Manipuleerimisest, võimust ja süütundest

Manipuleerimine on üks minu lemmikteemadest. Mulle meeldib jälgida kuidas seda tehakse, kes teeb, kellega ja mille pärast. Kõige lihtsam on vastus küsimusele: “Mille pärast?” Alati manipuleeritakse võimu pärast. Soovist saada teine inimene enda võimu alla. Võib öelda, et tegelikult manipuleerivad kõik inimesed, kes rohkem, kes vähem. Enamus teeb seda nii, et ise ka ei mõtle, mis täpselt toimub. Ei pea planeerima, kalkuleerima. Kui keegi juba planeerib ja kalkuleerib ka, on tegemist räigema juhtumiga ja ka tulemused on negatiivsemad.

Ei pea arvama, et manipuleerimine on alati negatiivne tegevus. Sisuliselt on ka see manipuleerimine, kui ma panen ennast seksikalt riidesse ja flirdin kellegagi. Nii tore ju kui ilus inimene sinuga flirdib. Võiks öelda, et iga armumise taga on alati manipuleerimine, sest tulemusena tekib teisel inimesel vajadus tolle kena inimesega koos olla. Võrgutamise puhul ei kasutata sõna “manipuleerimine”, kuna sel sõnal on negatiivne varjund. Võrgutamise tulemused on ka erinevad. Oleneb, kes ja kellele teeb ja mis edasi juhtuma hakkab. Kui võrgutatakse nii, et teine on ülepeakaela armunud, võrgutaja aga mitte ja kasutab teist inimest ära, et oma soove täita, ise midagi vastu andmata, siis võivad kõrvaltvaatajad arvata, et küll on halvasti.  Kuid armunud inimene võib olukorraga rahul olla – ta saab aega veeta kellegagi, kes talle meeldib ja ta on nõus selle eest maksma. Teenetega, rahaga, seksiga. Suhteliselt tüüpiline olukord. Enamus armumisi juhtub nii, et üks pool on omadega rohkem sees kui teine.

2020 juuli
Selle fotoga manipuleerisin ka, aga muidu on värske pilt

Aga üldiselt toimib manipuleerimine kõige paremini, kui kasutada ära inimese nõrku külgi. Teist endasse armuma pannes on mitu erinevat nõrkust, millele mängitakse: inimese vajadus kellegagi koos olla, vajadus ilusa/targa/võimuka/osava/andeka/rikka/lahke inimese tähelepanu järgi. Edasi käib manipuleerimine armumise püsimise peale. Siis pole mõtet seda asja, mida teine tahtis, talle kogu aeg anda, sest isu saab täis, palju head pole enam nii hea. Seepärast antakse näiteks lahkust portsjonite kaupa: vahepeal oled halb inimene ja siis jälle hea. Teine ootab seda head, ta peab teadma, et see magus komm ikka tuleb ükskord. Kui enam üldse ei tule, on suhe läbi või muutub ebameeldivaks.

Kuid manipuleeritakse ka lihtsalt selle peale, et väiksemat tüüpi sõltuvust tekitada. Ei pea olema alati eesmärk, et kellestki armunud stalker teha. Piisab, kui ta on olemas, kuna ta saab sinult midagi – rääkida oma muredest, töökohal olla sinu poolt kui vaja jne. Sellise manipuleerimise puhul kasutatakse ära teiste inimeste nõrku kohti.

Üks kummaline manipuleerimise meetod on kasutada ära teise inimese süütunnet. Kuna ma üritan elada nii, et mul ei tekiks ebamäärast ja vaikselt seestpoolt närivat süütunnet, siis ma täpselt ei saa aru, kuidas see toimib, aga ma olen seda palju kõrvalt näinud, et toimib. Mul üks tuttav kasutab seda. Ma alguses ei saanud aru miks ta alati, kui purju jääb, hakkab mulle mingit hülgemöla ajama. Esimene küsimus on, et kas sul on kõik hästi. Kuna mul on enamasti kõik hästi, siis see küsimus mu puhul ei tööta.

