Kodukontorist ja ärevusest

Tundub, et mulle hakkab ka lõpuks ärevus kohale jõudma. No ei saa end uudistest eemale hoitud ja kui ikka loed juttu, et Itaalias tassitakse laipu sõjaväeautodega ja New Yorkis sureb noor eelnevalt täiesti terve naine üksinda omas köögis koroonasse, kuna ta ei kuulunud esialgselt pakutud riskirühma “vanad inimesed”, no siis tekivad imelikumad mõtted, kui vaja oleks. Sisuliselt on mul ükstapuha, kas ma suren või elan, aga ikka on nõme.

Ma lõpetasin igasuguse suitsetamise hirmu pärast ära. Vahepeal ma lubasin endale reede puhul pakikese, üks pakk nädalas, nii vähe ju. Kuid nüüd ma ei taha olla riskirühmas ainult sellepärast, et ei suuda oma väga halva maitse ja haisuga sõltuvusest tugevam olla. See, et mul on jätkuvalt suitsetajaköha, on omaette nõme. Varem ma ei pannud tähelegi, kui aegajalt köhisin, nüüd iga kord panen tähele.

Kuid paanikahäireid mul siiski pole ja meeletut vajadust WC-paberit või imelikke toidukaupu osta, pole ka tekkinud. Lihtsalt, mul on end raske veenda, et õues on imeilus kevad ja linnud flirdivad täie hooga ja tegelikult on mul ju praegu kõik väga hästi. Ikka mõtlen, et koroona, koroona.

Tegelikult peaks mediteerima. Ja mediteerimisest kirjutama ka. Mediteerimine on väga kummaline tegevus, mida paljud väidavad, et nad teevad, aga keegi ei kipu väga selgitama, kuidas ja mis. Ehk tegemist on tegevusega, millest inimesed väga erinevalt aru saavad. Inglise vikis on sellest pikk jutt, mis ütleb sama – seda on raske kirjeldada. Kuid seal on öeldud, mis on mediteerimise eesmärk – saavutada olek, kus inimene tunneb, et ta on emotsionaalselt rahulik ja stabiilne ning tema mõtted on selged. Ehk mediteerimise tulemusel peaks inimene vabanema nii ärevusest, paanikatundest, masendusest, segadusest ja teistest vaimsetest olekutest, mis elu nõmedaks teevad.

Kuidas mina mediteerimisest aru saan. Esiteks on oluline see, kuidas seda teha. Olen kohanud inimest, kes väitis, et tema mediteerib siis, kui ta jalutab või jookseb. Minuarvates on see võimatu. Mediteerimise jaoks tuleb paigal püsida. Millises poosis, neid saab valida. Kõige tavalisem on istuda rätsepistes, kuid väidetavalt võib ka toolil istuda või põlvitada. Tegelikult ongi mediteerimine umbes seesama, mis kristluses on palvetamine, aga sisu on erinev. Kristlikul palvetamisel pöördub inimene jumala poole, mediteerimise puhul püüab inimene seda jumalat iseenda seest leida.

Kõige keerulisem mediteerimise puhul ongi see osa, et mida teha oma mõtetega. Mediteerimise uba on neist lahti saada. Mediteerimise ajaks, mitte igaveseks. Tänu suva peas-jooksvate mõtete äraajamisele, vabanebki ärevusest ja muudest vaimsetest probleemidest. Hea öelda, aga eks sa proovi ära teha. Paljud inimesed isegi ei tea, mis nende peades toimub ja väidavad, et nemad ei mõtle millestki, neil pole peas imelikke dialooge, monolooge, süüdistuskõnesid, tüütuid laulukesi. Kui kõik oskaks oma peastoimuvat pidevalt kontrollida, oleks me pilvepiirini õnnelikud. Aga ei ole ju, ikka tiirutavad peas erinevad rumalused.

