Kuidas ego maksma panna

Kirsti Timmer kirjutas oma blogis intrigeerivalt egost: “nõrgad, ilma egota inimesed ei saavuta kahjuks kunagi midagi.” Ja arvas, et “Sisemise rahuni viib sind vaid tugev tahtejõud ja oskus elu mõnuga võtta”. Kuid muarust rääkis ta egost liiga lihtsalt ja must-valgelt. Tegelikult tahtis ta kirjutada enesekehtestamisest, ehk egoistlikust käitumisest, mitte egost. Ego on meil kõigil olemas, kuid inimeste arusaamine iseendast ehk oma egost ja soovide ja vajaduste väljendusoskus on erinev. Enamasti me ju kõik teame, mida me tahame, aga kuidas oma soove täita, on keeruline. Need, kes oma isiklikke soove teistele peale suruvad, arvestamata, et teine on ka inimene, saavad tulemuseks hunniku inimesi, kes neid vastikuks tüübiks peavad.

Kui inimene kujutab ette, et ta on teistest parem ja võib endale lubada teiste suhtes üleolekut, valetamist, manipuleerimist eesmärgiga enda ego rahuldada teiste heaolu arvelt, siis sellisest ego rahuldamisest saadavad saavutused ei tekita küll pikaajalist õnnetunnet. Isegi siis mitte, kui “pangakonto on nii punnis, et pank peab uue hoiustamislao ehitama.” Noh see klassikaline küsimus, et kas sa tahad, et sul oleks sada sõpra või 100 miljonit raha. Mulle pakub suuremat rahuldust inimesed, kellel meeldib minuga koos olla, kui üksinda oma suurt pangaarvet vaadata ja teiste inimeste vihkamisega tegeleda.

Kirsti toob ego puudumisena näiteks inimesi, kes ise vabatahtlikult loobuvad omadest soovidest selleks, et teistele meeldida ja nende soove täita. Muarust käituvad ka need inimesed enda egost lähtuvalt, kuna nende egole pakub rahulolu, kui teised neid tunnustavad, tänavad, neilt abi küsivad. Kuid on väga suur vahe, kas sa meeldid inimestele selle pärast, et sa oled meeldiv inimene või sellepärast, et sa pingutad hoolsalt, et teistele meeldida. Ego on mõlemal inimesel olemas, aga kontakt oma egoga on tollel, kes spetsiaalselt pingutab, kõvasti kehvem, kui tol, kes teab, kes ta on, ei pea näitlema ja sellepärast meeldibki. Mõlemad nad võivad teistele inimestele heategusid teha. Kuid kui pärast läheb “heategija” kaardimoori juurde ja kurdab, et näe, mina tegin teise heaks nii palju, aga tema ei teinud minu jaoks midagi, siis see on ju puhas suure ego manifest. Ego, kes teeb heategusid mitte sellepärast, et talle meeldib heategusid teha, vaid sellepärast, et arvab, et nii saab teisi mõjutada. Teistega manipuleerimisel on alati hind – teised manipuleerivad sinuga vastu.

stalker
Tallinnas on sellise imeliku nimega tänav

Kusjuures – ma kahtlustan, et ma ise olen aegajalt just selline egoistlik tüüp,  millise Kirsti heaks kiidab. Kuid ma ei arva, et see oleks asi, millega kiidelda kõlbab. Mul käib juba pikemat aega enesearenguprojekt, et tahan hea inimene olla ja oma egoga tervisliku kontakti loomine on väga päevakorras. Leidsin arvutist ühe ärikooliaegse materjali, kus õpetatakse, kuidas ennast nii kehtestada, et teised sind vastikuks tüübiks ei peaks. Toon sealt välja peamised “trikid”.

1. Oma soovi tuleks selgelt ja üheseltmõistetavalt väljendada, mitte loota, et küll teised mu mõtteid loevad.
2. Ma ei saa tahta teistelt asju, mis tunduvad neile ebameeldivad või nende heaolu vähendavad.
3. Kui ma midagi tahan või ei taha, siis tuleks ausalt seda väljendada, valetamine on nõme.
4. Keerutamine ja oma otsuste muutmine ei ole hea suhtlemistava. Kui ma ei tea, kas tahan midagi või ei taha, siis kõigepealt tuleks jõuda otsusele ja väljenda oma tegelikku soovi, mitte olla vaid selleks nõus, et kellelegi meeldida ja pärast end maapõhja kiruda.
5. Hoolimata sellest, et kas keegi on noorem või vanem, rohkem koolis käinud või vähem, pikem või lühem – nendele erinevustele mängimine, et oma soove täita, on veel nõmedam kui valetamine.
6. Kui teisele oma soovist rääkida, siis tuleks kõik asjaolud ära rääkida, et teine teaks kõiki tingimusi, mitte ei peaks hiljem ebameeldivalt üllatuma. Varjamine on samuti nõme.
7. Teistele oma soovidest rääkimise puhul on ebaaus kasutada käskivat, hirmutavat või vastupidid – alandlikku, lapselikku vms käitumismaneeri, et teist mõjutada läbi hirmu või kaastunde. Samuti on inetu kellegi õrnahingelisuse või meeldida-tahtmise ärakasutamine. Halbade iseloomujoonte, nagu näiteks ahnuse ärakasutamine, on, muarust, lubatud. Kui inimene on valmis raha eest kõike tegema, siis võib talle alati raha pakkuda.
8. Oma soovide väljendamisel tuleks arvestada teise inimesega. Kui ma tean, et mõnele inimesele meeldib pikk ja ilusate sõnadega jutt, siis tuleb temaga niiviisi rääkida. Kui teisele aga meeldib lühike ja konkreetne jutt, siis temaga nii. Mõni naudib otseütlemist, teine solvub otsekõnest hingepõhjani.

