERRi lehelt saab vaadata dokumentaali filmi tegemisest ja no see on ikka nagu päris filmi tegemine, ausõna. Kui ikka juba ehitatakse spets võttepaik ja pannakse koer käsu peale kaamera ees sittuma, siis see on mu meelest juba päris filmitegemine.

    Liked by 2 people

    • Ma vaatasin ka filmi pilguga, et kas seda saaks maailma müüa. Noh, sellest räägiti ju nii palju, et nüüd on meil film, mida pole häbi teistele näidata. Kui jätta tehniline pool kõrvale, siis ma ei taha, et maailmale näidatakse eestlast sellise pilguga, nagu Tammsaare meid nägi. Tammsaare arvas eestlastest väga halvasti, ma tean selliseid inimesi küll nagu Andres ja Peaaru, aga mulle ei meeldiks, kui muu maailm arvaks, et sellised s*tapead me olemegi – ilusad ja head naised ja nõmedad mehed.

      Meeldib

      • Tammsaare kirjutas “Tõe ja õiguse” osad umbes 90 aastat tagasi oma vaatenurgast. Miks peaks “muu maailm” valminud filmi vaatama kui dokfilmi tänapäeva Eestist ja eestlastest? See film läheb nii palju korda vaid eestlastele, maailm ei tee filmist mingeid põhjapanevaid järeldusi. Sa vaatad võõra maa toodetud filmi ja teed riigi ja rahvuse kohta filmitegelaste järgi põhjapanevaid järeldusi?
        Kui film on ilusatest ja headest naistest ja nõmedatest meestest, miks see ei võikski olla ilusatest ja headest naistest ja nõmedatest meestest? Peab üks film ja lugu võtma kokku kõik korraga?

        Meeldib

  8. ETV-s oli 22.02 saade “Tõde ja õigus. Filmi lugu”. Alaliselt järelevaadatav. Päris kindlasti oli see minu jaoks sama huvitav kui film ise! Soovitan, kes pole näinud. Aga see, milline on (või oli) tõeline eestlane… lugesin just raamatut “Kirjatud teekond” (Kristi Jõeste. Kristiina Ehin)… Siis ta leidis sada süüd. Leidis sängi säädemata, padja paika panemata. Võttis roosa, rohmas naist, võttis piitsa, peksis naist …. No et katkend raamatust. Elu kohati süngem kui filmis. Lihtsalt mõni minevik on mustem kui teine. Vaatasin jaanuaris ka üht Eesti filmi… “Eija jõulud Tondikakul”. Vot selliseid inimesi tahaks kohata nii raamatus, filmis kui päris elus! No et igaühele midagi ja pole häbi maailmale ka näidata. Film oli tõesti ilus! Aga “Tõde ja õigus” jättis teistmoodi jälje.

    Meeldib

    • Jah, ma vaatasin seda saadet, nii huvitav oli! Ma tahtsin kohe filmi näha, saatest ei jäänud üldse mulje, et jube masendav.
      Ma seda tondikaku filmi ei jõudnud vaatama, kõik rääkisid, et nii ilus. Nüüd ma pole enam kindel, et kui kõik räägivad, siis ma samamoodi arvaks. Novembrit enamus eestlasi laitsid, mulle väga-väga meeldis. Sedamoodi näidatud eestlaste raske elu oli mulle täiesti vastuvõetav.

      Meeldib

      • Noh, mulle nt meeldisid nii November, Eia jõulud kui Tõde ja õigus :). Aga Pilvede all ei meeldi ja Papad mammad ka mitte, ehki “kõigile meeldib” ja “Eesti vaadatuim seriaal”. See on nagu Jõekalda “mida arvab 100 eestlast”, ei saa liiga tihedaid järeldusi teha.

        Meeldib

        • Sa vastandasid praegu filmid ja seriaalid. Muarust on küll vahe, kummaga on tegemist. Seriaale tehakse eestis väga odavalt, ma olen ise mitmes osalenud. Eks enamus eesti filme ole ka väga odavalt tehtud, TjaÕ on erand, nii suure rahaga pole meil varem filmi tehtud. Samuti tehti seda filmi väga kaua, seriaalid tehakse väga lühikese ajaga ja põlve otsas. Ehk on väga loogiline, et eesti filmid on palju paremad kui eesti seriaalid.

