Karma ja vanad võlad

Lugesin just läbi kaks raamatut umbes samal teemal – elu pärast surma ja taassünnid. Järgnev postitus on täielik spoiler neile, kes sedasorti kirjandust võtavad kui väljamõeldist ja fantaasiakirjandust. Mulle muinasjutud meeldivad ja mina suhtun neisse kui eneseabiõpkutesse – võimalik, et õpin midagi, aga võimalik, et ainult lahutan meelt.

Esimene muloetud elu-pärast-surma-raamatu kirjutas ajukirurg Eben Alexander, kes sai ägeda ajumeningiidi, langes nädalaks ajaks koomasse ja sel ajal rändas hingena ringi. Pärast ärkas koomast üles, sai, läbi ime, täiesti terveks ja oli üliüllatunud, et selline asi on võimalik. Ta oli väga ratsionaalse maailmavaatega tunnustatud ajukirurg ja täiesti veendunud, et inimese teadvus on seotud aju ja ajukoorega ja kui tema meningiit hävitas ära suure osa ta ajust, täitis selgroo mädaga, siis pole võimalik, et ta samal ajal suutis mõelda, tunda ja mäletada. Teadlasena oli ta täis kahtlusi ja kõhklusi.

Raamat on eesti keelde tõlgitud ja ma lugesin seda netist: “Tõendid taeva olemasolu kohta“. Raamat on huvitav, kuna selle kirjutaja on kõrgelt haritud neurokirurg ja raamat on täis kirjeldusi, kuidas aju töötab ja kuidas selline hinge rändamine ei saa olla võimalik, aga siiski on.

Kohe ajukirurgi raamatu otsa tahtsin veel hingede rändamisest lugeda ja guugeldades leidsin perekoolist soovituse raamatule “Many lives, many masters.” See raamat on juba tõeline maiuspala, kuigi inglise keeles. Tõmmata saab tasuta ning sisselogimata pdf-na  siit.

Selle raamatu kirjutas psühhiaater Brian Weiss, kellel oli erinevate ärevushäirete ja foobiatega klient, keda ta ravis hüpnoosiga ja kui ta tahtis teada, millal kliendi lapsepõlves ta trauma tekkis, sattus kogemata tema eelmisesse elusse. Selline hüpe tundus skeptikust arstile tõeliselt imelik, kuna ta ei uskunud eelmistesse eludesse. Kuid samas oli ta teadlasena väga huvitatud, mis toimub. Ta luges lisaks erinevaite teadlaste ülestähendusi hingede rändamise ja eelmiste elude teemal ja kaevas sama kliendi eelmistes eludes ringi mitmeid kuid. Tegevuse tulemusel ravis ta kliendi täiesti terveks ja arst ise sai palju targemaks üritades teadlase pilguga leida käegakatsutavaid tõendeid, et ega klient ei kuule peas olematuid hääli, ega aja talle suvalist kägu.

Raamat on vabalt loetav kui fantaasiakirjandus, kuid mina tahan siia kirja panna olulisemad asjad, mida ta inimeste elu, saatuse, karma jms kohta teada sai. Ehk nüüd algab spoiler.

Ei ole olemas täiuslikku inimest. Kõik inimesed on Maal sellepärast, et neil on halbu iseloomujooni, millega nad teistele haiget teevad ja inimese ülesandeks on oma maiste elude jooksul nendest halbadest iseloomujoontest vabaneda ja tasuda teistele inimestele ära need võlad, mida nad oma iseka käitumisega on tekitanud. See ongi karma. Karma, mis kandub ühest elust teise. Karma kandjaks on hing, mis on kogu aeg sama, kuid tuleb maale ja kehastub füüsiliseks inimeseks, et õppida ja targemaks saada.

Iga inimene tuleb maale konkreetse ülesandega.  Enne Maale tulekut hing teab, millega ta eelmistes eludes hakkama sai ja kellele kuidas käru keeras, kuid Maale uude kehasse sündides ta oma eelmiseid elusid enam ei mäleta ja peab kobamisi oma vead üles leidma ja võlad tasuma. Kui ta oma elu jooksul sellega hakkama ei saa, sünnib ta uuesti, uude kehasse, et sama jamaga tegeleda. Kui järgmises elus on juba hoopis raskem. Siis torgatakse ta juba täiega oma probleemide sisse, et ta neid valusalt näeks ja ära lahendaks.

