No ma ei ropendaks, kui võimalik oleks

Käisin esmaspäeval sõbrannal külas. Ta sai kuu aega tagasi endale pisikese beebi. Tüdruku. Pisike-pisike ja nii nummi! Nagu beebid enamasti. Naeratas mulle ja võitis mu südame. Ja neil pisikestel beebidel on nii pisikesed jalad! Mul on täiesti tavalise suurusega käed, ma arvan. Noh umbes üks oktav, aga ta jalg tundus nii väike, et ma pidin pildi tegema. Kuna titade vägisi painutamine pole kena täiskasvanute ajaveeetmismoodus, siis parim tulemus on selline:

jalg

Jah, ma olengi selline punavereline ja tundub, et ühe küüne alla on kakat jäänud ja alles sündinud titade kaka on kollane.

Kuid mähkmete vahetamise käigus tekkis meil sõbrannaga huvitav vestlus, mis mind lõpuks täiesti endast välja viis. Me kumbki ei suutnud välja mõelda, kuidas kutsutakse eesti keeles seda kohta, mida beebitüdrukud, suuremad tüdrukud ja naised üldse, pissimiseks kasutavad? Ma ei tea, kuidas ma olen pool sajandit elatud saanud, ühe tütre suureks kasvatanud ja iga päev mitu korda seda kohta kasutanud, aga ma ei teagi, mis ta nimi on. Ausalt. Teie teate?

Poistel ja meestel võib sama koha kohta noku öelda. Kasutatakse nii pissimiseks kui soo jätkamiseks. Sama kehaosa kohta on rida ropumaid sõnu ka, aga noku on täiesti viisakas sõna, ma arvan. Kõlbab lastele öelda. Naistel on samas kohas samasugusteks toiminguteks kasutatav kuid teistsuguse välimusega kehaosa kui meestel ja selle kohta sõna puudub. Vähemalt meie sõbrantsiga ja sõnaraamatute abiga, selle kohale Eesti Keele Instituudist sobivat sõna ei leidnud.

Sõbranna pakkus, et viisakas võiks olla “tussu”. Kui keegi veel ei tea, siis nii tussu kui tuss pidavat kõnekeeles hoopis lapse tagumikku tähendama. Väidetavalt on sõnade tuss ja pepu tähendus sama. Siin ja siin. Ehk lapse pepu ja naise suguelund. Naise, mitte tüdruku. Sünonüümisõnaraamatuson mõlemate sõnade ühetähenduslik vaste, et tegemist on tagumikuga, sootu tagumikuga.

tuss

istmikistekohttagumiktaguotstagumentahteristepeeprii kohtnimetamata kohtistuminesabaalunehännaalunetagaotstussperse vulgkus selg ja jalad nime kaotavad • lastekpepupoputussukoht

Kusjuures ma pole ka sõna “tuss” kunagi tütrele rääkinud, sest mu kõrvus kõlaski ta pisut liiga ropult.

Mina olen kasutanud tütrega sõna “pissi” või “pissu”, mida mu sõbrants kuulnud polnudki. Sünonüümisõnastik (mis on pisut vanemast ajast) arvas ka, et tegemist on tolle vedelikuga, mida meditsiiniliselt kuseks kutsutakse. Kuid 2019 aasta sõnaraamat oli asukohta laiendanud ja pakub, et tegemist on :

pissu nimisõna
1 KÕNEKEELNE (lastega ühenduses:) piss; pissimine
2 KÕNEKEELNE (lastega ühenduses:) häbe
Pepu ja pissu peal on mingid punnid

Nii, saame teada, et tegemist on laste kohaga, mille nimi on ka häbe. Laste, mitte poiste või tüdrukute. Kui ma otsin sõna “häbe”, saan vastuseks:

häbe nimisõna
naise välimised suguelundid
vulva
sama mis vulva

Ehk siis häbe ja vulva on viisakad sõnad naise välise suguelundi kohta?!?! Ma olen pisut segaduses. Proovime moodustada lause, et kontrollida, kuidas kõlab.