Vahepeala. Kuidas saab olla nii, et mul on enamasti alati kõik hästi? Üldjuhul ma püüan alati, kui mul probleem tekib, kiirelt mõne sõbra leida, kellele oma muret kurta. Selleks sobib peaaegu ükskõik kes. Kusjuures see tuttav, kellest ma rääkida tahtsin, sobib ka, sest ta tegelikult kuulab väga hästi võõraid muresid (kuigi ta kipub neid teistele edasi rääkima). Kainena on ta hea kuulaja ja lahendaja. Kuid ma pean oma probleemi nii põhjalikult ära, läbi ja tükkideks rääkima, et lahtiseid otsi ei jääks. Kui probleem lahendamata jääb, tekibki nõrk koht, millele on võimalik vajutada.

Tagasi selle tuttava juurde, kes juba küsis, et kuidas mul läheb. Kui ta muret vastuseks ei saa, urgitseb ta edasi. Mingi periood käis ta mulle pinda teemaga, mis ta arvas, et peaks mul süütunnet tekitama. Olukord tekkis nii. Kunagi oli mu tuttaval sünnipäev, kuhu olin kutsutud mina ja tema ema ja tolle sõbranna oma mehega, kes olid juba pensionieas inimesed. See mees tahtis ära vahetada laelambi pirni, kuid ema võttis kätte ja sõimas ta selle eest läbi. Kuna muarust oli tegemist jubeda ülekohtuga, siis ma ütlesin tuttava emale, et abistavat inimest pole kena läbi sõimata. Selgus, et ma poleks pidanud seda ütlema, sest emal oli hirm, et too vana mees kukub toolilt alla ja sellepärast ta lihtsalt sõimas ta läbi. Mu tuttav arvas, et mul pidi tekkima süütunne, et ma vanale hirmunud naisele heitsin ette teise inimese sõimamist. Aga mul küll ei tekkinud süütunnet, sest muarust käitusin ma normaalselt, astusin läbisõimatud heategija eest välja. Noh ja mitu kuud hiljem tõstis mu tuttav iga kord kui purju jäi, selle teema jälle üles, et kuidas ma ikka niiviisi inetult käitusin. Ja nii mitu korda. No ma ei saa end süüdi tunnistada ja nii ma talle ka ütlesin ja vist pool aastat ja vähemalt neli korda hiljem, ta loobus. Ilmselt tunnistas ta mu lootusetuks küünikuks, kes tema ema hirmu ei mõista. Kuid ma tean kuidas ta ema temaga pidevalt manipuleerib.

Pärast seda ma avastasin, et see tuttav teeb samasugust töötlust erinevatele inimestele. Üldiselt alati kui ta on purjus ja see teine inimene on suhteliselt uus tuttav. Mina kutsun seda peedistamiseks. Ta hakkab usalduslikult vestlema ja üritab teada saada, mis on inimesel mureks. Kui ta selle teada saab, siis toimub probleemi arutelu ja süütundel mängimine. Kuna tavaliselt on tegemist tolle inimese lahkamata probleemiga ja ta pole plaaninudki oma probleemi lahendada, siis nad ka omadega kuskile ei jõua, väljaarvatud see, et inimese süütunne suureneb veelgi. Kuid jääb mulje, et mu tuttav on kaastundlik ja asjatundlik inimene. Aga probleemid jäävad lahendamata, kuid tekib väike sõltuvus temaga neid veel arutada, kuna ta tundus asjatundlik.

Asjatundliku mängimiseks kasutab ta eriti kummalist trikki. Ma nimetaks seda kas “poolikud laused” või “sisuvabad laused.” Sisuvaba lause on demagoogia leivanumber. Ma ei tea, kas neid räägitakse teadlikult või mitte, aga kui inimene midagi ütleb, siis lausel puudub mõte. Näiteks nii, et alustab lauset: ” Jah, tead see porgand on tõesti…” ja siis järgneb väga valuline nägu. Ta ei ütle välja, mis see porgand on, aga sa võid ise näost aimata, et selle porgandiga on ikka üliväga kehvasti. Ikka suht täiesti pees. No päris hullusti ikka.