Probleemide põhjuseid ei ole väga pikk nimekiri. Samuti pole väga suur nende inimeste/hingede arv, kellega jamasid klaarida tuleb. Tüüpilisemad iseloomuvead on ahnus, lõbujanu, viha. No need, mida erinevates religioonides inimestele räägitakse. Kui lõpuks ühes elus suudad oma etteantud probleemi ära lahendada, moraalsed võlad ära maksta, siis järgmine elu on juba lihtsam ja ilusam. Iga inimene, kellega praeguses elus kohtud, võib olla seotud ülesandega, mis tuleb ära lahendada. Eelmises elus võis toimuda temaga mingi konflikt, mis jäi lahendamata. Need inimesed, keda praeguses elus kohtame ja hästi läbi saame, võivad olla abimeesteks nende probleemide lahendamisel, mis on õhus teiste inimestega. Probleeme saab lahendada füüsilises kehas olles ja probleemid on seotud suhetega teiste inimestega. Alati on probleemid seotud suhetega.

Kui inimene ära sureb, siis ta hing läheb kehast välja ja esimese asjana näidatakse hingele ta möödunud elu ja seda, kuidas ta sai hakkama tolle probleemi lahendamisega, mis talle anti ja milliseid uusi probleeme ta endale viimase eluga Maal kaela tõmbas. Lepitakse kokku, millal ta uuesti kehastub, et oma vigu parandada. Kuna vead on seotud teiste inimestega, siis tuleb tagasitulek nii ajastada, et samad inimesed samale ajale satuks. Inimene võib uues elus kehastuda nii meheks kui naiseks, nii nagu parasjagu vaja, et kõik õppetükid tehtud saaks.

Hingedel on vastavalt oma arengule erinevad “levelid”, nagu arvutimängus. Need hinged, kes suudavad Maal oma vigadest õppida ja erinevaid inimeste probleeme edukamalt lahendada, saavad järgmisele levelile. Kõrgemal levelil on rohkem eeliseid. Näiteks madalama leveliga inimesele antakse vähem infot, kuna ta ei saa keerulisemast infost aru. Madalama leveli hinged saavad peale surma teada ainult oma viimasest elust. kõrgema leveli hinged saavad laiema ülevaate üldisest sotsiaal-majanduslikust arengust kogu piirkonnas. Kuid erinevad levelid ei tähenda, et mõni inimene on parem ja teine halvem, lihtsalt mõni inimene teab ühtesid asju ja teine teisi. Me kõik oleme siin maal, kuna ei oska piisavalt õnnelikult ja positiivselt elada ja peame õppima. Isekus edasi ei vii.

Hinge tasandil teab inimene palju rohkem asju, kui siis, kui ta Maale uude kehasse kehastub ehk sünnib. Teadmine kuidas ja kellele ta kunagi jama kokku keeras, segaks teda selle jama kordategemisel. Valu on põhjusega valu – siis jääb meelde. Kui inimene on täitnud ära kõik need ülesanded, mis ta selleks eluks Maal enne sündimist võttis, siis ta sureb ära. Hing ei sure, hing on igavene. Kui inimene sureb Maal enne ära, kui probleemid lahendatud, võtab ta oma probleemid uude ellu kaasa.

Iga hing tunneb end pärast ta keha surma ülihästi ja õnnelikuna. Valud on lõppenud, mured on lõppenud. Eludevaheline elu hingena on lust ja lillepidu. Sisuliselt on elu Maal nagu karistus valesti elatud eelmiste elude eest. Enamasti kulub hingel enda ideaalseks muutmiseks kohutaval hulgal elusid ja kehastumisi. Maale on vaja selleks tulla, et siin saab endale füüsilise keha, mida hingel on vaja, kuna elu õppetunnid saavad ainult siis tõeliselt selgeks, kui need omal nahal mitu korda läbi proovida. Ainult raamatutarkus ei aita, ise peab kogema. Valu ja mure ja meeleheidet, enda ja teiste oma.

Abivahendid, mis läbi erinevate probleemide lahendamisel aitavad on: armastus, lootus, usk. Kuid seda nimekirja on ju kõik varemgi kuulnud. Inimene peaks end harima ja õppima, eesmärgiks on saavutada tasakaal ja harmoonia. Inimest aitavad edasi omadused nagu kannatlikkus ja oskus oodata. Hirmud on need, mis hoiavad inimest tagasi ja keeravad talle käkikesi kokku. Kõige levinum hirm on surmahirm. Kui inimene usub taassünni ideesse, siis pole tal mingit põhjust surma karta. Või vanadust ning kortsude tekkimist. Kurjusekorts võrreldes sees-elava kurjusega, on tühiasi.