          Meeldib

  9. Jumal tänatud! Ma tulin just kirjutama postitust sellest, et mulle see film ei meeldinud ja leidsin feedist sinu postituse. Tänud! Ma ei peagi seda ise kõike kirja panema. Ka seda, et Krõõda jalad olid raseeritud näiteks.
    Ok. See on täiesti ok eesti film. Lihtsalt see ongi kõik mida ma arvan. Aga kui kinos sulle naeruturtsatuse peale tšššš! tehakse siis ajab laginal naerma. no oli ikka paar head ja muhedat kohta kus naerda. Nutma film mind ei pannud, aga ilusad vaated ahhetama küll. Sauna Madis oli üks mu lemmiktegelasi seal. Selline tark ja asjalik mees.

    Meeldib

    • Tänud sulle ka, ma tundsin end juba üksikuna, kuigi mu grupikaaslasele, kellega kinos käisime, ka ei meeldinud. Ma oma lapsega arutledes jõudsin otsusele, et äkki on meeldivuse piir seal, et mulle ei meeldi, kui keegi mind masendada üritab, ma, tavaliselt, üritan jalga lasta. Et neile film meeldib, kes lasevad enda kallal toimetada, kui keegi nende tuju tahtlikult rikub.

      Mul oli suht täis saal kinos. Naerdi üks kord, siis kui, vist, kõrtsis mõnitavat laulu lauldi. Mind rohkem midagi naerma ei ajanud ja tagantjärgi mõtlen, et mõnitamise peale naerda on inetu.

      Ma mäletan, et raamatus oli tark mees see Hundipalu Tiit, teda näidati suht vähe. Oleks olnud üks sümpaatse tegelase võimalus. Targa ja tasakaaluka eesti mehe võrdkujuks.

      Meeldib

      • Ma ei leidnud selles filmis mitte midagi masendavat. Ma tulin kinost välja hõljudes ja elevil ja vaimustuses.

        Ma ei tundnud ka kordagi, et keegi püüaks selle filmiga minus masendust tekitada.

        Meeldib

        • seda ma pakkusingi, et need, kes seda ei märka, et tahetakse masendust tekitada ja keda see ei häiri.
          miks elevil? et hea meel, et eestlased tegid hea filmi?

          Meeldib

        • Ma jäin mõtlema, et äkki ma siiski ei reageeri erinevatele välistele impulssidele adekvaatselt, sest ma lugesin ka “Seltsimees lapse” kohta, et kinosaalides polnud ainsatki kuiva silmapaari ja mehed nutsid lahinal ja mis kõik veel. Ma vaatasin filmi ära ja seal polnud ühtegi kohta, mis mind nutma oleks võinud ajada.

          Meeldib

        • Ei ole olemas sellist asja nagu välistele impulssidele adekvaatset reageerimist, eriti filmide puhul. Ma vaatasin seltsimees last telekast ja teatud ettevaatusega, sest ma kartsin, et jälle hakatakse nõuka aega mustas valguses näitama. Aga täiesti normaalselt näidati, inimlikult. Ja olid head kangelased ja halvad. Hea, kui inimesed nutavad, saavad endasse kogunenud kurbuse välja. Võimalik, et sul pole kurbust, mis ema äraviimisega seonduks ja vallanduks. Või ema surmaga. Mul tulid TjaÕ ajal pisarad seepärast, et mul on selline imelik empaatiavorm, et kui teised nutavad, siis mul ajab ka nutma, kuigi mul endal kurb ei ole.

          Meeldib

      • Mu 17 aastane arvas ka, et masendav film. Minu jaoks oli tegelt ju kõik paigas. Super näitlejad. Imelised vaated. Suur töö ära tehtud. Aga see wow! Jäi olemata. Võimalik, et ma lugesin liiga palju ülivõrdes kommentaare enne.

        Liked by 1 person

    • Aa, ja 1 asi veel, mida ma mõtlesin, aga ei kirjutanud. mind tohutult häirisid halvasti ehitatud katused. Nagu keegi suvaline oleks seda roogu sinna visanud, vett see küll ei pidanud. Ma ei ole küll asjatundja, aga muarust Kõrvemaal selliseid katuseid ei tehtud, merd ju pole, kust normaalset roogu saaks. Et pigem olid selliseid laastukatused, nagu mu fotol.

      Meeldib

      • Katustel olid ikka pigem õled, arvan ma (ei vaadanud nii täpselt); Andres mainis Krõõdale, et naabritele on veel laudade ja õlgede eest tasumata, ju need õled ka ehituseks läksid nagu lauadki, mitte nt loomasöödaks.

        Liked by 1 person

  10. Mulle eriti ei meeldinud.
    Hirmus aeglane. Vabalt võiks lõpust pool tundi lihtsalt maha lõigata ja ülejäänut poole tunni võrra tihedamaks tõmmata.
    Minu jaoks oli küll masendav, ainult vaev ja vastasseis. Kas mitte midagi rõõmsat siis selle aja elus ei olnud?
    Häid kohti oli ka – head näitlejatööd, head teksti (Tammsaare on ju tore), ehedaid lahendusi. Aga üldmulje jäi sünge ja uimane.

