Roheline eluviis ja blogipeost ka

Marimell saatis täna kirja EBA peo kohta. Kui keegi veel ei tea, siis see toimub Telliskivis Vaba Laval 15. juuni õhtul kell 6. Saab tasuta süüa ja juua, kõik blogijad ja blogilugejad on oodatud. Kell 18.30 toimub alustuseks tegevus, mille nimi on “Miit ja Kriit”. Kuna ma oma blogi registreerimisel olin kummaliselt uimane, siis panin kirja, et ma tahan ka seda kriidiasja teha. Ma isegi ei tea, mida ma mõtlesin. No umbes nii, et hea võimalus kõikide uute ja vanade tuttavatega kokku saada. Kuid hiljem selgus, et see on avalik vestlemine ühe blogijaga, kelle nimi on Miiu aka Mirjam Hunt. Eelmisel aastal vestles inimesega Anu Saagim. Ma ei usu, et Miiu Saagimit teha tahaks, aga igatahes olen ma nüüd pisut ärevuses, sest ma ei kujuta ette, mis toimuma hakkab. Sinna kriidiasjale on end kirja pannud väga suur hulk inimesi. Kuidas Miiu suudab nii meeletu hulga inimeste vestlust juhtida, saab huvitav olema. Keda kriidivärk huvitab, siis osalejate nimekiri on siin.

Kuid seoses Marimelli kirjaga mõistsin, et sel aastal ma küll auhinnalisele kohale ei tule. Kasulike blogide hulgas on nii palju kirjutajaid ja ma usun, et teiste hääletajad on aktiivsemad. Et kui kellelgi on veel hääletamata, siis kuni mai lõpuni saab hääletada siin. Kasulikud blogid – lastejutud.wordpress.com – olen mina.

Ma ei oska ise ka hinnata, kui kasulik või kasutu ma olen. Aeg-ajalt tundub, et ega maailm halvemaks ei muutuks, kui ma ei kirjutaks. Või kui mind olemas poleks. Võimalik, et selliste tunnete pärast ma üritangi ise elada nii kohusetundlikult kui viitsin.

Näiteks sel nädalal olen rõõmu tundnud väga imelike asjade üle. Esiteks tegi mulle rõõmu uus prügikast. Meil varem oli hoovis kolm prügikasti: paber ja papp, biojäätmed ja segaprügi. Sel nädalal lisandus täiesti uus prügikastiliik, mida varem Tallinnas sellisel kujul ei pakutud: pakendid. Ühte prügikasti saab visata kõik erinevad pakendid: plastik, metall, klaas, tetra jms. Neid ei pea eraldi pakendama, võib lahtiselt ära visata või läbipaistvas kilekotis. Prügivedu on tasuta. Kasti kaane peal on auk, millest suuremat kotti läbi ei pressikski. Selline näeb hetkel välja mu pakendite kogumiskott:

prygi

Teisena ma avastasin, et mu õmblusmasin on jälle iseenesest normaalselt tööle hakanud. Ta on mul üle 15 aasta vana ja viimastel aastatel on erinevaid trikke teinud. Kord ei õmble õhukest riiet, siis paksemat, mõnikord ei õmble üldse midagi ja vahetevahel õmbleb, aga jätab pisteid vahele.

Nüüd ma otsustasin vaadata üle oma aastate jooksul õmblemisest üle jäänud riidetükid ja kasutud ära visata. Sorteerimise käigus leidsin ühe kleidi õmblemisest ülejäänud tüki, mis tundus nii suur olevat, et sellest saaks pluusi teha. Lõingi riidele käärid sisse ja asusin õmblema. Lõiget ma paberist ei teinud. Enda suureks üllatuseks avastasin, et Kopli koolis käimine on mulle tõesti väga hästi mõjunud. Ma suutsin õmmelda nii korralikult, et ise ka imestasin. Paljud varasemad õmblustööd olen tänu oma kannatamatusele ja kiirustamisele lihtsalt ise ära käkkinud.

Viimase aasta jooksul olen aktiivselt tegelenud probleemiga, et hoiduda kiirustamisest. Et aeg on suvaline inimeste leiutatud numbrisüsteem ja las ta olla omaette, mul pole kuskile kiiret. Ma ei oska selgitada, kuidas ma seda teen, aga tulemused on juba käegakatsutavad. No pluus on täiesti perfektne, kuigi algne riidetükk selleks kindlustunnet ei andnud. Ma foto tegin ainult enda jaoks ega hakanud eriliselt poseerima. Kuid nüüd mõtlesin, et tahan ikka teistele ka näidata. Tühja sest, et ma fotol nii imeliku näoga olen.

pluus

Ma olin kindel, et mu masin nii õhukest riiet ei õmble, aga väga korralikult õmbles. Sellest sain julgustust, et ma teen endale lõpuks valmis koti, millega poest õunu ostmas käia. Mul peab kodus kogu aeg õunu olema, kuid õunte varred lõhuvad kilekoti nii ära, et korduvalt seda kasutada ei saa. Noh ja õmblesingi endale pealt paelaga kinnitõmmatava õhukese riidekoti. Selline:

kott

Ma riide triikimist oluliseks ei pidanud ja ta näeb fotol pisut narts välja, aga ta on väga asjalik. Kuna ma kasutan ainult iseteeninduskassat, siis keegi ei saa imeliku näoga vaadata. Ma ise nii rahul.

Vot selliseid pisikesi rõõme ja muresid viimase nädala kokkuvõtteks.

9 comments

  1. Meil on Mustamäel, seega Tallinnas, juba hulk aastaid ka pakendikonteiner. samuti teised sinu nimetatud konteinerid, viimasena saime biojäätmete oma.

    Meeldib

    • Oot, tore! Meil enne hoovis ei olnud, ainult poe juures olid. Ma nägin telkust jäätmete sorteerimise saadet ja seal räägiti, et Nõmmel antakse majadele kollased kilekotid, millesse pakendeid sorteeritakse ja mulle jäi mulje, et mingi uus asi.

      Meeldib

      • Nõmmel on kollased kotid juba väga ammuuuu vahepeal sorditi klaas eraldi aga nii läks kott liiga raskeks ja kõik on segamini.

        Pluus on lahe, väga kena riie ja sobib hästi

        Liked by 1 person

  2. Ise olen ka väikest viisi käsitööinimene ja alati loen suure huviga neid postitusi, kus sa midagi isetehtut näitad. Pluus on ilus ja õuntekott aus!!

    Meeldib

    • Aitäh! Ma mõnikord teen ja ei kirjuta, aga panen pildi instagrammi. Mul eelmistel nädalatel oli käsitöö tuju. Kahest paarist tekstastest tegin veel ühe õlakoti, restaureerisin ühe vana tooli ja tegin toolikatteid. Ma ei tea kui palju siin käsitööhuvilisi käib, et kas võiksin rohkem tegemistest kirjutada.

      Meeldib

  3. Oleks kena, kui kirjutaksid tooli restaureerimisest ja toolikatetest. Vaatasin keldris seisvat vana tooli ja vaimusilmas nägin teda juba uuena. Ainult oskusest / ilmselt/ tuleb puudu.

    Meeldib

    • Jama on see, et ma ei teinud vahepeal pilte, sest ma ei plaaninud kirjutada. Ma võin üldiselt kirjutada, sest tegelikult pole restaureerimine üldse väga keeruline.

      Meeldib

Kommenteerimine on suletud.