Elu ülesanded. Inimene võib kehastuda maale selleks, et oma pika elu jooksul õppida teiste inimeste usaldamist. Terve elu ainult seda. Või teistele andestamist. Elad 90 aastat, elu eesmärk on ainult üks – õppida, kuidas andestada teistele inimestele seda, et nad on sinu vastu halvad. Elad kibestunult ja pahasena, sured lõpuks ära, olles kõikides inimestes pettunud ja arvates, et nemad on rumalad ja pahatahtlikud. Kuigi nad on vaid inimesed, samasugused kui sina ja on vastikud selleks, et sa saaksid õppida. Selline võiks olla stsenaarium, mis kindlustab järgmise elu, kus teised tõsimeeli ainult petavad ja hoolimata su püüetest inimesi armastada, sulle vaid käru keeravad. Miks? Sest sa pead õppima andestama. Armastus on muuhulgas ka andestus. Kergemates oludes ei tahtnud, proovi siis nüüd raskemates. Need kaks olid lihtsalt näited, ülesandeid on palju ja erinevaid.

Kellegi elu ülesanne pole teisi kritiseerida ja õpetada, vaid oma elu võimalikult hästi elada. Ja hea elu ei tähenda, et oled rikas ja kuulus. Hea elu on siis, kui sa oled päriselt õnnelik, sina armastad kõiki teisi inimesi ja teised armastavad sind. Päriselt, siiralt, altruistlikult jne.

Muideks, kunagi olevat ka kristluses reinkarnatsiooni põhimõte sees olnud. Samasugune nagu budismis, et kogu aeg sured ja sünnid uuesti, kuid mingi hetk koristati see uuest testamendist ära, et kiriku mõjuvõimu suurendada. Muarust ei motiveeri viimase kohtupäeva hirm küll kedagi paremini elama.

Kuidas saada teada, kes sa eelmistes eludes olid ja mida sa valesti oled teinud? No põhimõtteliselt ei saagi teada. Meil vist on inimesi, kes sellist hüpnoosi teha oskavad, aga ma ei tea, kui head nad on. Inimestel on tihtipeale lootus, et äkki nad olid eelmises elus keegi tark ja tähtis inimene või elasid kuskil välismaal. Selliseid vastuseid annavad netitestid. Neid pole mõtet uskuda. See ei vasta taassündide loogikale. Kõige loogilisem on, et eelmises elus olin nii ma kui sa oma vanavanaema või -isa. Ehk siis tüüpiline eestlane, kes elas 18-19. sajandil kuskil Eesti külas, kus ta rabas tööd teha ja kannatas koduvägivalla all või peksis oma naist. Nii nagu Tõe ja õiguse filmis. Tavaliselt on inimesed samade inimestega seotud läbi mitmete elude. Enamus eestlasi on olnud väga paiksed. Kuid kes seda teab, mis mitu tuhat aastat tagasi juhtus.

Mul oli eelmisel suvel suhe, mille ma juba siis liigitasin oma karma õppetunni alla. Ma tutvusin eelmisel kevadel ühe mehega, kes septembris pidi Eestist ära sõitma. Ehk meil oli tähtajaga suvesuhe. Imelik selle suhte puhul oli see, et meil oli peaaegu kõik vastupidine sellele, mis mul oli oma lapse isaga mitu aastat tagasi. Ma sain teada, kuidas mu lapse isale võis tunduda suhe minuga. Mitte küll kõik pisiasjad ei kattunud, aga need, mis minu jaoks olulised tundusid. Mu suvearmastus oli umbes täpselt selline, nagu ma eelmise suhte põhjal uuelt suhtelt ootasin. Kaks teadvustatud asja: ta tegi mulle süüa ja armastas puhtust. Kuid lisaks oli tal ka need vead, mis mu lapse isale minu juures ei meeldinud. Muidugi ei oska ma täpselt öelda, et mida mu lapse isa mu juures vigadeks pidas või kõrgelt hindas ja ma oskan vaadata kõike vaid enda seisukohalt.

Ma ei tea, mida mu eelmise suve suhe minuga koosolemisest õppis, aga ma õppisin küll väga palju. Ma sain näha, milline võis paista mu eelmine suhe teise poole pealt. Ma ei oska öelda, kas ma sooritasin oma õppetunni positiivsele hindele või mitte. Ma ei tunne, et mul oleks kummagi mehega ühtegi kanakitkumist pooleli jäänud. Kui ma neile mõtlen, siis kõik tundub rahumeelne ja normaalne. Lahtiseid otsi ei vedele.

Kuid mu pika elu jooksul on ka kehvasid suhteid olnud, mis pole nii positiivselt lõppenud, vaid on lihtsalt ära lõppenud, ilma lahendusteta, viha südames. Ja ka praegu tuleb ette olukordi, kus mõne inimesega lihtsalt ei lähe kõik väga libedalt. Raamat väitis, et sellistest suhetest ei tasuks ilma lahendusteta ära joosta. Et kui ellu satub inimene, kes pole minu inimene, siis just temaga peakski suhtlema. Oma seltskonda jäädes võib ära manduda. Kuid ma ka ei tea, mis mu õppetund siin elus võiks olla ja seepärast ma selliseid raamatuid loengi, et äkki saan teada.

florence

Kuna jutt tuli väga ulmeline, siis pildi tegin realismi armastajatele. Raamatus oli juttu, et peategelasele meeldis Firenze, kuna ta ühes oma eelmises elus oli seal õnnelik. Tänasel akvarellil on Vana sild (Ponte Vecchio), kohustuslik turismiobjekt kõigile linnasattunuile.

