Isiksusetest – kas sa teeskled, et oled hea?

Mul on blogimisetuju viimase kuuga tugevalt kahanenud. No mida ma ikka siia õpetama ronin, kui nüüd on kõigil pedagoogigeen välja löönud. Ja ega oma arvamust ei tasu ka eriti avaldada. Näitena võiks tuua lause: “Koroona on gripp nagu teisedki”. Selle lause väljaspellimiseks peaks päris julge olema, sest niisugune arvamus pole lubatud. Jutt, et eelmisel aastal suri meil grippi kaks korda rohkem inimesi, kui sel aastal grippi ja koroonasse kokku. Niisugune matemaatika viib vanglasse! Muide – ma pole kumbagi lauset öelnud, ma isegi ei mõtle nii ja kui piinamisele viia, siis eitan kategooriliselt, väänake või käsi.

Kuid mind üllatas täiskasvanud blogijate teadmatus ühest kõige populaarsemast isiksusetestist: Myers–Briggs Type Indicator. No see, mida nüüd kõik teevad ja sealt ainult esimest tähte tõlgivad – ekstravert, introvert. See test on juba vähemalt kümme viimast aastat mu lemmik olnud ja ma jälgin huviga, kui inimesed seda teevad, milliseid vastuseid nad saavad. Ma olen ka ise seda erinevatel aegadel teinud ja paar tähte on muutunud olenevalt minu rahulolust eluga. Kuid põhiasjad täiskasvanud inimesel muutuda ei tohiks, kui elus just midagi väga radikaalset ei juhtu.

See test on ürgvana ja kõik need tähed tähendavad midagi. Kui mõni inimene ütleb, et see test ei klappinud tema tõelise olemusega, siis on kaks varianti: ta kas ei tunne end, või on nii patoloogiline valetaja ja valetas küsimustele vastates. Imelikud tulemused tulevad ka juhul, kui inimene pole rahul oma mitmete iseloomujoontega ja tahaks hoopis teistsugune olla. Sellised inimesed saavad samuti tulemusi, mis võivad vastata nende fantaseeritud ettekujutusele endast, mitte sellele, kuidas nad tegelikult reageerivad.

Vikilehelt saab põhjaliku ülevaate, mida need tähed testis tähendavad. Mina tegin endale lühikese tabeli:

N – S Intuitiiv – Sensoorika
J – P otsustaja – kohaneja
F – T Tunded – Loogika

Mul on muutunud see otsustaja – kohaneja täht, ehk viimane. See, et ma elan üksinda ja kellegagi ei töös ega eraelus arvestama ei pea, on minust teinud J asemel P. Ehk ma pigem otsustan, kui ootan teiste otsuseid ja muudan end nende järgi. See ei tähenda, et ma oleksin üdini kangekaelne ja kui keegi mõne idee pakub, ta pikalt saadaks. Ei saada.  Niikuinii see number kõigub mul kuskil keskel.

Kuid mu jaoks on sõprade (ja blogijate) puhul oluline teine täht – kas N või S. Miks? Sest ta näitab millest me vestleme, millised on lemmikteemad. Kui inimesel on teine N, siis saab temaga arutleda erinevatel mittemateriaalsetel ja filosoofilisematel teemadel, kui S, siis sobib vestlus konkreetsematel teemadel: mida keegi on teinud, milline muusika või raamat meeldib. Blogijatest saab ju kohe aru millised teemad neile meeldivad – kas nad on arutleja või kirjeldaja tüüpi. Mõlemad on huvitavad.

Kolmas täht on ka põnev: F või T. Äärmuslikult võiks öelda, et F on emotsionaalne ja tundlik ja T on ratsionaalne loogik. See on pisut raskem valdkond, kuna seondub empaatiaga. Kuid empaatia on paljude arvates moraalne küsimus ja ebamoraalsust üritatakse varjata. Ehk tegelikult võib läbinisti ratsionaalne ja loogiline inimene mõjuda kui draamaqueen, sest mingis olukorras on ratsionaalne teha korralikku draamat, et oma tahtmist saada. Kuid ega ratsionaalne inimene ei pea tingimata südametu tõbras olema, sest väga loogiline ja mõistlik on olla teiste vastu soe ja südamlik, sest siis on ka teised sinu vastu head. Nojah, igatahes on mõlema tähega inimeste hulgas nii häid kui pahatahtlikke, kuid see täht näitab, mille põhjal nad omi otsuseid teevad, kas emotsioonide või loogika.