Advertisements

11 comments

  1. Stalkeri käigu piirkonnas filmis Tarkovski 1979.a. valminud samanimelise filmi episoode. Tasub vaatamist! Mulle isiklikult sobis enam filmi aluseks olnud “Väljasõit rohelisse vendadelt Strugatskitelt.

    Meeldib

    • oo, seda ma ei teadnudki et selle filmi järgi, tänud!

      ma ei ole erline strugatskite fänn, aa coolimaid asju, mis ma teind, on kaanekujundus nende eestikeelse hääbuva linnale, ma rohkem pole raamatutele kaasi teinud ja seda raamatut lõpuni lugeda ka ei suutnud.

      Meeldib

  2. E. Tolle, I. Villido, J.Saks jne jne räägivad egost vabanemisest. Egoistlikkus on midagi muud – egoism heas mõttes on aga kontakt endaga, negatiivses pooles aga nartsissism.
    Kõik esinejad on nartsissistid, seega pole negatiivne läbinisti halb 🙂 aga sellest tuleb olla teadlik.
    Ehh, pikk jutt tuleks aga ei viitsi telefonis toksida.

    Meeldib

  3. Ma toon kohe ronimisenäite, sest ma oskan asju ainult ronimisnäidetega illustreerida – ma tahan VÄGA ronimises saavutada, muidu ma ju ei roniks, aga mida paremini ma oma ego alla surun, seda rohkem saavutan. Sest ego on see, kes karjub nagu vinguv titt, et tahab nüüd ja praegu ning see takistab keskendumist, ajab närvi jne. Kui võtad rahulikult ja keskendud hetkele, naudid protsessi, saavutad enamasti hulga rohkem.

    Ehk nagu on sihile jõudmise kohta öelnud üks kuulus guru – let go of your expectations but keep the orientation. Ootused on ego tööriist, valitud suund ja selle nimel töötamine on teine asi.

    No ja mitte teiste lükata-tõugata olemine pole minu jaoks üldse egoga seotud, vaid eneseaustusega, mis käib käsikäes teiste austamisega. Manjana pole minust sendi eestki parem. Mina pole Manjanast sendi eestki parem. Järelikult pole ka kummagi vajadused olulisemad, kui üks meist just näljas pole – ja järelikult ei pea kumbki jooksma, kui teine vilistab.

    Meeldib

      • Sõprade puhul natuke teine asi muidugi. Aga ma olen ka mõne sõbra elust veits välja hajutanud, kui inimene ikka võtab igavese ohvri rolli, helistab ainult siis, kui midagi vaja on, ja kogu aeg teeb seda, mida parajasti tahab, eeldusega, et küll teised ta valikute eest maksavad ja vastutavad. No stiilis võtab kutsika ja siis eeldab, et sõbrad toetavad arstiarvete ja toidurahaga, sest ta nii tahtis kutsikat ju.

        Meeldib

        • Nii hea inimene pole ma kunagi olnud, et mul selliseid sõpru oleks olnud. See kõlab nagu ebavõrdne suhe. Mul on palju nooremaid sõpru, aga nad on kõik emotsionaalselt täiskasvanud, ega taha, et ma neile ema mängiks.

          Meeldib

        • Mulle meenus, et mul kunagi oli sõber ja tal oli raske periood elus. Ta ei olnud nõus kokku saama. Ainult siis oli nõus, kui ma ütlesin, et mul on mingi mure. No ma siis mõtlesin endale muresid välja, et temaga kokku saada 🙂

          Liked by 1 person

  4. Lihtne, kuna ego on virtuaalne, siis tuleb palgata spin doctor, et teised kõik kelleni peab sinu ego suurendamine jõudma ikka kindlasi jõuaks.

    Meeldib

Soovin lisada:

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.