Kõige esimene harjutus, mida ebavajalikest mõtetest vabanemiseks soovitatakse, on mõtlemine oma hingamisele. Istud rätsepistesse ja mõtled hingamisega samas taktis, et hingan sisse, hingan välja. Silmad võiks ka kinni panna ja lisaks ette kujutada, kuidas õhk kehas liigub. Peaasi on see, et ühtegi muud mõtet pähe ei tuleks. Õuest kostvad hääled või möödunud päeva sündmused või õhtu planeerimine – see kõik on mujal ja ei puutu antud hetkesse. Mõtledki ainult hingamisele. Noh ja kui niiviisi pea tühjaks lasta ja ainult hingamisse süveneda, siis võivadki toimuda imelikud asjad. Mulle meeldib, üldjuhul, kui tekivad silmad kinni hallutsinatsioonide moodi pildid. See, et tekib tunne, et keha ise keerutab ringis, on tavaline asi. Teoreetiliselt peaks mediteerimisega olema võimalik ühendust saada oma alateadvuse ja kõrgema minaga. Seda ma küll pole saanud. Kuid rahulikumaks teeb see küll. Ja selline asi pole kindlasti võimalik, et ahh istusin niisama ja vist kogemata mediteerisin. Mediteerimine ei juhtu niisama lampi, sellega peab teadlikult tegelema.

Ahjaa, üks asi veel. Mina armastan detaile ja mul oli mediteerimisega seoses küsimus, et mida teha kätega. Ja ma sain vastuse hinduismist, neil on käte asendite kohta terve “teadus”. Ma tõmbasin endale telefoni äpi “Daily Mudras“, kus pakub igaks päevaks konkreetse näppude asendi, mis peaks ka tervisele kasulikult mõjuma. Ise võib ka valida, seal on neid koos selgitustega suur hulk erinevaid. See kõige tavalisem käte asend, kus pöial ja järgmise sõrme ots on ühendatud, ongi selleks, et paremini kontsentreeruda saaks ja vähendab stressi ja unetust. Selle nimi on gyan mudra.

Kuid ma ei pea end üldse mediteerimise asjatundjaks. Ma teen seda umbes paar korda kuus, kui meelde tuleb. Kas Teie olete mediteerimist proovinud?

kodukontor

Ja kui juba istumispoosidest rääkimisele jutt läks, siis panen siia pildi, kuidas mina oma kodukontoris istun. Ma vanasti töötasin läpakaga elutoa diivanil, kuid ma suutsin läpaka ekraanile küünlaga augu sisse põletada ja see aasta on mul lauaarvuti. Arvutitool on ratastega ja lapse oma, ehk tavapärasest väiksem. Kuid ma ei ole harjunud jalad maas istuma ja mõtlesin tükk aega, et kuidas end mugavalt sisse seada. Lahenduse pakkus teine lapse tool, mille ma jalgade alla panin. Noh ja niiviisi imelikult viltuselt ma kirjutuslaua taga istungi. Diivanil ma istusin veel imelikumalt. 15 aastat kodukontoris. Ainsana on mul viimastel aegadel olnud probleeme kragiseva ja kange kaelaga. Kangekaelsusest vabanemine on jube keeruline.

Muideks, mina ei usu, et inimestel tekivad selja- ja kaelavalud, kuna neil on vale tool ja istumispoos pole nagu koolilapselt nõutakse. Jah, võimalik, et siis kui laps alles kasvab, siis tuleb talle kasuks pulgana toolil istumine, kus kõik keha on 90-kraadiste nurkade all. Täiskasvanud inimene võib vabalt lösutada, peaasi, et ta end mugavalt tunneks.  Täiskasvanud inimese kondivalud on kinni tema peas: kaelavalud kangekaelsest iseloomust, turjavalud kohustuste koormast, mida ta endaarvates kandma peab, seljavalud ebarahuldavast suguelust, jalavalud muredest raha pärast.

Kuidas teil läheb?

32 comments

    • Mm, ma ei tea mida sa mediteerimise proovimise ajal tegid, aga see, kuhu sa lingid, need ongi erinevad meditasioonid, nii palju kui ma tean. Seal on see hingamise jälgimine ka, aga neid ideesid, millele mõelda või mida konkreetselt teha, on väga palju. Noh ja palvetamine on niikuinii mediteerimise liik, kui sa just jumalalt vaenlase karistamist või suurt raha ei küsi 😛

      Meeldib

  1. Arvan, et sõltub mediteerimise meetodist. Kui mediteeritakse nii, et keskendutakse hingamisele ja välditakse mõtlemist, siis seda saab vabalt joostes teha, loedki ainult hingetõmbeid. Kui eesmärk on lasta kõigil mõtetel tulla ja minna, nagu ise tahavad, ning seda protsessi kõrvalt jälgida, siis seda on natuke raskem teha. Kui eesmärk on keskenduda mingile konkreetsele asjale (näiteks meditatsioon, kus tuleb kogu energia otsaette silmade vahele suunata), siis seda oleks mul üsna raske joostes teha.