Ma oma tähekombinatsiooni avalikult internetti riputama ei hakka. Tegelikult on see ju äraarvatav, kui inimest natuke tunda. Mulle meeldib mäng, et ma üritan ära arvata, millised on mõne inimese need neli tähte.

2cc993328e0f5aa1c79caf6d67d3640a

Õpetamise- ja targutamisvajadus rahuldatud nigu niuhti!

45 comments

  1. Ma tegin seda testi umbes 4 aastat tagasi ja täna ka. Viimane täht oli muutunud.
    Mis tähekombinatsiooni sa mulle pakud, detective Manjana?

    Meeldib

    • oo, sul ka viimane muutus :O ma ei tunne sind nii palju ka. näiteks üllatas mind väga su võõraste inimeste kokkusaamise organiseerimisvõime. sa paistad introvert, aga see orgunn ja võõrad inimesed on ju ekstravert. samas mina nii ei suudaks ja ma olen kindel ekstravert 😀

      Meeldib

  2. Ma olen seda testi mingi sada korda teinud, kahjuks on mul väga halb mälu ja ma ei tea, kas mul on sama tulemus tulnud.

    Aga on üks asi, mis mind kõikide testide juures hullult häirib – need nagu eeldavad, et inimene käitub erinevates olukordades ühtemoodi või suhtub nendesse samamoodi. Näiteks selles testis on küsimus, et kas sulle meeldib olla tähelepanu keskpunktis. No mis kontekstist me räägime? Ma olen tantsija, esineja, artist – ma naudin laval olemist ja seda, et mind vaadatakse. Olen ju tähelepanu keskpunktis! Aga kui ma peaks seltskonnas rääkima, nii et kõik kuulavad, siis ma pigem näriks endal käe otsast, ma ei taha ÜLDSE, et keegi mind niimoodi kuulab või vaatab! Jah, tegemist on eraldi rollidega, seltskonnas ma nagu oleks mina ise, aga laval on mul nagu hoopis mingi teine tegelaskuju, ma kehastun tantsijaks ja ma käitun tantsijana ka hoopis teistmoodi kui muidu, ka lavalt maas olles. Aga see olen ju ka mina, mis siis, et teises keskkonnas! Kuidas ma siis vastan, kas ma naudin tähelepanu keskpunktis olemist, millist minu osa nad selle all mõtlevad?

    Meeldib

    • ma mälule ei looda, mul on üleskirjutatud 😀

      see küsimus on introvert-ekstravert küsimus, mis on pisut keeruline ka. ma olen ekstravert. ja see ei tähenda, et ma pidevalt seltskonda tahaks. nagu viimane kuu on näidanud, siis paar nädalat ilma kellegagi kohtumata on täiesti ok. võimalik, et kauem oleks ka normaalne, aga see veel pole õnnestunud. kuid laval esinemine pole päris see tähelepanu keskpunkti asi, mida nad mõtlesid. muarust paljud head näitlejad on eestis introverdid ja seltskonnas esineda ei taha. ehk loeb ikka see suures seltskonnas enesetunde asi, mitte laval olemine.

      Meeldib

    • heheh @Klari. Sama seis siin. Mida vastata küsimusele stiilis “kas sulle meeldib lõbus pidu, kus saab palju tantsida, või rahulik õhtu raamatuga, diivanil keras” – JAH.

      Meeldib

      • mul tekib ka see küsimus, sest tahaks ju vaheldust, aga kuna ma tean, et see on intro-/ekstraverdi kontrollküsimus, siis … 😀

        Meeldib

      • Huvitaval kombel see küsimus minus… küsimusi ei tekitanud. Ma sain väga hästi aru, et mõeldakse sellist päris-pidu, kus inimesed omavahel suhtlevad ja tantsivad ja ma ei tea, mida veel – see on minu poolt kindel ei.

        Kui ma oleks kahtlustanud, et mõeldakse kolmepäevast hiigelfestivali, kus on kümneid tuhandeid inimesi, aga kus ma kolm päeva järjest kellegagi rääkima ei pea ja võin ainult lavade ees hüpata, siis oleks küll keeruliseks läinud.