Sellist manipulatsiooni kohtab päris tihti. Kui kaks inimest omavahel vaidlevad ja neil on erinevad arusaamad, siis ülitihti on nii, et üks pool jätab mulje, et tal on teistsugune arvamus, aga ta mitte kordagi ei sõnasta ära, milline see arvamus täpselt on. See esimene läheb täiega leili, et teine talle vastu vaidleb. Arvamust omav inimene ei kuula, mida talle räägitakse, vaid saab ainult aru, et teine pole temaga nõus ja üritab aina uusi argumente leida. Tema probleem on, et teda huvitab ainult oma arvamuse tõestamine. Sisuvabade lausetega manipuleeriv tüüp ei ürita ühtegi vastuargumenti leida, aga kõik ta laused väljendavad ainult seda, et ta pole nõus vastasrääkijaga. Ja tüli jätkub kauemaks. Kuid sama tehnikat saab kasutada suvalises arutelus, kus on vaja mittekuulavale vastaspoolele endast asjatundja mulje jätta. Ei ütle otseselt midagi, aga teed nägusid või kandvaid pause.

Nüüd võivad mõned, kes mu lugu siiamaani lugesid, arvata, et ma peaksin olema maailma parim manipulaator, kui ma nii täpselt tehnikaid kirjeldada oskan. Tegelikult on minuga nii, et ma kunagi ei saanud üldse aru, kui minuga manipuleeriti. Teiste mängude osaline läbinägemise oskus tekkis mulle alles siis, kui ma otsustasin, et üritan teadlikult nii vähe teistega manipuleerida, kui vähegi võimalik. Jah, ma tean, kuidas neid trikke teha ja ma olen oma elus mõnesid võtteid ka kasutanud, aga ma otsustasin loobuda. Teadlikult. Mul ei ole sellist võimu teiste üle vaja. Noh ja autasuks saingi selle, et ma näen ja kuulen, mida teised teevad. Ja ma ei suhtu nendesse inimeste kuidagi halvemini, kes teistega manipuleerivad, sest nad on ka, tegelikult, õnnetud inimesed, kelle ego vajab toetust.

25 comments

  1. Tean ka paari sellist inimest, kes torgivad ja urgitsevad, et leida teistes nõrku kohti. Nad külvavad negatiivsust ja naudivad teiste ebakindlust, et iseennast paremini tunda. Minu jaoks pole mingi probleem sellistega sillad põletada ja soovitan Sinul sama teha. Kasvõi ignoreeri, st eemalda tutvusringkonnast.

    Meeldib

  2. Ega minul ka tegelikult enam pole, sest ühe sõbrannaga kes nii käitus (nagu sa kirjeldasid) lõpetasin suhtlemise ära. Mõni tolereerib sellist käitumist, sest inimese teised jooned teevad tasa. Minu arust elu on liiga lühike selleks, et selliseid inimesi mitte välja lõigata. Aga noh, kui niimoodi selekteerima hakata, siis kui palju inimesi üldse tutvusringkonda alles jääb? Keegi pole ju täiuslik.

    Huvitav teemapüstitus igaljuhul, arvan et selliseid manipulaatoreid ja muidu negatiivseid tüüpe on tegelikult palju.

    Liked by 1 person

  3. Igasugune tegevus millegi saavutamiseks on manipuleerimine. Jube igav oleks kui kõik vaataksid suud vett täis ja midagi ei saaks öelda sest see on ju manipuleerimine. Kõikidel inimestel on enda kasuks manipuleerimine mõttemustris sees ja see on ka põhjus miks tekib süütunne. Manipuleerija manipuleerib ennast selliselt, et temal ei teki süütunnet.
    Näide mõttemustrist : Juri ütleb Marile, et ta on kole ja loll Mari ütleb ise oled ja kui see ei aita siis hakkab töinama (tekitades Jüris süütunnet) kui lohutust ei järgne, siis läheb kittuma, sest see kui ta leiab suurema mõttekaaslase on temavõim suurem ja saab eha väevõimuga demokraatlikult selgeks kes on kole ja loll.
    See on ka see miks muret minnakse kurtma, aga pole ju vahet kas mure või uudis mõlemal juhul on vajadus, mure puhul tundub meile et see on kuidagi tähtsam, sest see on tavaliselt meie eksistentsiga rohkem seotud.