    Meeldib

    • nojah, see kogu tegevuse kirjeldamine on keeruline, aga uba selles, et joosta ikka samal ajal ei tohiks saada.

      kas sa oled seda mõtete tulla- ja minnalaskmist kuidagi teadlikult proovinud ja jäid tulemusega rahule, oli üllatav vms?

      Meeldib

      • Ma teen rohkem nö keskendumisharjutusi, kus proovin hingamisele keskenduda ja mitte muule mõelda (või keskenduda lihtsalt küünlaleegile vms, aga hingetõmmete loendamine tuleb mul kergemini). Aga see tulla- ja minnalaskmine on vahel kiirel ajal rahustav, saab nö emotsioonid kiirendatult välja elada.

        Liked by 1 person

        • oo, lahe! ma just lugesin seda rännakumeetodi raamatut “valgus tunneli lõpus” ja seal õpetati seda emotsioonide väljaelamise asja. ma olen natuke proovinud, aga kodus üksi pole eriti emotsionaalne, teisi läheks harjutamiseks vaja 😛

          Meeldib

  2. Mediteerida saab küll lisaks suletud silmi ühes kohas istumisele ka kõndides, joostes, lahtisi silmi loodust vaadates jne. Kui saad kuskilt kätte Pegasuses 2009. a väljaantud /tõlke/raamatu “Lõõgastumise ja stressist vabanemise käsiraamat” (kolm autorit), siis seal on nendest võimalustest palju.

    Meeldib

  3. Aa, nüüd ma saan aru ühest punktist, miks meditatsioonist rääkimine metsa võib minna. Meditatsioon ja stressist vabanemine võivad koos käia, aga ei pea. Stressist ja deprekast vabanemiseks on palju erinevaid meetodeid, meditatsioon võib olla üks neist, aga ei pea olema, on lihtsamaid meetodeid. Kuigi ega ma ikka ei oska öelda, kas on vaja neil meetoditel vahet teha ja kuidas seda vahet teha, kui tahaks.

    Meeldib

  4. Ma pole mediteerida proovinud, aga seda ma tean küll, et pikamaajooksu (no ikka pika) üks fenomene on küll see, et mõtted nagu kaovad ära. Mul tekitab alati hämmingut, kui inimesed räägivad, et nad mõtlevad joostes asju selgeks. Ma suudan joostes nagu ühe mõtte kilomeetri peale mõelda.

    Meeldib

    • jaa, ma ei jookse, aga jaluatan ja see võtab ka närvilisuse maha, et esimene pooltund on palju nõmedaid mõtteid ja siis kaovad ära. kuigi praegu see ei aita, sest kõik kohad on pargis rahvast täis ja see täiega häirib. ma ei saa aru, miks nad vanalinna jalutama ei lähe, seal ei pidavat kedagi olema.

      Meeldib

  5. Mingil ajal proovisin mitmeid mediteerimise viise, juhendatud (tundus minu jaoks mitte mõteteta olek, vaid teatud kindlate mõtete jälgimine), keskendumine mingile konkreetsele punktile, esemele ning ka neid hingamise jälgimise harjutusi. Aga ikkagi kippusid jälgimise ajal mõtted pähe – väga lihtne oli hüpata hingetõmmete loendamiselt näiteks number kuue kirjapildi peale, sealt edasi erinevate fontide ja kalligraafia peale ja juba järgmisel hetkel olin teise klassi kirjatehnika tunnis ning pläkerdasin sulepeaga varesejalgu. No mul laperdab, kui teadlikult pidurit ei pane.
    Aga üks nipp toimib mul küll, kui peas on liiga palju tarbetuid mõtteid, mis keha ärevusse ajavad: ma keskendun häälepaelte paigalhoidmisele. S.t. neid ei pea kuidagi pingestama, lihtsalt mõtled (soovitavalt silmad kinni mugavas asendis), kus nad sul umbes asuvad ja ei lase neil liikuda. Ja see teeb pea klaarimaks küll. Põhjus pidavat olema selles, et ka mõtlemise ajal tegelikult räägime, olgugi, et vaikselt. Nt lapsed ju kommenteerivad alguses kõike, kuid omandavad (no sest pole viisakas iga jama välja puistata) mingil hetkel kaks rääkimise maailma: väljapoole ja sissepoole. Ja vat mõlemad tuleks mediteerimise ajal vait saada, siis mõjub. 🙂
    Ja jooks aitab mul ka pea tühjaks saada. Füüsiline, nüri ja üksluine tegevus, mille pärast tasub paar korda nädalas kodust välja hiilida.