        Meeldib

        • Kümnete tuhandete inimestega suurkontserte ja festivale igatsen küll hullupööra, mis siis, et alles kuues nädal eriolukorda… karta on, et neid ei tule niipea. Või noh, Weekend läks pankrotti niikuinii juba ammu.

          Meeldib

        • Oi, mulle väga meeldivad 🙂 Aga mulle meeldib seal üksinda käia, mitte kellegagi koos, ja näiteks Pärnus Weekendil oli alati oht tuttavaid näha ja pidin nende eest põgenema.

          Meeldib

  3. Tohib ma oponeerin natuke, Manjana, sõbralikult?
    Ütled: „Kuid mind üllatas täiskasvanud blogijate teadmatus ühest kõige populaarsemast isiksusetestist: Myers–Briggs Type Indicator. No see, mida nüüd kõik teevad ja sealt ainult esimest tähte tõlgivad – ekstravert, introvert.
    /…/ Ma olen ka ise seda erinevatel aegadel teinud ja paar tähte on muutunud olenevalt minu rahulolust eluga. Kuid põhiasjad täiskasvanud inimesel muutuda ei tohiks, kui elus just midagi väga radikaalset ei juhtu.”

    Esiteks – ma usun, et enamik täiskasvanud blogijad on, nagu sinagi, sellest testist ammuilma teadlikud, aga tead ju küll, kuidas säärased meemilaadsed teemad ühtäkki üles kerkivad ja nakatavad (kui käsi ei pese ja maski ei kanna=)
    Teiseks, enamik “minu ringi” blogijaist, kelle testiteemalisi postitusi lugenud olen, ei keskendu sugugi ainult esimesele tähele, vaid analüüsib ka ülejäänuid.
    Kolmandaks – mind huvitab, miks sinu arvates põhiasjad (st. testi tulemus suuremas plaanis) täiskasvanud inimese puhul muutuda ei TOHIKS?

    Liked by 1 person

    • Ee, ma ei saa nüüd aru, et mida tähendab oponeerimine? Ma olen segaduses. Kas oponeerima tähendab, et sa esitad retoorilisi küsimusi? Mulle meeldivad küll retoorilised küsimused. Nii hea ju kui keegi avaldab arvamust ja ei tahagi, et ma vastu vaidleks 😛

      Või et sa ikkagi tahaksid, et ma vastan ka? Viimane on nagu küsimuse moodi, aga ma ei oska sellele vastata, sest sa kirjutasid tohiks suurte tähetedega. No igatahes ma ei arva, et EI TOHI, vaid, et EI MUUTU. No ei saa eksrtaverdist introverti ja emotsioonide baasil otsustaja ei muutu aja jooksul loogikuks või teistpidi. Ning inimene, kes filosoofiavestluse peale ütleb, et tema sellest diibist sõnavahust suurt ei arva, ei hakka järgmine päev sisutühja iba ajama.

      Igatahes mulle meeldis su kommentaar, kuigi ma ei saa täpselt aru, mida sa vastuseks ootad?

      Meeldib

      • OK “oponeerimine” oli vast vale sõna. “Arutlemine” sobib ehk paremini.

        Jaa, kahele esimesele punktile ma ei oodanud vastust, kolmandale küll. Nüüd sain selgust, et sa ei mõelnud, et “ei tohiks”, vaid arvad, et täiskasvanud inimese põhiolemus elu jooksul ei muutu. Mmmm… see on keeruline teema. Kuna teiste eest pole võimalik rääkida, ainult iseenda, siis – mina väidaksin küll, et mõningad mu olemuse põhialused on täiskasvanu- elu jooksul muutunud. Ja ma tunnen (lähedalt) vähemalt paari inimest, kelle kohta arvan sama.

        Meeldib

        • jee! ma sain õigesti aru 🙂
          aga millised neist kolmest variandist neil inimestel muutunud on? see, et võib muutuda, kas tahad ise käsutada, või sobib, et teised sind käsutavad, see muutub, ritsik arvas ka nii. kuid millist tähte sa mõtlesid?

          Meeldib

        • Millist tähte ma enda puhul mõtlesin? Mul on (vähemasti mu enda hinnangu põhjal) Thinker/Feeler ja Judger/Perceiver balansid väga suures osas muutunud.

