Väike trikk enesehinnangu tõstmiseks

Mul on see nädal olnud enesehinnangu tõstmise nädal. Erinevate inimestega erinevates olukordades. Kui nüüd sarkasmi naljakaks peavad inimesed arvavad, et ma käisin ringi ja salvasin teisi või tundsin rõõmu, kuidas keegi näeb eriti väsinud välja, siis on nad eksiteel. Ei ole nii.

Tegelikult sai kõik alguse veelgi varem, kuid eelmisel nädalal sain ma kokku ilusüstide kuninganna Marju Kariniga. Mul algselt ei olnud plaanis sellest blogida, kuid tundub, et enda kohendamine on popp teema ja kõik, kes vähegi täiskasvanuks saavad, jooksevad kohe välimust sättima, siis kuidas ma saaks kehvem olla. Keegi ju niikuinii ei usu, et ma end ei süsti, eksole. Kusjuures, ega ma ei teagi, kuidas nii läks, et Marju mind välja kutsus. Mina tutvusin temaga enne seda, kui ta botoksi süstmise paberid endale tegi, ehk siis üle kümne aasta tagasi ja me pole mitmeid aastaid eriti suhelnud.

Igatahes olin ma nii armuline, et lasin Marjukal end head-paremat täis sööta ja vähe sellest, me tarbisime veel ka veini, mida talle teised sõbrad erinevatest maailma nurkadest olid toonud. Millises tujus me päikese loojumise ajal olime, võib näha insta videost. Järgmisel hommikul avastasin, et olen netti riputanud video, kus ma räigelt ropendan. Kuid äkki kõik ei saa aru ja nii ta seal edasi ripubki. Ma vabandan kõigi ees, kes siiani mu juttu olid uskunud, et ma ei ropenda. Tuleb välja, et ma eksisin.

Kuid enesehinnangu tõstmise koht oli siis, kui ma Marjult, kui asjatundjalt, küsisin, et mida ta minu näos kohendaks, kui talle vabad käed anda. Kaine peaga ta teatas, et mitte midagi, sest ma ju ei taha. Et tema klient peab kõigepealt ise tahtma ja siis ta kas on või pole nõus. Aus diil, muarust. Ma tõesti ei taha. Pärast paari pudelit veini kulus tal aga viisakuse filter väiksemaks ja siis ta arvas, et noid jooni, mis nina juurest suu poole lähevad, ikka võiks süstida. Aga mulle meeldivad need jooned veel eriti, sest hiina hiromandid (või need, kes näojoonte järgi inimese minevikust ja tulevikust räägivad), neil on nende joonte kohta väga pikad jutud.

Neid jooni võib kutsuda naerujoonteks ja hiinlased ütlevad “mandariinijooned” ja need tekivad kolmekümnendates, kuna need näitavad inimese tarkust, edukust, loomingulisust, elu pikkust. Minu jooned näitavad, et ma olen hea inimene, elan kaua ja olen edukas. Mille pärast ma peaksin tahtma neist lahti saada? Ei taha! Näe, see tugev joon, mis nina juurest suu kõrvale ja edasi jookseb. See on tõesti joon, mis tekib alles päriselt täiskasvanutel, mitte neil, kes kolmkümmendki veel pole. Ma olen küll 30. Ammu juba.

vaarikas

Ehk minu kohtumine ilusüstide kuningannaga lõppes sellega, et ta küll ajas vahepeal liiga palju müügijuttu, aga kuna meil muidu oli lõbus, siis ma ei lasknud end sellest häirida. Meil oli tore ja see oli peamine. Ta ei pidanud mu kortse leidma ja ei otsinud ka. Väga. Kõik lugejad, kes lootsid, et ma olen ka murdnud ja süstima hakanud, eksisid.

Ma olen viimastel nädalatel paljude inimestega lobisenud. Nädala alguses sain kokku grupiõega. Talle ma pihtisin kõige lihtsamast enesehinnangu tõstmise meetodist, mida ma jupp aega kasutada pole tahtnud – kõrtsis lõbutsemas käimine. Ükskõik, mida inimesed endale vabanduseks toovad, siis kõrtsis käiakse ikka vaid väga konkreetsete põhjustega ja üheks nendest on seksi saada. Ka minuga on seda juhtunud. Teadlikult ja mõnikord ka heade juhuste kokkulangemise tõttu. Nüüd ma olen mitu aastat hoidunud, et asi nii kaugele ei läheks, sest hoopis parem on teada, et tahab, aga mitte teada, et ta võib voodis jama olla.