Tütar, vaata, et sa oma vulva kenasti pärast pissimist ära kuivatad!

Iuu! Ma häbemega parem lauset ei katsetagi. Jessas, juba see lause on väga imelik.

Noh oletame, et nad keeleinstituudis pole selle peale tulnudki, et tüdrukutele oleks vaja ühte normaalset sõna, mida nad ainult oma pissimiskoha tarbeks kasutada saaks. Kuid vaataks, mida koolis lastele õpetatakse. Miksike on selline koht, kust erinevat koolijuttu saab.

Naitse suguelundid on alljärgnevad: Kliitor, munasarjad, tupp, tupeava, häbememokad, munajuhad, emakas,

nsuguelu

Miks on pildil täpselt näidatud, kus on pärasool, aga naise välised suguelundid ongi kokkuvõtva sõnaga ning pimeduses kobavad poiss ja mees peavad kliitori ise üles leidma? Rääkimata sellest, et kusepõis on olemas, aga kustkohast kusi välja tuleb ja mis selle koha nimi on, seda kirjas pole? Ma loodan, et neil mõnes kooliõpikus on korralikum pilt.

Muideks, kas te teate, mida sõna “tupp” veel tähendab? Mu sõbranna pidi krambid saama, kui selgus, et seletavas sõnaraamatus on lause:

 tupe peale andma, tupe peale saama
(peksmise v. peksasaamise kohta). Isa andis pojale valetamise eest tupe peale. Siia kanti ära oma nägu enam näita, muidu saad tupe peale!

Ja nüüd võrdluseks (samuti 9. klassile nagu naise omadki) mehe suguelundid:

Munandid – Säilitab seemnerakke
Munandimanus – Juhib seemnevedeliku sugutisse
Seemnejuha – Toodab vedelikku, milles seemnerakud liiguvad
Seemnepõieke – Väljutab seemnevedeliku organismist
Eesnääre – Toodab seemnerakke
Suguti – Toodab vedelikku, milles seemnerakud liiguvad

msuguelu

Ma kopisin ja elundite funktsioonid tulid ka kaasa, mis on isegi hea, sest ma olen nokusid näinud küll, aga seemnepõiekesest ja munandimanusest pole ma midagi kuulnud ja pildil neid ka pole. Kuid on olemas sõna noku asemel sõna suguti, mis kõlab ka väga viisakalt. Kõlbab öelda lapsele ka? Kuigi ka sellel pildil on põis, aga pole näidatud, kustkohast kust tuleb.

Nojah, ega see pilt nüüd väga hea ikka pole, aga vähemalt on sõnadega hästi. Need on olemas ja, õnneks, on mehel väliseid suguelundeid kergem leida kui naisel.

Aga ikkagi – KUIDAS KÕLAB VIISAKAS SÕNA NAISSOOST INIMESTE VÄLISSUGUELUNDITE JAOKS?

No ma tean, et varsti pannakse kõik eesti keelega seotud asutused üldse kinni, sest raha pole, aga kas oleks võimalik, et nad enne pakuks välja mõne ilusa sõna, mida naised ja tüdrukud saaksid oma väliste suguelundite kohta kasutada, mida me igapäevaselt pissimiseks kasutame? Muidu ma panen siia kirja kõik need ülejäänud sõnad, mis on kindlasti ainult selle naiste koha kohta, aga mida pole viisakas öelda.

43 comments

  1. Umbes pool sajandit või veidi rohkem tagasi kutsuti seda kohta lastega kõneldes “pissutussu”, siis oli see väga levinud sõna.

    Meeldib

    • ma olen umbes pool sajandit vana. mu ema ütles “pissi”, aga kuidas ta enda oma kutsus, ma ei tea. ilmselt eri eesti nurkades olid eraldi sõnad.