          Samas, kas üldse on võimalik iseennast objektiivselt hinnata? Sorry, lajatan tsitaadiga, leidsin eile selle oma testipostituse juurde, üliväga tõene mu meelest:
          “The fact is that we have no way of knowing if the person who we think we are is at the core of our being. Are you a decent girl with the potential to someday become an evil monster, or are you an evil monster that thinks it’s a decent girl?” – “Wouldn’t I know which one I was?” – “Good God, no. The lies we tell other people are nothing to the lies we tell ourselves.” ― Derek Landy, Death Bringer

          Liked by 1 person

        • No see on juba filosoofiline küsimus. Budistid väidavad, et midagi sellist nagu mina või sina polegi võimalik defineerida, et see ongi kogum muutuvaid näitajaid, mida ei saa lihtsalt – see olengi mina – öelda.

          jep, see judger/perciever muutubki, sellega nõus, J-P, viimane täht.

          see loogik versus emotsioonide najal otsustaja (Thinker/Feeler) tasakaal muutub, sellega ka nõus, aga 1 peaks ikkagi suurem olema ja see kumb, see on jääv, kui nad just väga võrdsed pole kogu aeg olnud. nagu ma kirjutasin, siis see kolmas täht on väga keeruline aru saada, et miks just nii otsustasid, et kas oli loogiline, et nüüd jälgin tundeid või mis (nodsu oma postituses oli ka selle tähega suures segaduses). ma ise arvan, et üldjuhul nooremad inimesed otsustavad pigem emotsioonide järgi ja mida vanemaks seda ratsionaalsemaks. kusjuures ma enda kohta oletan, et ma ise olen täpselt vastupidi muutunud. aga kuna mul pole võtta oma testi 20 aastat ja rohkem tagasi, siis ma võin ainult oletada (mis teeb minust automaatselt loogiku).

          Meeldib

        • … ja ka esimene täht võib elu jooksul muutuda (ekstravert/introvert). Lihtne ja levinud põhjus – vananemine. Näide: ca 90 aastane endassetõmbunud vanaproua, kes vaid ühele tegevusele suudab keskenduda, on kunagi olnud 30 aastane seltskonda armastav multitaskija.

          Meeldib

        • Seoses vanemaks jäämisega mulle üldse ei meeldi kõik need omadused, mida omistatakse vanematele inimestele, et “saad vanaks, muutud selliseks”. Vot ei muutu! Spetsiaalselt ei muutu! Jah, inimestel on vanaduses rohkem haiguseid, kuid siis pole süüdi vanadus, vaid see haigus. Kõigil on ju erinevad haigused ja enamus haiguseid pole vanusepõhised. Noh ja vaimuhaiguse esinemine, mis seisneb selles, et inimene elab omas maailmas, ongi suur elumuudatus, mis muudab inimese põhilisi iseloomustavaid külgi. Kuid kõikidel vanematel inimestel pole vaimuhaiguseid. Suurt gruppi vaimuhaiguseid kutsustakse isiksushäireteks, ehk nende idee ongi, et muudavad inimese isiksust teistsuguseks. Suvalises vanuses.

          Millega seoses mulle meenus tõsiasi, et seoses eriolukorraga on küll tänavatel vähem inimesi, aga ma olen näinud mitut silmapaistva vaimse häirega inimest. Tavaliselt näeb neid ikka suht harva.

          Meeldib

        • Eiei, ma ei mõelnud üldistusena, et vananedes muututakse introvertseks. See oli lihtsalt üks näide, et olemus MUUTUB elu jooksul Olen sama meelt kui sina, et kuu peale see “saad vanaks, muutud selliseks”. Mul endal on asjad tagurpidi käinud, vanemaks saades on just nooremale eale omistatavad käitumismustrid pinnale tõusnud.