9 comments

  1. Ükskõik kui harjumatu, jabur või imelik võib tunduda kellegi mõttelaad, uskumus, käitumine või elamise viis, ei tohiks mitte keegi kunagi teist inimest tema erinevuse pärast hukka mõista ega naeruvääristada, sest kui inimene teeb midagi kirega, on enda hetkelises põhiolemuses, siis võib olla kirg selle inimese ainus pääsetee, mis hoiab teda eemal seesmisest suremisest.

    Liked by 1 person

  2. Ma pole väga esoteerikuid lugenud, aga kas palun mõni neist võiks üks kord ka kätte võtta ja küsida sealt ülevaltpoolt, MIKS üldse on nii, et kogu aeg on mingid probleemid, võlad, õppetunnid ja pahategude heastamine? Inimesed ongi sellised väiklased ja nõmedad egoistid enamasti, kas kogu peab inimeseks olemise eest karistada saama? Ikka patutegister ja kobi nüüd alla tagasi oma karmat parandama. Kes need üldse on seal, kes seda arvestust peavad? Miks niisama elada ei lasta? Aga äkki mõni hing ei taha sinna kõrgemale levelile saada, tahaks niisama hängida ja chillida? Ja üldse, kui need hinged rotatsiooni korras edasi-tagasi uhavad maa vahet ja kogu aeg ikka kirgastumisele lähemale, siis lõpuks on kõik seal nirvaanas, pole vaja tagasi tulla ja inimesed peaks nagu otsa saama või kuidas? Maakera rahvastik aga muudkui suureneb hoopis. Kui mul mingi otseliin esoteerikasse oleks, siis ma küll küsiks esimesena selliseid asju.

    Meeldib

    • No see on selline motiveerimisprogramm – sina oled teiste vastu kena ja nemad on sinu vastu kenad. Kui sa kena olla ei taha, siis vaevle vaesuses ja üksinduses. Üldiselt ju iga inimene ju tahab, et tal oleks mõnus elu. Kuid enamus arvab, et hea elu on kuskil tulevikus ja vahet pole, kui halb inimene ta hetkel on. Muarust väga hea motivatsioon ju olla pidevalt tore ja tubli ja siis on pidevalt mõnus ja hea. Mulle meeldib. See, et kunagi kauges tulevikus on täielik valgustumine ja eriti mõnna-mõnna, see on suht savi, kuna sinna on väga pikk maa.

      Selle hingede otsasaamise kohta oli mingis muus raamatus seletus, et neid hingesid treitakse juurde ka. Et seepärast räägitakse, et vanad hinged ja noored hinged. Ma ei tea, mis neil vahet on. Ja seal raamatus oli veel ka, et kui on eriti osav ja usin hing, siis ta võtab kätte ja kehastub mitmesse inimesesse korraga. Ma ei tea, mis tunne see võiks olla, kui selle inimesega kokku saaks, kelle põhiline sisu on minu omaga sarnane. suht jube, ma arvan.

      Meeldib

    • Aitäh! Ei, ma olen maalimist suhteliselt vähe õppinud, nüüd Kopli koolis olid meil tunnid. Kuid mulle meeldib joonistada, kuigi ma vahepeal aastaid ei joonistanud. Noorena ma isegi üritasin ERKI-sse sisse saada, aga ei õnnestunud.

      Meeldib

  3. “Kui inimene ära sureb, siis ta hing läheb kehast välja ja esimese asjana näidatakse hingele ta möödunud elu ja seda, kuidas ta sai hakkama tolle probleemi lahendamisega, mis talle anti ja milliseid uusi probleeme ta endale viimase eluga Maal kaela tõmbas. Lepitakse kokku, millal ta uuesti kehastub, et oma vigu parandada…”
    Nonii, kes on see müstiline “KES”, kes näitab ja kokku lepib? 🙂
    Oimaieivõi…no mida mulinat 🙂

    Meeldib

    • No kui sind huvitab, loe raamat läbi ja saad teada. Vaata muinasjuttudega ongi nii, et ise peab lugema, kui teada tahad. Muideks, selle kohrta, et peale surma näed oma eelmise elu olulisi kohti, on paljude arstide poolt dokumenteeritud tüüpiline asi, pooled koomapatsiendid, kes uuesti üles äratatakse, räägivad seda.

      Meeldib

Kommenteerimine on suletud.