Millist keelt on tore õppida?

Ma ei hakka üldse pikalt keerutama ja annan pealkirjas esitatud küsimusele kohe vastuse ära – hollandi keelt. Ma kahtlustasin juba ammu, et hoolimata hollandi keele kummalisest kõlast on tegemist väga lihtsa keelega, eriti kui juba inglise ja saksa keelt oskad. Ja isegi eesti keele oskusest on kasu.

Ma oma blogis pole vist kirjutanud, aga kuskil tuli Rentsiga keelte õppimisest juttu ja ma kurtsin, et mu itaalia ja hispaania keelte õpingud telefoni äpi abil, on mulle endast pettumuse valmistanud. Nüüd ma kahtlustan pettumuse tekitamises kahte asjaolu: esiteks oli tegemist kehva äpiga ja teiseks oli tegemist kehvade keeltega. Minus ei saa ju viga olla.

Hollandi keele õppimiseks leidsin äpi nimega Drops. Mul on põhimõte, et netilõbustuste eest ei maksa ehk tegemist on tasuta versiooniga. Tasuta versioon tähendab, et ma saan 10-tunniste vahedega viis minutit keelt õppida. Ma olen nüüd umbes kuu aega õppinud ja selline tempo sobib mulle ideaalselt. Mõni päev on vahele ka jäänud, kui mind kodus pole, aga üldiselt selle viis minutit ikka leiab. Nad üritavad mulle pidevalt müüa, et osta aega juurde, aga ma ei taha, sest kahtlustan, et pikema ajaga tekiks tüdimus.

30d48aee39a275bcc3e6d303e5be0482

Kuid hollandi keele lihtsus võlub mind eriti. Enamus sõnu on kas saksa või inglise keele moodi ja mõni on eesti keele moodi ka. Näiteks sõna rihm, mis inglise keeles on belt, saksa keeles Gürtel või ka Riemen, aga hollandi keeles kirjutatakse riem ja hääldatakse rihm. Ausõna, ma olin ka hämmeldunud, et miks just see sõna. Hollandlastel on mõned sõnad ikka päris nende omad ka. Ja nood on imelikud. Näiteks palun on alsjeblieft. Ja kui tahta nende imelikku hääldamist õppida, siis vanaema ja vanaisa kõlavad hästi.

Igatahes saan ma äpilt pidevalt kiita, et ma kõike oskan. Ja kiitmine mulle meeldib. Ma ei tea kauaks selles äpis veel hollandikeelseid sõnu jagub, aga samas äpis on kokku 33 keelt ja kui hollandi ära tüütab, võtan järgmise keele.

Miks naised aegajalt erinevate võõrkeelte õppimise vastu huvi tunnevad, on keeleõpetajate avalik saladus. No ja mul juhtus sama asi. Eelmisel suvel ja sellel ka. Aga sellel suvel juhtus imelikumalt. Ma tutvusin selle hollandlasega juba 15 aastat tagasi ja nägin teda kolmel korral pooleaastaste vaheaegadega erinevates Euroopa linnades. Ja olin ülepeakaela armunud. Ma ei tea miks. Me ei suhelnudki eriti. Mingi kahtlane tõmme. No ja sel suvel ta kirjutas mulle FB-s ja me hakkasime kirjalikult suhtlema. Mulle pole kunagi tekstimine meeldinud. Ja nüüd ma sain aru, et tekstimise taga võib olla eriti õudne sõltuvushaigus. Igatahes suhtlesime me umbes kuu aega FB-s, kui ma sain aru, et minuga on kehvasti, ma olen temaga tekstimisest sõltuvuses. Mul pole nutitelefoni sõltuvust kunagi olnud, aga nüüd ma pidin kogu aeg teadma, kas ta kirjutab või ei. Me kirjutasime inglise keeles, ta ei tea, et ma hakkasin hollandi keelt ka õppima.

Ma ei tea, mida teised sellisel juhul teevad. Daki ja ta sõbrad Naistejuttudes räägivad, et nad üritavad normaalsed olla, aga teevad ikkagi. Mina kirjutasin oma tuttavale hollandlasele, et sorry, mulle mõjub tekstimine kehvasti ja rohkem ma sinuga ei kirjuta. Lõpetasin päevapealt kogu kirjavahetuse ja videotšatid ja kõik. Kuna ma olin juba varem talle ka imelikke tekste kirjutanud, siis ta oli nõus, et mõjub halvasti ja nii mu suhe hollandlasega kiire lõpu saigi. Kuid hollandi keelt õpin ikka edasi, sest viis või kümme minutit uut keelt õppida, mis enamuses on juba teada, tekitab minus hea tunde.

Seoses tollest tekstimise sõltuvusest vabanemisega sain teada, et mul läheb aega neli päeva, kui ma end enam halvasti ei tunne. Vaatasin blogist järgi, et suitsetamisest vabanemisega oli ka neli päeva. Noh ja täna on mul tekstimisest juba pikalt aega möödas, aga suitsetamisest neli päeva.