      Meeldib

      • pissu oli lapsena… nüüd öeldakse, et pühi alt puhtaks. aga oma lapsele ütlesin pissu ja pep

        ema tööjuurika puhkekodus oli igasugu rahvast, seal kuulsin ka tussu kasutatavat aga mul nats saare juured ka, see sõna ei sobinud. pissimine ja pissu klapib nagu hästi 😉

        Liked by 1 person

  2. Anatoomias on naise välissuhuelundite ühiseks nimetuseks vulva ja uriini väljumiskohaks kusiti. Omaasi kui kenasti see kõnekeelde passib.

    Meeldib

  3. Lõpuks ometi … 😀 IGA PÄEV mehega vaevleme antud teemaga. 3ne ja 1ne nokuta laps kodus ja iga jumala kord kui on vaja öelda peale wc kasutamist, et paberiga ennast kasiks, siis vaatame üksteisele abitult otsa ja loodame, et teine ütleb midagi. Üks siis meist lõpuks ägiseb: ‘pühi endal see … eee (käega osutamine) … ka ära.’ Minu vanemad kasutasid ka sõna ‘pissu’, lapsena oli see loomulik, praegu ma ei saa kuidagi üle huulte.

    Liked by 2 people

  4. Kusiti ava peaks olema see “õige” sõna pissimise koha kohta. Häbe, häbemekarvad, häbememokad, häbemeluu – kõik muudkui häbenevad…. Aga vulva kõlab suursuguselt ja igasuguse häbita. Koledad ja labased on vitt, puts.

    Meeldib

  5. Mina olen kogu aeg teadnud, et eespool on tussu ja tagapool pepu. Jumala jabur tundub, kui keegi tagumist poolt tussuks kutsub.

    Liked by 1 person

    • Kusiti on konkreetselt see väike avaus, millest uriin välja tuleb. See ei tähenda kogu naissuguelundite komplekti.
      Kogu komplektil on rahvasuus palju nimesid, vitt, häbe, putš ja nii edasi, aga (tüdruk)laste puhul on minu jaoks ikka tussu, näiteks poistel EI OLE tussut.

      Meeldib

      • Putš tähendab ikka midagi muud.

        Huvitav kuulda, et Saaremaal tähendab tussu hoopis peput. Mul emapoolne suguvõsa Saaremaalt ning ema kasutas alati tussu nimetust häbeme kohta, noku peenise kohta ja pepu oli ikka tagumik. Pissut pole kunagi kasutanud. Naistel vulva, meestel peenis/suguti tunduvad üsna normaalsed nimetused, mida ropendamata ja tilulilutamata kasutada.

        Anatoomias on nii meestel kui naistel kusiti/ureetra uriini väljutamise ava nimetamiseks. Aga selle kohta oleks tõesti imelik öelda, et “pühi oma kusiti/ureetra ka ära”.

        Meeldib

  6. Mina pidin lapsena ikkagi tussut ja peput pühkima ja pesema. Meestel on pikk küsiti, naistel lühike, seetõttu jõuavad bakterid lihtsamini põide ning naistel on sagedamini põiepõletikke.

    Meeldib

  7. Siia sobiks hästi see klassikaline Perekooli tuperaseerimise nali, aga ma ei tea enam täpselt, kas see ikka on tegelikult naljakas, kui inimesed (täiskasvanud! inimesed!) ei tea, kuidas erinevaid kehaosi nimetatakse. Hiljuti selgus, et isegi Gwyneth Paltrow ei tea, mis sa siis veel tavalisest perekooli käost tahad saada.

    Laste puhul on imelik see, et oleks nagu mingeid täitsa eraldi sõnu vaja? Ja kusjuures ongi, muidu oleks imelik, aga miks see imelik on? Huvitav teema.

