Hea päev: keraamika, telefonid

Ma tavaliselt ei kirjuta, kui mul on lihtsalt hea tuju, aga täna on kõik nii hästi ja ma olen nii erutatud, et pean jagama.

Mitu head asja juhtus just täna. Need olid varem ootel, aga täna lõunaks jõudsid kõik korraga kätte. Kõigepealt tuli mulle külla grupiõde, et tuua mulle ära need keraamikatunnis tehtud asjad, mida ma olin alustada jõudnud. Lõpuni ma neid teha ei saanud, kuna saatus kurja Kaspari näol tuli vahele. Me alustasime keraamikas kruusiga. Võtsime valge savi, kõigepealt rullisime selle siledaks ja järgmisena sai igaüks ise otsustada, et kas ta teeb juba savi sisse mustri või ei. Mina kasutasin ühte heegeldatud pitsi, millega sain keskele mustri teha. Järgmisena vormisime sellest plaadist kruusi. Kruus jäi ootama ahjupanekut. Et ahi ikka korralikult täis panna, harjutasime veel erinevate vormide tegemist. Mina tegin kaks seebialust, mida grupikaaslased naljakateks pidasid, aga ma ise olin nii rahul. Ja siis visatigi mind koolist välja.

Ma ei näinud, kuidas mu asjad ahju läksid. Kuna mul on maailma kõige toredamad grupikaaslased, siis nad glasuurisid mu asjad ise ära. Seda sai teha alles pärast ahjus käimist. Ma andsin neile vabad käed, tehke nii kuidas paremaks peate, valige ise värvid, saate harjutada. Ja eelmisel nädalal saidki glasuuritud asjad ahjust välja ja täna lõuna ajal tõi mu grupikaaslane nad mulle ära.

Ma olin miljoniga õnnelik. Nii ilusad! Minu enda tehtud. Mitte küll päris lõpuni ise, aga selline koostöö teeb need asjad veel armsamaks. Need on mu seebialused – seebiga ja ilma ja see kruus. Kruusi värvis üks ja seebialuseid teine grupiõde.

kruusseep

Kuid see pole veel kõik. Täna sain ma ka kätte kaks uut nutitelefoni. Eelmisel nädalal helistas mulle üks telefonioperaator, kes tegi sellise pakkumise, millele oli raske ei öelda. Ta pakkus natuke paremat paketti, kui mul siiani ja soodsama hinnaga. Hinnavahe ei ole mingi üüratu, mul enne oli ka kaks telefoninumbrit 22 euroga kuus. Nüüd sai lapse telefoni ka tasuta SMS-d (enne olid tasulised) ja tasuta välismaa kõned ja internet välismaal. Kuid eriliseks tegi pakkumise see, et nad annavad numbri ületulekul kaks tasuta telefoni. Tegelikult mul ju pole vaja uut telefoni, aga nad pakkusid, et ühe telefoni võin ma nende poest suvalise valida ja nad annavad selle 80 eurot odavamalt. Lapsel läks eelmise aasta lõpus telefonil ekraan katki ja ta kogus uue ostmiseks raha. See 80 eurot oli täpselt puudu telefonist, mida ta endale tahtis. Ma ei hakka telefonifirmasid reklaamima, aga muarust oli see pakkumine, millest ei saa loobuda. Kuid kui kedagi peaks huvitama, siis väikseim selline lõpmatute kõnedega EL-s pakett on 2 Giga ja 5 euri kuus.

Täna lõuna ajal tõi kuller mulle telefonid, SIM-d ja lepingud ära. Hiljem helistas mu praegune telefonifirma ja ütles, et nad saavad parema pakkumise teha, kui ma ei lähe ära. No, ma ei ole, võib-olla, väga lojaalne klient, kui mind 200 euroga saab ära osta, aga ma teen alati, mida luban. Ma lubasin oma uuele telefonifirmale, et võtan nende pakkumise vastu ja nii jääb. No ja nii jäigi.

Nüüd ma näpin seda telefoni, mille ma tasuta sain. Emal on järgmisel nädalal 80-aastane juubel ja ma saan selle talle kinkida. 2018. aasta Huawey Y6. Natuke kehvemate näitajatega kui mu 2017. aasta Sony. Laps arvas, et ega emale sinna telefonikaarti pole mõtet sisse panna, et ta võib oma nupumobiiliga edasi helistada, aga ta saab endale normaalse fotoaparaadi ja Wifiga internetti. Ta arvutiga käib netis (tegelt muidugi Neti.ee-s, mis on vanemate inimeste interneti võrdkuju) kogu aeg pangas ja uudiseid lugemas ja kardab, et mis siis saab, kui arvuti rikki läheb. Nüüd saab ta endale tutika alternatiivi. Ja talle meeldivad ilusad fotod. Nüüd saab ta neid ise teha. Selle postituse pildid tegin ka uue telefoniga, et proovida, kuidas töötab.

No on ju tore päev! Nüüd võin magama minna, sest piisavalt on juba toimunud.

11 comments

    • Ma sain aru, et see tähistaevas tuli üllatusena, et see glasuur reageeris kuumaga ahjus kõigil erinevalt: mõni sai täpid, teine sai triibud.

      Meeldib

  1. Sinu kruus on jummala kobe tükk. Selline ise tehtud ja iseloomuga. Käisin 2011 aastal Austrias ja kujuta pilti_ väikeses mägikülas kohvikus oli ka müügilaud kohalike toodetega . Ja seal _ see oli äratundmine esimesest pilgust _ Minu Kruus! Natuke vildakas, elevandiluu värvi ja lillekestega. Raske ja õige suurusega. Ainuke. Võtsin pihku ja ta istus täpselt õigesti käes. Ära ostsin mõtlemata. Pakkisin teise tagasiteeks Eestisse nagu kõige õrnemast portselanist tassi. Siiamaani on see kruus olnud minu hommikukohvi kaaslaseks kodumaja rõdul.
    Kui Sa kruusi endale ei jäta, siis kindlasti on ta kellegile oodatud kingiks. Osadel asjadel on sellised head tunded kaasas.

    Meeldib

    • Ma jätan kõik endale, esimesed asjad, mis ma olen teinud ja nii toredad. Ma selle kruusi võtsin oma töölauale kasutusele kui pliiatsitopsi, et ma saaks teda kogu aeg vaadata, kui tahtmine tuleb.

      Kusjuures, ega see keraamika tegemine eriti keeruline ei olegi. Kui googeldada, siis kindlasti leiab erinevaid kohti, kuhu tegema saaks minna. Mul pole midagi selle vastu, kui inimesed endale samasuguseid seebialuseid teeks.

      Seebialuste tegemine käis samasuguse tehnikaga nagu kruusigi. Kõigepealt tuli savi laual ühejämeduseks plaadiks rullida. Selle jaoks oli kaks umbes 5 mm jämedust kandilist puupulka, mis läksid servadesse ja rulliga rullid nende vahel savi ühtlaseks. Lõikad õige suurusega tüki välja. Pärast tuli võtta plastikust topsik, näiteks toorjuustu oma ja selle peal küljed üles vormida. Pea tegemine on väike nikerdamine, aga seda ma olin enne kodus saviga katsetanud. Käte tegemine on väga lihtne – väikesed vorstikesed.

      Meeldib

Kommenteerimine on suletud.