    Liked by 1 person

    • Ma kogu su jutuga 100 prossa nõus.
      Kusjuures jah, mure kurtmise puhul on suht tavalinhe, et teine ütleb, et mu muretekitaja on loll. Samas ma alati pole sellega nõus ka, ma ise olen ikka ka päris tihti süüdi, aga ära rääkimine teeb seda süüd kuidagi väiksemaks.

      Meeldib

  4. Samas manipulatsioonil ja manipulatsioonil on vahe sees. Kui keegi üritab enamus ajast sind halvasti tundma panna (otsides negatiivseid teemasid, norides, tehes õelaid nalju) vs kui keegi nutab sest sai haiget, siis need on erinevad. Üks on süstemaatiline manipulatsioon (pikaajaline, plaanitud?) ja teine pooleldi alateadlik (pisarad kurbusest). Kui niimoodi mõelda, siis on iga käitumine manipulatsioon, sest mida iganes me ka teeme, üritame teistes mingit käitumist esile kutsuda.

    Mina näiteks olen väga aus inimene. Ei viitsi mingeid mänge mängida. Räägin, kui miski häirib. Kuid kindlasti mingi pool-alateadliku käitumismustriga manipuleerin, see on paratamatu.

    Meeldib

  5. Sa kasutad taaskord eksitavaid väljendeid, sest see käitumine mida sa kirjeldad ei ole manipuleerimine vaid seda nimetatakse provotseerimiseks. Vähemalt osaliselt.

    Meeldib

  6. Paul, defineerime siis väljendid ära.

    Manipulatsioon on teadlik või alateadlik käitumine, mida inimene teeb selleks, et mõjutada teist inimest. Olgu see mõjutus siis süütunde tekitamine (millest Manjana kirjutas) või mõjutamine millegi tegemiseks.

    Provokatsioon võib ka manipulatsioon olla, kui inimene soovib teist halvasti tundma panna. Loodan, et enam polnud eksitav.

    Meeldib

  7. Üldiselt on mõttetu internetis semiootika ja sõnade tähenduse üle vaielda, vabandan kui segadusse ajasin. Kui sõnu ära ei defineerita, siis juhtubki olukord, kus üks räägib aiast ja teine aiaaugust. Ja tagatipuks saab keegi veel pahaseks, sest sõnu ei kasutata nii, nagu tema harjunud on. Kena õhtut! 🙂

    Meeldib

    • L, sa langesid – viuh-viuh – Pauli seatud lõksu – ta täiega provotseeris sind oma tähenärimise lausega. Kui manipuleerija vaidleb sulle vastu, aga ise vastuseid ei paku, pole mõtet talle neid pakkuda, vaid kõige mõistlikum on öelda: “Jah, kallis!” 😀

      Meeldib

      • Samas jätab Paul mulje et ta ei orienteeru hästi kui kiita teda nõusolekuga, võibki Pauli seier paika panemata jääda.
        See Manjanal on ehe näide sellest, kui inimese mõttemuster tuvastab igas asjas manipulatsiooni ja ei eelda et inimene võib siiralt ka mõelda, ja nii need inimesed hakkavadki igal pool kuradeid nägema ja mõtlevad et on millegi erilise võime saanud. 🙂

        Meeldib

        • Ma ei tea, kas Paul luges neid eelnevaid kommentaare, igatahes on ta täna hommikul veel ühe väga hea kirjutanud ja ma vastasin talle “jahkallis”.

          Meeldib

  8. Veel nats manipuleerivatest mõttemustritest, mõni on selgeks õppinud, et kui ta valetab, siis tal on võimalus teistest parem olla ehk saada eelis. Mingil hetkel inimene ei oskagi teistmoodi mõelda see siis tähendab, et mõttemuster muutub alateadlikuks .
    Me tahame mõista et manipulatsioon on manipuleerija poolt teadlik tegevus vähemalt kui me selle ise tuvastame, aga vabalt võib manipuleerida niisama ilma tagamõtteta.
    Provokatsioon, flirt, kiitmine, laitmine, valetamine, jne. mingi eesmärgi nimel kõik see ongi manipulatsioon. 🙂

    Meeldib

    • Nojah, seda ma ka postituse alguses kirjutasin, et paljud tegevused on manipuleerimine ja enamus neist toimuvad nii, et inimene isegi ei mõtle, mida ta teeb.