    Meeldib

    • no, tegelikult, see on klassikaline filoloogilise feminismi teema. korduv erinevates keeltes. et naiste suguelunditega on pidevalt mingi jama – sõnu pole ja need mis on, on alandavad ja/või ropud. ja kui neid kasutada inimeste kohta, siis naiste omad näitavad, et nõrk inimene, meeste oma vastupidi. eestikeelne munn-mees on vist erand, sest näitab, et mees on nõme, samas on ta aga natuke nagu mehelikult nõme, mis on positiivne. kui kellegi kohta tuss öelda, siis on kindel, et tegemist on totaalse “eidega”.

      Meeldib

      • ei ole ju eestikeelne erand, sest kui inglise keeles öelda kellegi kohta “dick” või mingi tegevuse kohta “it’s a dick move”, siis on see täpselt sama tähendusega – nõme, aga jah, natuke nagu niimoodi mehelikult nõme. Ja kui öelda kellegi kohta “pussy”, siis on see samamoodi alandav ja eidelik.

        Meeldib

  8. ahh, mul just sama teema käsil – sest kuuene poiss küsib. ja no võta või paljaks ennast, sest laste mõeldud inimkeha-teemalistes raamatutes on küll anatoomiliselt enam-vähem korrektsed joonistused poiste kohta, aga tüdrukute puhul on suurendatud joonis emakast, munasarjadest jm sisemisest. mismoodi tüdruk pissib, seda pead ise ette näitama ilmselt :O sest tüdrukud on piltidel kõik sündsalt aluspükstes või noh, lihtsalt ebamääraselt roosad.
    seletasin kuis oskasin, kui uuesti küsin, võtan riiulist Sinelnikovi anatoomiaatlase ja näitan sealt. sõnadepuudus on ka. täiesti tõsine probleem, noh!

    Meeldib

    • nojah, ma ei kujutagi ette kuidas veel poega sel teemal kasvatatakse. enda peal detaile näidata oleks ju ülimalt imelik, pealegi on sünnitamata naine sealt alt pisut teistsugune ka. ja üldse on naised omavahel sealt alt erinevad, nagu feministlikelt fotonäitustelt selgub.

      Meeldib

      • No vot, ja siis ongi pärast need pimeduses kobavad tüübid… ja ameerika maksuseaduste autorid, kes leiavad, et tampoonid ja hügieenisidemed on “luxury goods” ja neile kehtib kõrgem käibemaks, kui esmatarbekaubale… sest et see on ikka tõsine luksus küll, eksole.

        Meeldib

  9. Mul oli ka väiksena pissu ja pepu ja niipalju kui tean siis mumeelest kõikidele lastele sama fraas, mitte et kuidagi eristaks; just seetõttu et sealt noh, tuleb piss ja pepu on .. pepu.
    Ise ka ütlen nii, ja kui keegi ütleb siukses olukorras tussu, siis on mul endal kuidagi veider (harjumatu).

    Küsisin peikalt ka, et kui meil oleks lapsed, kuidas ta siis läheneks aga ta ütles vaid, et pole seda veel läbi mõelnud.

    Meeldib

  10. Postitus hüppas ette malluka blogrollist. Olen kahe tütre ja poja ema. Poisil on noku ja till,nagu lastel ikka. Tüdrukutega oli algul sama probleem- naise suguelundeid teab igaüks, aga kõneta nüüd väikelast. Kuna ma olen inglise filoloog, siis lahendus järgmine: fiddle (ingl k viiul, eesti keeles kaks tähendust,ropum ja muusikariist). Tuletis on siis täiesti oma sõna, mida pereringis kasutame -fiidler. Veel kasutusel viilud (puhas sõnamäng kui tuletad kooritud tsitruselisest). Mehepoolsed kasutavad jälle venekeelset “popu”. 🙂

    Meeldib

  11. lihtsalt nii mitmekesisuse mõttes jagan, et minu emapoolses suguvõsas öeldi “tussa” (palataliseeritud s-iga). minu jaoks see (ja tussu ka) tähendavadki lapse häbet, nii nagu noku on ka poisslapsel, täismehel on juba… midagi muud.

    Liked by 1 person

Kommenteerimine on suletud.