          Meeldib

        • jah, see vananedes muutub uuesti beebiks, tundub mul ka kehtivat. hetkel olen teismeliseeas, eelnev kümnend tundus nagu 20ndad, ma loodan, et nooremaks ei muutu 😀

          Meeldib

  4. Tegelikult on ainult I-E, N-S, F-T ja J-P eelistustele tähelepanu pööramine natuke liiga pealiskaudne. Iga eelistuse taga on veel kognitiivsed funktsioonid, mis annavad palju täpsema teadmise, millist tüüpi sa ikkagi oled. Igal isiksusetüübil on oma kindlad funktsioonid ning ka kindel järjekord (näiteks INTP tüübil on Ti-Ne-Si-Fe). Kui suudad leida endale omased funktsioonid, siis ei teki ka mingit segadust, et “tähed” ootamatult muutuvad. See teadmine tuleb kasuks ka siis, kui kahtled oma tüübis. Tuleb lihtsalt natuke sügavamale kaevuda.

    https://personalityjunkie.com/functions-ni-ti-fi-si-ne-te-fe-se/

    Liked by 1 person

  5. Käsi südamel, see pole Ehh’ile vastandumine „sügavamale kaevumise“ teemal, aga mul tuli juba enne tema kommentaari tahtmine öelda, et seoses käesoleva ja sarnaste testidega tundub mulle, et VÄGA sügavale kaevumine omaenda isiksusse polegi teab mis tervislik. Jaa, ennast peab tundma, siis on kergem elada, aga pidev lahterdamine seab mu meelest raamid ümber, seob käsist ja jalust. Ehk siis näiteks tahaks miskit riskantset teha, aga tuleb meelde, et oi, ma ollakse ju mõistuse-inimene. Või vastupidi, tahaks korraks käega lüüa ja massiga kaasa minna, aga ei saa, sest teadaolevalt ollakse mässaja tüüpi, seisus kohustab. Pealegi, pidevad sisevaatlused, omaenda peas elamine võib välismaailmast võõrandada, ja siis on samamoodi häda käes kui puhul, mil end piisavalt ei tunta. Loodetavasti ei kõlanud see nüüd üleliia pealiskaudselt? =)

    Meeldib

    • Ehhi kommentaar suunas minu arust sügavamalt kaevuma sellesse mõõtmis- v mudeldamissüsteemi, mitte tingimata iseendasse.

      Meeldib

      • Jaa, Notsu, ma sain Ehhist samamoodi aru nagu sina, et kaevumine süsteemi, mitte iseendasse, lihtsalt igaks juhuks hoiatasin, et ma ei vastandu tema kaevumise-jutule. Väljendusraskused mul vist =)

        Meeldib

  6. põnev-põnev, arva siis mind kah! 😸
    hint: olen seda testi erinevatel aegadel teinud umbes 15 aasta jooksul ja alati sama tulemus olnud

    Raven

    Meeldib

  7. Ei saa vastu panna kiusatusele susata vahele, et teadlaste meelest on see test umbes sama paikapidav kui “sisesta oma eesnime teine täht ja saad teada, mis värvi trussikud sobivad su auraga” 🙂
    Aga tore meelelahutus on ta muidugi.

    Liked by 1 person

  8. Ma olen nendest testidest teadlik olnud circa 10 aastat juba (psühholoogia huvitab teismeeast saadik) ning minu tüüp on olnud kogu see aeg INTP/ INFP. Sõltuvalt meeleolust. Intuitive on tugev (sensorit on minus vähe), perceiver ka üsna tugev. Thinking/ feeling on reeglina 60/40 T peale kaldu, aga sõltub väga palju tujust. Introverdi puhul on nii ja naa, pigem peegeldan inimest, kellega suhtlen. Kameeleon. Elukaaslane ütleb ka, et olen midagi vahepealset. ”Ambivert” on hea sõna.

    Mida empaatilisemalt neile küsimustele seal vastata, seda suurema tõenäosusega tuleb F ja vastupidi. Neid teste on ka muidugi väga erinevaid ja küsimustik varieerub.

    Ütlen ausalt, et olen skeptiline. See test annab üldised suunad, kuidas inimene võib käituda suurem osa ajast, aga ei arvesta nüanssidega. Vanasti võtsin seda väga tõsiselt ja uurisin funktsioone lähemalt (extroverted thinking/ introverted thinking – tead küll, mida mõtlen), nüüd võtan Myers–Briggs testi eluterve skepsisega.

    Huvitav on see muidugi, et mis tulemusi inimesed saavad. Ja mulle meeldib ka peas ette kujutada, et mis on kellegi ”neli tähte”. Selline väike meelelahutus. 🙂

    Liked by 1 person

    • Ma sellest küll aru ei saa, kuidas ekstravertsus ja introvertsus ja peegeldamine omavahel seoses on. See ju ei tähenda, kuidas sa käitud, see on kuidas sa tunned. Et kas meeldib mitme inimesega korraga “vestelda” või mitte. Tüüpiline introvert isegi ei ürita, ta eelistab vestlust kahe inimese vahel.