    Aga jah, on küll ärevust ja hirmu rohkem, just lähedaste pärast. Tegin endaga diili, et viin vaid kord päevas end uudistega kurssi ja vahepeal tegelen igapäevaste asjadega ja püsin loomulikult kodus.

    Meeldib

    • ma olen juutuubist magamajäämise tarbeks kuulanud neid, mille nimi on nii “juhendatud meditatsioon” kui ka hüpnoos. erinevatel teemadel, aga muarust nad on suht samasugused. ehk ma liigitaks selle juhendatud meditatsiooni variandi hoopis hüpnoosiks. see juhendajaga juutuubist mul täpselt nii välja ei tule, nagu ta tahab. noh ma olen proovinud erinevate asjade jaoks, nagu eelmised elud või hingelooma leidmine, mulle vahet pole, sest alguses tegeletakse lõdvestumise ja muude mõtete ära ajamisega ja selle ma teen ära ja siis lasen vaba fantaasia niisama kuskile kohta pilte vaatama. tavaliselt tuleb siis uni hästi, sest enne mõtted segasid. hingeloomade ja eelmiste eludeni ma ei jõuagi. seda ma teen voodis teki all nii, et saaks kohe magama jääda.

      see häältepaelte asi on huvitav. peaks proovima, kõlab loogiliselt.

      Meeldib

    • muarust sarnaneb see rännakumeetod kõige rohkem hüpnoosiga või enesehüpnoosiga. seal on konkreetne tekst ja ülesanne, mis on plaanis teha ja siis see tegevus viiaksegi läbi.
      meditatsioon peaks kuidagi vähem teadliku tulemusega tegevus olema, rohkem selle peal, et mida alateadvuse ebaratsionaalne mina pakub, muarust.

      Liked by 1 person

      • Kui olla ikka nunnu tänapäevane ratsionaalinimene, siis võib juhtuda, et niisama,ülesandeta, ei tule isegi alateadvusest midagi välja? Ülemõtlemise meistriklassi tüüpidel eriti 🙂

        Meeldib

        • Täiesti reaalne on ka see, et igasugu ületöötajad blokivad lihtsalt kiirematel perioodidel kogu stressi ära ja siis lasevad seda jaopärast välja niimoodi. Mina näiteks. Pole tervislik muidugi, aga lühemat aega toimib. Hetkel õnneks minu elu niigi lill, kui nüüd ainult suudaks teha kõiki neid asju, mida plaanisin kodus istudes teha.

          Meeldib

        • alateadvusest midagi kätte saada on igatpidi väga trikiga küsimus. ma kujutan ette, et enesepettuste protsent on väga kõrge, sest eks igaüks tahaks, et tal kõik õigesti välja tuleks. seepärast neid täpsemaid kirjeldusi pole, sest inimesed pole väga kindlad, et mis ja kuidas ja kui hakkad kirjeldama ja kellelgi on teistmoodi (mis on igati ok), siis tekib probleem.

          seepärast ongi stressi ja depreka jaoks pigem kasulik kasutada neid konkreetsemaid meetodeid nagu näiteks rännakumeetod.

          ma oma kolmekümnendates olin väga osav stressi tagasitoppija, mille tulemuseks olid erinevad haigused.