      Valetamine on teine huvitav ja seonduv teema. Kõik inimesed valetavad. Kui inimene vaikib, selle asemel, et vastata, siis see läheb ka vale kirja. Hädavaled, kiitused, komplimendid jne. Kõik inimesed valetavad ja kui keegi ütleb, et tema küll ei valeta, siis ta valetab nii, et ta ei saa sellest aru. Nii nagu enamus inimesi ei saa aru, kui teine inimene valetab. Mulle kohutavalt meeldib, kui mulle valetatakse kui ilus, tark ja osav ma olen!

      Meeldib

  9. Tüüpiline – igaüks ajab oma suvalist joru, keegi ei mõtle, ei süüvi…
    Eksis väljendamisega Manjana, kirjeldades provotseerimist manipuleerimise pähe. Üleüldse on Manjanal veidrad arusaamad, näites kui ta nimetab sõimamiseks (!?) inimese reaktsiooni millega kaasneb liigne erutus ja hääletõstmine. See ei ole sõimamine.

    Meeldib

    • Ok, ma arvasin, et sa meelega kasutasid seda postituses kirjeldatud lõpetamata lausete demagoogiaasja, et proovida kuidas töötab, aga kui sa kogemata, siis lihtsalt aitäh sobivate kommentaaride eest. Ma just mõtlesin, et nii raske on tuua head näidet, kuidas räägib inimene, kes vaidleb vastu, aga tegelikult oma seisukohti ei põhjenda. Tänud veelkord ja – Sul on õigus, kallis!

      Meeldib

    • Tegelikult on kõik ise enda nahal järgi proovitav. Sõimamist nagu ka igasugu muud tegevust saab matkida mingis olukorras sa pead inimesele mõnele inimesele näitama, erudeeritud kõrgendatud hääletooni, et sõnum primitiivsemale inimesele kohale jõuaks ja see võimendab asja tõsidust. Alati pole lihtsal aega paluda ja veenda.
      Paul saab aru nagu audist aru saama peab.

      Meeldib

      • Praegu on õhus küsimus – mis on sõimamine? Mina kirjutasin tekstis, et keegi sõimas kedagi. Ma ei kirjeldanud, kuidas ta seda tegi, ei öelnud, et liigne erutumine ja muu. Paul kirjutas välja ühe sõimamise definitsiooni (nimese reaktsiooni millega kaasneb liigne erutus ja hääletõstmine) ja lisas, et see ei ole sõimamine ja üritas muljet jätta, nagu ma oleks selle definitsiooni andnud. Ehk ta vaidles vastu, aga oma arvamust ei defineerinud. Paul kirjutas: “Üleüldse on Manjanal veidrad arusaamad”. Seda saaks vist `gaslightinguks´ kutsuda – ta nimetab mind veidraks ja selle tõestuseks mõtleb välja sõimamise definitsiooni, nagu ma oleks nii kirjutanud. Suuliselt võiks niisugune nali ju läbi minna, kirjalikult on palju keerulisem.

        Mitte et ma arvaks, et Paul seda kogu kompotti meelega teeks, või et ta oleks teadlik, mida ta teeb. Ta lihtsalt käitub nii nagu ta alati on käitunud.

        Gaslightingust kirjutasin siin: https://lastejutud.wordpress.com/2019/08/14/manipuleerimise-meisterklass-gaslighting/

        Meeldib

        • Paul ise ei saa aru, mida ta kirjutab. Kui ta saab aru, et sa kirjeldad reaksooni, siis mina ei saa aru mis tal takistab sellest aru saada, nimet seda kuidas tahad sõimamiseks kraaklemiseks vaidlemiseks

          Liked by 1 person

Kommenteerimine on suletud.