7-aastased elutsüklid

Sattusin eile Õhtulehest vaatama Anu Saagimi saatesarja “Puuduta mind” videointekat Urmas Sõõrumaaga. No kõik teavad, et Urmas on üks rikkamaid eestlasi ja ühtlasi ta ei häbene ega varja, et talle kohutavalt meeldib esoteerika: igasugused erinevad teemad, mida üldse pähe võib tulla, alustades pendiga ja lõpetades astroloogiaga. Olla tuntud ärimees ja samaaegselt meedias rääkida täiesti siiralt esoteerikast, on julgus, mida saabki endale vaid siis lubada, kui su rahakotti ei mõjuta see, et sind hulluks peetakse.

Ma olen üritanud mõtiskleda teemal, miks on Eestis sotsiaalselt turvaline avalik arvamus, et esoteerikasse uskuvad inimesed on ullikesed? Muarust on ullikesi suvalistel teemadel suhteliselt samapalju. Noh näiteks poliitikute hulgas on neid, keda peetakse tegijateks ja neid, keda naiivseteks naljameesteks. Või siis ärimehed. Rahakott võib mitmel tüübil sama suur olla, aga mõnesid kutsutakse telkusse ärijuttu ajama, teised jõuavad meediasse siis, kui naist peksavad või uue ja noorema leiavad. Muidugi pole rollid alati väga selged, inimesed võivad oma arvamust ka muuta ja perekond Helmed on hea näide, kuidas ühte inimest on võimalik täiesti vastupidiselt erinevate inimeste poolt hinnata. Kuid mida ebakindlam on inimene oma võimetes ja teadmistes, seda kindlam, et ta peab esoteerikat rumaluse näitajaks. See oli nüüd vahepala.

Igatahes kuulasin-vaatasin mina eile seda videot Sõõrukaga ja pean tunnistama, nagu Anu Saagimgi, et sain sealt mitu päris huvitavat mõtet. Kõige huvitavam mõte oli 7-aastastest elutsüklitest. Mina, raamatupidaja ja polegi varem seda avastanud! Nüüd guugeldasin ja leidsin selle kohta hulgaliselt materjali. Ma ei tea kuidas teil, aga mul kehtivad need tsüklid väga täpselt.

Uba on selles, et inimese elus toimub iga seitsme aasta tagant suuremat sorti muudatus. Algus on lihtne ja kehtib enamusel. 7-aastaselt kooli, 14-aastaselt lõpeb põhikool, 21-aastaselt saavad puberteedijamad läbi, 28 on tuntud kui eriti raske aasta, mil paljud kunstnikud ja muusikud on enesetapu teinud. Viimane täiskasvanuks saamise tsükkel ongi seitsmes ehk see, mis lõpeb 49-aastaselt. Selleks ajaks peaks inimene olema selgusele jõudnud nii oma suhete kui karjääri osas ja teab, et talle on keha antud selleks, et oma hinge arendada ja teenida, mitte vastupidi. Kusjuures täiesti ok on ka siis teha täielik elumuudatus ja hakata tegelema millegi täiesti uuega.

Mina, kui korralik raamatupidaja, oman ekseli tabelit oma erinevatest olulistest elusündmustest ja mul ei valmistanud mingit vaeva iga seitsme aasta järele tõmmata joon ja öelda – tõesti, mu elu muutus kardinaalselt. No mitte alati nii väga täpselt 7, aga umbes täpselt: 28 sain lapse, 35 oli mu poliitikahobi kõrghetk, 42 läksin mehest lahku. Noh ja nüüd on läbi see 49 ja ma üldse ei tea, mis nüüd peaks toimuma. Kusjuures mul on pidev tunne, et kohe hakkab toimuma, aga ma ei tea kuidas, mis ja millal.