          Meeldib

  6. Pole elu sees mediteerinud, pidin vaatama wikipeedia definitsiooni, millest jutt. Uurisin ainuüksi selle pärast, et ilm niru ja aiatöid ei saa teha. Mis selgus, järgneb wikipeedia definitsioon:

    Meditatsioon (ladina keeles meditatio) ehk meeleharjutus (ka mõtisklus, mõlgutus või mõtlus) on vaimne tehnika teadvusseisundi muutmiseks. “Vaimne tehnika” tähendab siinkohal seda, et meditatsiooni puhul reeglina ei kasutata muid vahendeid teadvusseisundi muutmiseks, nagu narkootilised ja psühhotroopsed ained, alkohol vmt. Enamasti põhinevad meditatsioonitehnikad mingil õpetusel, traditsioonil või religioonil.

    No ikka ei saanud aru ja ei viitsinud googeldada mis asi on teadvusseisund. Mul üldiselt kaks põhiseisundit kas ärkvel või magan, no ja see vahepealne uimane ka kui jääd magama või hakkad ärkama. Eelnevast selgus, et laksu all olemist võib ka teadvusseisundiks nimetada, ei saa salata, õllekest ja veintsi olen tõepoolest sel eesmärgil kasutanud.

    Mis puutub jooksmisse siis mingit erilist tunnet pole, ainult pärast dushi all käimist väga mõnks lebo. Ujumine vist ainus spordiala, mille puhul teadvus läheb lippama, otsade arvestus kipub suht kergelt segi minema ja igasugu imelikud mõtted hakkavad hulpima. Veel on üldse kummaline mõju mulle, sukeldumiskursustel jäin instruktaazhi vaadates akvalangi aparaadiga basseinipõhja tukkuma 😛

    Meeldib

    • aa, meenus 1 intrigeeriv mõte. inimesed, kes oma (ja teiste) teadvusseisunditega mängivad ja neid ära kasutavad (hüpnotisöörid, illusionistid, mentalistid), väidavad, et inimene küll arvab, et ta on üleval, aga väga pika aja nn. ärkvelolekust, on inimene oma mõtetes, mis sarnaneb pigem magamisele kui ärkvelolekule, kuna ta eriti ei taipa ja tihtipeale ei näe ega kuule, mis tema ümber toimub. et sellisest ärkvel magamisest vabaneda, ongi need kohalolemise harjutused, mida kommentaar “Täienduseks” mainis. et inimene üritab näiteks õues käia märgata, kuulda, haista kõike viimseni, mis hetkel võimalik, mitte mõelda omi imelikke mõtteid. maailm, kusjuures, liigub kõrvaklappidest kuulatava muusika jms. hoopis vastupidises suunas, mis teeb inimestega manipuleerimise väga lihtsaks.

      Meeldib

  7. Ei saa ka väga sellest mediteerimisest aru, aga sel ainsal korral, mil kogesin sellist meditatsiooni nagu teda endale ette kujutasin, ma sünnitasin. Niisama uuesti sama olekut tekitada endale………ei oska.
    Koroona teeb väga murelikuks jah. TUlevik utndub ka nii tume ja nõme. Tunnen, et maailm on justkui muutunud, aga ei tea enam, kui palju või millises suunas.Kõik see ärevus käib närvidele. Tahaks lihtsalt tavaelu elada ja kevadest rõõmu tunda. No et jee, läbi see nõme ja igavikuline pime aeg. Nüüd on nagu hoopis teises mõttes pime aeg.

    Meeldib

  8. Kodust töötades soovitan investeerida korralikku arvutitooli. Selline tool, mille seljatuge saab reguleerida. Ma oma tooli saan lasta peaaegu lamamisasendisse. Väga mugav on teha töötamise vahepeal väike paus ja seal toolis kasvõi mediteerida 😛

    Meeldib

    • See tool vastab mu vajadustele, on kvaliteetne ja vastupidav. Ning eelkõige mugav, eriti komplektis teise tooli ja voodiga, mis jääb vasakule. Soovitan kõigil investeerida endale sobivasse komplekti.

      Meeldib

    • Hea arvutitool on tõesti tähtis. Kaks aastat tagasi sain spets mänguritooli, super reguleeritav täpselt sobivasse asendisse. FPS mängude puhul, kus mikrosekundid mängus, väga oluline.

      Meeldib

Soovin lisada:

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.