Advertisements

6 comments

  1. Kui juba saksa keelt oskad, on lihtne ka rootsi keel. Kreeka keele hääldus on lihtne kui hispaania keelt oskad ja kirjapildist saad aru, kui vene keelt oskad. Portugali keele hääldus on sarnane vene keele omale. Ma polegi niimoodi spetsiaalselt keeli õppinud, sõidan kohale ja hakkan rääkima. Umbes nädal läheb kohapeal kui lihtsamad asjad juba räägitud saab. Portugali keele õppisin ära Brasiilias, euroopas aga pidin ümber õppima, sest kasutatakse erinevaid väljendeid. Paljudel sõnadel, mis ladina-ameerikas hääldatakse “tši” on euroopas “di”. Brasiilias kui kell on 12 läbi lõunal, siis on kohe õhtu ja öeldakse “boa tarde” aga Portugalis on endiselt päev ja öeldakse “boa dia mundi”.
    Mina küll ei kavatse oma ladina-ameeriklastega sõnumeerimist lõpetada 🙂 See periood, kus arvuti ööseks lahti ja iga Skype helina peale vaatama lähed mida kirjutatakse, see läheb mööda.
    Miks peaks üldse olema mingi limiit netis olemisel? Segab reaalset elu? Eestis pole ju novembrist aprillini midagi teha, välja lähen sellel ajal ainult niipalju kui peab. Muidugi ajavahe tõttu ma tööd teen sellel ajal kui ladina-ameeriklased magavad, nii et tööd pole seganud.

    Meeldib

    • Oo, need keeleseosed on küll head! Ma rootsi keele õppimisele olen mõelnud. Näiteks raamatupidamissõnavara on suht sama, ma kunagi suhtlesin tööalaselt rootsi raamatupidajaga.

      Inimesed on erinevad ja inimestevahelised suhted ka. Mul selle hollandlasega on ilmselgelt mingi imelik kiiks, mis mõistusele ei allu. Aga mõistusega suhtlemise ära lõpetamine tundub parim lahendus.

      Meeldib

  2. Khmm, tagasihoidlik märkus: hollandi keeles sõna “riem” hääldatakse “riim”, mitmus “riemen” [riimen]. Eesti keele h-d selles küll ei ole. Vähemalt mitte selle 15 aasta jooksul, mil mina seda igapäevaselt räägin.

    Meeldib

    • No päris tugevat h-d pole jah, aga nii enam-vähem .) Igatahes sarnaneb see sõna rohkem eesti keelele kui inglise- või saksa keelele.

      Kuule, aga sinu käest on hea küsida, et ma otsisin mõnede hollandikeelsete sõnade hääldamist netist ja leidsin näiteks vanaemale mitu erinevat – ühe puhul oli see imelik hollandi r ja teiste puhul ta nii imelik enam ei olnud. Kas Hollandi erinevates nurkades hääldatakse erinevalt? See, et Belgias teistmoodi häältatakse, see on vist suht kindel?

      Meeldib

      • Vabandust, pole mitu päeva aega saanud blogides käia. Vanaema on hollandi keeles tavaliselt “oma”. Hääldatatakse selliselt pika oo-ga: “ooma”. Sa vist pead silmas sõna “grootmoeder” (ou = u). See on selline ametlikum sõna ja enamasti seda suhtluses ei kasutata. Seda hääldatakse grootmuder ja g hääldus oleneb suures osas sellest, kas hollandlane on pärit põhjast või lõunast. Põhjas hääldatakse seda umbes nagu … no kujuta ette, et sul on kurk tatti täis ja see on sealt vaja välja rögistada. Ghhhrrrootmuder. Lõunas, Brabantis ja Limburgis on aga selle asemel pehme g, see kõlab nagu mingi hhhiii-hhhii ehk siis hhhhhhrootmuder. Aga see h on eriti pehme.
        Peale selle on siin mustmiljon dialekti, vahel ma lõbustan end sellega, et küsin telesaadete ajal oma hollandlasest mehelt, kust mingi intervjueeritav pärit on, sest jälle mingi erilise aktsendiga hollandi keel.

        Liked by 1 person

        • Jaa, mulle meeldib see põhjapoolne “tatisem” hääldus 😀 Seal äpis on ka see variant.

          Kusjuures saksa keeles on ka vanaema ja vanaisa Oma ja Opa. Tegelt ma olengi hollandi sõnadel rohkem sarnasust leidnud saksa kui inglise keelega. Samas ma ei tea saksa keele dialektidest midagi, kuna ma pole saksas elanud, ega ma end väga koduselt saksa keeles ka ei tunne, kuigi koolis sai korraliku sõnavara., aga neid dialekte on saksas ka kole palju.

          Meeldib

Soovin lisada:

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.