    Liked by 1 person

  11. Kas sulle Sofi Oksaneni “Puhastus” meeldis? Ma oletan et oled lugenud:) Küsimus küll teisest vallast. ka seda raamatut on väga palju kiidetud aga leidub neidki kellele ei meeldinud. Näiteks mulle 🙂

    Meeldib

    • Kusjuures – ma ei ole Oksaneni lugenud. Kõik need jutud, mida ta raamatutest räägiti, kõlasid nii halvasti, et ma pole tahtnud. Mu ema luges ja ütles ka, et jube negatiivne raamat. Mul on nõuka aja kohta ilustatud arvamus ja ma kellegi teistsugust juttu lugeda ei taha 😛

      Meeldib

  12. Olen küllaltki kriitiline, kuid arendan endas oskust seda mitte öelda
    1. siis kui sest kasu pole
    2. vaid vajadusel neljasilmavahel.
    Ma pole kinos kunagi 2 x filmi vaatamas käinud aga seda läheksin küll uuesti vaatama.
    On sul aga ettekujutus vanaaja kulmudest. Meie pere naistel on nii, et need on noorena pea nähtamatud ja hiljem siis veidi tumedamad. Kindalsti mitte igast otsast jämedad. Võtsin kohe huvipärast pildid vana-vanaemast ja teistest sugulastest läbi uurida. Ma leian et ses osas pole sinu “tõde” õiglane. Ei ole seal naistel puhmas või jämedaid kulmukaari. On nagu peab, välimine ots kenasti peenenv. Muide oma 55 eluaasta jooksul pole ma kordagi kulme korrigeerinud. Võibolla on see asjaolu sulle kummaline.
    Raamatut lugedes tundsin ka seda negatiivsust kuid filmis oli see kenasti tasakaalus.
    Selle loo point ju ongi et asjalik, töökas, sihikindel inimene muutub niivõrd, et ta oma lapsedki pagevad lõpuks.
    Mis siis tappis armastuse Vargamel? Vaata filmi uuesti..

    Meeldib

    • Kriitika teiste vastu on seotud inimese kriitikaga enda vastu. Kui ennast enam vajadus kritiseerida pole, ehk oled endaga rahul, nagu sa oled, kaob ära ka vajadus teisi kritiseerida. Neid inimesi, kes seda 100 % suudaksid, vast pole olemas.

      Kulmudega on nii nagu iseloomugagi – inimestel on see erinev. Tihitipeale on ühe suguvõsa naised paljuski sarnased. Teie suguvõsa naistel on välisest otsast kitsamad kulmud, minu omadel ja mul ka, on välisest otsast laiemad kulmud. Ma olen omi kulme pidevalt korrigeerinud, viimane aasta lõpetasin kitkumise ära, aga värvimist jätkan. Seepärast ma vaatan ka teiste kulme. Ei ole olemas reeglit, et peab olema väline ots kitsam ja et see on vaid kena. Mulle meeldib inimeste iseloomu välimuse järgi arvata. Idamaades on see väga levinud. Mul on olemas postitus kulmude järgi inimese iseloomu määramisest, siin: https://kaejooned.wordpress.com/2018/09/15/kulmude-kuju-maarab-su-iseloomu/

      Aga selline filmi point on ju masendav, ma olen idealist. Idee, et tee tööd ja ole tubli, ning kõik su lapsed hakkavad sind vihkama, ei mahu minu maailmapilti. Või noh, ma tean, et selliseid inimesi on meil palju, aga ma ei näe vajadust seda neile mitu tundi nina alla hõõruda ja ma ei taha vaadata, kuidas filmitegijad seda tegid.

      Meeldib

  13. “Kas teil ei olnud viimased poolteist tundi tunne, et miks see film juba ära ei lõpe? “—-Noh, ma käisin esiti oma 19a. lapsega, et ü l d s e vaadatud saaks, sest ise ei jaga enam kinno minemise olmet üldse…Ja siis võtsin sappa teisele lapsele, 41aastasele, et too ka filmi vaadatud saaks, muidu ta äkki ei lähe! Sest seda filmi võiks iga eestlane olla vaadanud. Ja kui oleks kolmas laps, läheks veel.Sünge oli küll, aga meile kõigile väga meeldis.Seda enam, et suguvõsa peaaegu Hansenite kõrvalt pärit seal Albu kandis.Siiamaani seal.

    Meeldib

Kommenteerimine on suletud.