Ma ei kavatse reklaamida, et purjus inimestega seksimine tõstab enesehinnangut. Ei tõsta. Ei saa kindel olla et tõstab. Hoopis kindlam ego upitamine saab toimuda hoopis kainena ja mitte seksi saades, kuid siiski kõrtsus.

Pärast mingit vanust, on naisel kohe näost näha, kui ta on natuke liiga palju purjus – ta muutub koledaks. Tavaliselt üle kahe joogi juba paistab välja. Mina näen seda ise, kui peeglisse vaatan. Sellises olekus saab ego ainult langeda. Kuid kui teised on palju joonud, aga mina mitte, siis võib suht kindel olla, et keegi tuleb ja mainib ära, et ma näen hea välja. Eriti kui kell on juba palju üle kesköö. Ja teine asi, mis on ka suht kindel, et mingi mees ikka tuleb ja üritab flirtida. Vot ja siin on minu jaoks kõige lihtsam enesehinnangu tõstmise koht. Vahet ei ole, milline see mees välja näeb, kui tark või ilus ta on, aga ta peab mind ilusaks, huvitavaks, ihaldusväärseks. Ja siin ongi too koht, mida mul on ego tõstmiseks vaja. Inimene, kes üldse mind ei tunne, peab mind ihaldusväärseks. Mis siis, et ta on purjus – ega eesti mees ju muidu flirtida ei julgekski. Mina küll ei solvu, kui keegi seksi küsib. Ma oskan kenasti ei öelda, aga kompliment on juba toimunud. Jee-jee!

Kusjuures ma usun, et sedatüüpi enesehinnangu tõstmine võiks sobida ka abielus naistele, sest fakt on see, et ei jõua ükski mees oma naist üle kümne aasta kiita. Ja tegelikult poleks ju kiitus – sa näed nii kaunis välja – eriti usutav ka, sest isegi kõige kaunim inimene hakkab täiesti igapäevane ja tavaline tunduma, kui temaga aastate kaupa kõrvuti magada.

Praegu meenus, et iga kord ei olegi vaja kõrtsi ronida. Ma nädala alguses käisin linnas kliendiga kokku saamas ja jube palav oli. Jupp aega mõtlesin, et mida selga panna, et kohale jõudes higist ei leemendaks või siis vastupidine varint – totaalne lipakas välja ei näeks. Igatahes panin selga kleidi, mis minu puhul on äärmiselt harv nähtus. Normaalse pikkusega. Ainult väga kuum ilm ja lisaks veel hea põhjus, panevad mind kleiti kandma. Kuna ma kleiti harva kannan, siis tunnen end kleidiga ääretult naiselikuna.

Pärast kohtumist mõtlesin, et lähen ostan turult puuvilju. Ostsin jubehäid nektariine euro kakskümmend kilo ja marssisin läbi turu. Võimalik, et liuglesin graatsiliselt. Keskturu. Teate, seal ei käi väga palju naisi ilusate kleitidega. Noh ja kõnnin mina lettide äärest mööda nektariinid kotis, kui järsku ilmub mu ette käsi kirssidega. Mehe käsi. Lõunamaise mehe käsi. Ta pakkus mulle kirsse. Niisama. Ei olnud müügiliigutus, sest ma ei olnud enam ostja näoga, ma juba ostsin oma asjad ära. Igatahes võtsin mina seda kui komplimenti. Naeratasin ja tänasin. Jälle enesehinnang mitu palli kõrgemal.

Ehk väga hea trikk enesehinnangu tõstmiseks on tekitada endale riietuse või normaalne olemisega tunne, et ma näen hea välja ja siis minna kohta, kus teistel (naistel) seda pole. Ja komplimendid tulevad. Tuleb neid vaid märgata ja õigesti tõlgendada. Mulle soodsalt. Mitte solvuda, et näe, peavad litsiks. Ei pea. Niisama komplimenteerivad. Selleks, et mu enesehinnangut tõsta.

Advertisements

3 comments

  1. Enesehinna tõstmiseks tuleb sul habe siirdada, või nahk ilusti punni süstida see naha struktuur vajab hirmsasti süste, et minna struktuursessetasakaalu.

    Meeldib

Soovin lisada:

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.