      Meeldib

      • Sul on õigus, et peegeldada võivad mõlemad. Ambiverdi puhul ongi see, et löövad välja mõlemad jooned ning käitub vajadusel introverdi või ekstraverdina. Miskipärast arvatakse, et inimene on kas üks või teine, aga ambivertsus ongi see hall ala.

        Introvert kahtlemata eelistab üks-ühele vestlust ning mul on parimad vestlused kahekesi. Eelistustelt kaldun introverdi poolele. Samas meeldib vahel end mugavustsoonist välja kista, näiteks tegin lühikest aega müügitööd. Elukutsevalik peaks justkui näitama inimeste eelistusi.

        Mulle meeldivad inimesed, aga rohkem kahekesi. Nii et valisin sellise ameti, kus ei pea rohkem kui ühe-kahe inimesega korraga rääkima. See on minu jaoks väga huvitav, kuidas introverdid võivad olla lauljad, näitlejad ja muusikud. Kaotada end justkui rolli. Minu jaoks oli müügitöö roll ja ei suutnud seda üle aasta aja mängida. 🙂

        Meeldib

        • Mina sellega ei nõustu. Ma olen 82% introvert selle testi järgi ja alati ka olnud , kuigi eelnevaid protsente ei mäleta (olen aastate tagant ikka teinud seda testi – alati sama lõpptulemus).
          Mul oleneb hästi tugevalt ikkagi seltskonnast see, et kuidas suhtlus sobib. Näiteks on mul kindel sotsiaalne ringkond, mis on väga tugevalt välja kujunenud ja kus on üle 5 inimese. Aeg-ajalt kohtume ja mulle sobib see suhtlus väga hästi. Selles seltskonnas ma pigem inimestega kahekesti ei kohtuks (kuigi nad väga meeldivad mulle), sest mulle tundub, et see nõuaks liialt energiat (peaksin siis palju rohkem rääkima). On inimesi, kellega sobib väga kahekesti viibimine (pereliikmed). Aga pigem on see, et kas need inimesed on nö kinnistunud mu ringkonda, et ma tunneks end juba nii mugavalt, et ei peaks pingutama nii palju suhtlemisega. Näiteks on tuttavaid ja töökaaslasi, kelle puhul arvan, et nad oleks väga head sõbrad, aga ma pole lähedasemaid suhteid hakanud looma, sest ma lihtsalt ei jaksa. Vahel ongi, et ma tahaks olla ekstravertsem ja mitte ära väsida suhtlusest ja panen teadlikult end suhtlusolukordadesse, et olla “ka normaalne”, aga lõpuks väsin ma siiski nii ära ja tahan üksi olla. Olen terve eriolukorra viibinud koos oma kaaslasega ja ei tunne vähimatki vajadust rohkemaid inimesi näha ja vahel see täitsa hirmutab mind, sest tean, et suhtlus on inimese vaimse tervise huvides oluline. Ja mulle meeldib (sügav, mõtteline) suhtlus ja inimesed meeldivad, aga vaat ära väsin neist. Samas kõige lähedasemast kahest inimesest (ema ja kaaslane) ei väsi ära.

          Liked by 1 person

        • INJF-le vastuseks
          ma olen eluaeg väga tugevalt ekstravert olnud. ei ole nii, et ekstravert alati tahab paljude inimestega suhelda. ma võin seda teha ja mind ei häiri, ku mitu inimest (vahet pole, kas täiesti võõrad või omad sõbrad) korraga räägivad, oma arvamus sinna vahele öelda, aga ma ei arva, et see on parim suhtlus. kuid see ka ei häiri mind nii palju kui introverte tavaliselt. kuid ma ka alati ei viitsi suhelda. kui ma ei viitsi ja pean pingutama, siis ma parem ei suhtlegi. kui mul just hädasti vaja pole ja tavaliselt pole vaja.

          eriolukorra olen enamuse aja üksinda kodus olnud. alguses mõtlesin, et oi kui hirmus, et ei saa suhelda kellagagi. selgus, et kui ma kahe nädala jooksul saan ühe inimesega üheks õhtuks ja ööks kokku, siis see on täiesti piisav suhtlus. jah, ma tahaksin oma sõprade seltskonnaga kokku saada, aga kui ei saa, siis see otseselt ei häiri ka.