Mingi teooria rääkis, et inimesel tekib lausa spets energia selleks ajaks, et muudatusi teha. Ma lugesin erinevaid teooriad ja leidsin, et ma olen umbes-täpselt elanud nii, nagu need tsüklid peaks olema, kuigi tolles 35-42 läks vist palju viltu ka, sest ma olin suhteliselt haige. Kuid järgnevas tegin ma kenasti kõik korda ja ma olen praegu täiesti terve nii füüsiliselt kui vaimselt. Kuid mul ei ole ettekujutust, mida ma oma järgneva eluga peaksin peale hakkama.

No ma mõtlesin, et kodus üksi on igav, et läheks tööle. Ma hästi rahulikult kandideerin, siiani pole mind keegi näha tahtnud. Mu eks, kes ka pole mitmeid aastaid tööl käinud, läks sel suvel uuesti tööle ja rääkis, et tal alles 7. ja 8. avaldused töötasid ja kui juba intekale kutsutakse, siis on koht ka kindel. Ma veel nii palju kandideerinud pole.

Kuid ma pole üldse kindel, kas tööl käimine on mu üldisele arengule hea või halb. Kui tööinimeste jutte kuulata, siis nad räägivad alati oma probleemidest ja ma mõtlen, et ohh kui hea, et mul neid muresid pole. Tööl käimise head küljed on, et raha on rohkem, aga aega selle kulutamiseks eriti ei ole. Noh ja võib juhtuda, et töökohas on terve hulk toredaid inimesi, kellega on meeldiv suhelda. Kuid suht sama kindel, et nende hulgas on inimesi, kellega pole alati tore kohtuda. Töökoht võib olla selline, mis arendab oskuseid ja annab uusi teadmiseid, samas võib töö kiirelt rutiiniks muutuda ja siis see hoopis nüristab.

Avastasin Kaupsist, et Desigual teeb ülihuvitavaid kotte, erinevas suuruses ja kujus. Kuna ma tööl ei käi, siis pole ka vajadust endale uut kallist kotti osta, sest kus ma seda näitan? Seepärast tegin kotist selliseid pilte, et saaks nende järgi ise endale uue koti valmistada. Mulle meeldib asju ise teha, kuna mul on aega ja käsitöö on põnev hobi. Endavalmistatud asjad vajavad ka teistele näitamist, aga mitte nii agressiivselt, kui raha eest soetatud disainerkaubad.

Nojah, igatahes olen ma miskisel teelahkmel ja ma ei tea, mis juhtuma hakkab, sest ma rohkem ka ei saa plaanida kui ma hetkel teen. Ja ma ei tea, kas plaan, mis sisaldab suuremat pinget ja raha on hea plaan või ei. Kuid vähemalt see on hea, et vaimselt olen ma Sõõrumaast kaugemale arenenud (kui rahaliselt ei ole). Sõõrumaa on 58-aastane, ehk minust terve tsükli eespool. Peale 50. aastaseks saamist peaksid kõik tsüklid vaid vaimse arenguga tegelema, kuid Sõõrukas on jätkuvalt kinni oma füüsilise keha kultuses ja pimeduses.

Jah, on vaja, et inimene hoiaks oma füüsilist keha heas korras, sest seda läheb mõnusaks äraelamiseks hädasti tarvis. Pealegi näitavad kõik füüsilised haigused ja ka kaaluprobleemid seda, et inimesel on lahendamata probleeme. Kuid Sõõrukas ajab sellist juttu nagu keskeakriisis naised, kes arvavad, et nad näevad kõvasti nooremad välja kui nende eakaaslased. Seal videos Urmas räägib, et näeb välja nagu 30-aastane. Ma ei tea, kus ta sellise 30-aastase leidis. Muarust tasub end võrrelda ikka parimatega. Ma avastasin mingi hetk, et Jennifer Lopez on sama vana kui mina ja isegi paar kuud vanem. Ma küll ei saa kelkida, et ma temast parem välja näeks. Sõõrumaa näeb suht normaalne oma vanuse kohta välja, aga ma ei arva, et parem, kui näiteks Barack Obama, kes on samal aastal sündinud. Huvitav, mis minust tema vanuseks saades saanud on?