          sa ju oled kogu aeg kellegagi koos. ma olen nüüd kolm aastat üksinda elanud ja pidevalt mitu nädalat järjest kellegagi samas korteris viibimise mõte kõlab ikka väga tüütult ja isegi hirmutavalt. ja ma ikkagi arvan, et ma olen väga ekstravertne, lihtsalt ma tunnen end hästi nii täiesti üksinda, kahekesi kui mitmekesi suheldes ja ei mõtle, et kui palju suhtlemine võiks normaalne olla. see ongi mu jaoks normaalne, mis mulle parasjagu meeldib.

          Meeldib

    • Pole tõsi, tegelikult. Samamoodi pole tõsi, nagu eelistaks tüüpiline ekstravert võimalikult paljude inimestega korraga suhelda.
      Väga palju oleneb suhtluspartnerist endast ja eriti sellest, kas temaga tekib side. Ja kas tema tempo sobib. See olenemus on vastastikune.

      Liked by 1 person

  9. Kuna me räägime siin definitsioonidest, siis panen siia ambiverdi definitsioonid:

    ”An ambivert is someone who exhibits qualities of both introversion and extroversion, and can flip into either depending on their mood, context, and goals. ”

    ”An ambivert is someone who falls directly in the middle (or fairly close to) of the introvert-extrovert spectrum. They are neither especially extroverted nor especially introverted. ”

    https://en.wikipedia.org/wiki/Extraversion_and_introversion
    Siin on ”ambiversion” all sarnaselt kirjas:
    ”In simpler words, an ambivert is a person whose behaviour changes according to the situation they are in. ”

    Üritan väita, et isiksusejooned pole must-valged, pigem vastupidi. Nii mõndagi kommentaari lugedes siin tundub, et inimene võib vabalt kuuluda kuhugi keskele.

    Nagu sa ise välja tõid, siis ka sinu tulemused võivad olla kas rohkem ühe või teise tähe poole kaldu. Sest need tähed on spektrid, ütleme 0-st 100 protsendini.

    Kui tulemus on 60/40, siis pole tugevat eelistust kummalegi poolele. Tugev eelistus oleks juba 80% ekstravert, sest nii on inimesel tugev kalduvus ekstraverdi käitumismudelile. Ma ei tea, kas konkreetne test protsente näitab, aga parimad Myers–Briggs testid annavad ka nendest ülevaate.

    Meeldib

  10. Noh, ma ajan ikka oma vana jora ja ütlen, et ma ei usu inimese isiksuse põhituuma olemasolusse teps mitte vaid leian, et isiksusetüüp püsib enam-vähem muutumatuna pigem harjumusest ja kehtib peamiselt harjumuspärastes oludes. Ma ka ei mäleta, mis ma enne olin, ekstravert-introvert skaalal sõltub kõik sellest, kellega ennast võrrelda, ju siis muudel skaaladel samuti.
    Kokkuvõttes – meelelahutuseks hää küll, klammerduda sellesse tüübistikku, lasta ennast sellest piirata, see oleks väga rumal.

    Meeldib

    • aa inimesed armastavadki omi hajumusi ja mida vanemaks, seda armsamad need tunduvad, ehk polegi erilist pingutust vaja, et kõik jääks nagu on. ei mingit lihasepingutust, et klammerdumine hästi välja tuleks, puhas laiskus.

      Meeldib

      • Piirata ses mõttes, et kui introvert kohtub veel introvertsema inimesega kui ta ise on ja hakkab ennast ebamugavalt tundma, et oot, mina ju peaksin see kinnisem tüüp olema, aga tegelikult ei ole, appi mis nüüd saab. Või kui ekstravert leiab olukorra, kus sisetunne ütleb, et ole vait ja vagune, aga silt nimega “ekstravert” kuklas käsib tal kõvasti lärmi teha. Lihtsustatud näited, aga saad ju aru küll.

        Meeldib

        • see kõlab nagu ulmejutt, kus iseloomu üks külg võtab üle terve isiksuse ja hakkab käskluseid jagama 😀

          Meeldib

Kommenteerimine on suletud.