Selgeltnägijatest ja vanematest inimestest

Ma olen Venemaa Selgeltnägijate tuleproovi fänn. Praegu jookseb 21. hooaeg ja ma olen need kõik eelnevad ära vaadanud. Netist peamiselt. Uute osade saamisega peab õnne olema, sest venelased on küll hullud piraadid, aga sama kiirelt koristatakse ka koopiad ära. Saade on eetris laupäeval ja pühapäeva hommikupoolikul on kõige tõenäolisemalt võimalik midagi leida. Ma arvan, et minu vene keele tase on tänu just neile saadetele väga palju paremaks läinud.

Ma ei vaata Битва экстрасенсов mitte ainult oma keele või “nõiavõimete” parandamiseks, ma tõeliselt naudin, kuidas saated on tehtud. Iga hooaeg on eelmisest parem. Osavad nõiad on aina osavamad ja kobakäpad muutuvad aina naljakamaks. Venelased teevad oma saadet väga tänapäevaste reeglite järgi – inimesel peab tekkima sõltuvus ja kuidas psühholoogiliselt vaatajat mõjutada, vastavalt tänapäevastele sotsiaalmeediate standarditele, pole enam mingi uudis. Kuigi, jah, need standardid on erinevates riikides erinevad. See, millega saab mõjutada vene keele oskajaid, ei mõju, võib-olla, näiteks tõelistele eestlastele. Miks ma nii väidan? Sest sel aastal osaleb saates Antonina, kes Eesti odavas koopias sai täiesti teistsuguse kohtlemise osaliseks.

Juba esimesest saatest peale on aru saada, milline roll erinevatele osalejatele on antud. Korralik stsenaarium näeb küll ette, et erutuse hoidmiseks tuleb aeg-ajalt nii halbu kui häid karaktereid kas muuta või karistada, aga laupäeval oli seitsmes osa ja Antonina on jätkuvalt sama tubli olnud. Tema roll on mängida eriti armsat vanaema. Kohe kui ta ruumi siseneb otsitakse välja keegi, kes ohkab, et ta on nii armas memmeke. Kõik need seitse osa pole näidatud, et ta midagi valesti teeks. Kui ta ka mõnda ülesannet väga täiuslikult ei tee, siis jäetakse sisse see lause, mis on täpselt õige ja sobib tema imagoga. Näe, siin on üks venekeelne artikkel kust temast räägitakse.

Kohe esimeses saates tutvustati Antoninat, kui Eesti Selgeltnägijate saates olnud kõikide vaatajate lemmikut. Kuid mina mäletan seda eesti saadet hoopis teistsugusena. Muarust näidati teda, kui emotsionaalselt ülesköetud naist, kes nuttis valel ajal.

Kes on venelaste saateid näinud, need teavad, et seal osaleb alati mitu nooremat naist, kes näevad välja nagu totaalsed staarid või modellid. Meie tuntuim nõid Marilyn Kerro oligi ju kunagi modell. Venemaal on täiesti normaalne, et noored tüdrukud teevad oma näole ja kehale erinevaid süste ja oppe, et “õige” välja näha. Kuid hoolimata ilukultusest, on Venemaal säilinud austus vanemate inimeste vastu. Armas kodukootud memmeke võtab kõigil südame soojaks ja kõik tahavad, et tal hästi läheks.

Ma mäletan, et nõuka ajal oli ka Eestis vanematesse inimestesse suhtumine täiesti teistsugune kui praegu. Teate küll vanasõna, et hallpead austa, kulupead kummarda. Muarust pole sellest eriti palju järgi jäänud. Või kui on, siis ei kehti see naiste kohta. Meil on mõned tuntud vanemad naised, keda austatakse tänu nende tarkusele, aga memmekeste kultusest on asi kaugel. Kõik minuvanused ja nooremadki kardavad seda, et äkki ma näen välja nagu tädike. Tädike, mitte memmeke. Tädi võiks olla eelmine staadium memmekeseks saamisele. Ma ei kujuta ette, millal ma olen nõus oma peegelpildiga, kus mind võiks armsaks memmekeseks pidada. Tegelikult ma eelistaks üldse natuke varem ära surra, kui see hetk kätte jõuab. Täiega õudne teema.

Aga kui uuesti Venemaa kultussaatest rääkida, siis sel aastal on kohe algusest peale võitjana käsitletud Aleksandr Šepsi nooremat venda Oleg Šepsi, kelle töömeetodid on umbes samad kui vennal, aga ta mõjub natuke pehmema ja armsana, kui noaga vehkiv vanem vend. Kuid nad on välimuselt ikka väga sarnased. Võitjana käsitlemine käib saates nii, et lemmiku etteaste pannakse alati viimaseks ja siis kõik osalejad saavad ohata, et olid need teised mis olid, see on ikka täielik imeinimene. Kuid et asi väga läbinähtav ei oleks, antakse valget võitjaümbrikut mõnikord ikka teistele sümpaatsetele osalejatele ka. Antoninale veel pole antud, sest ta ei oska surnutega rääkida ja see tegevus on venelaste lemmik.

Nojah, igatahes tahtsin ma öelda, et väga hea saade ja et ma ka kardan memmeks saada.

6 comments

  1. Ma olen ka varasemalt vaadanud, sel korral magasin millegipärast maha.
    Aga vanemate inimeste austamisest, soovitan lugeda “Härrasmees Moskvast”, muidu ka lõbus lugemine, aga seal on pikk peatükk kus endisest aadlikust krahv selgitab pisikesele tüdrukule, miks peab vanemaid austama. Väga venelik ja ilus. Selle võiks küll üle võtta 🙂

    Liked by 1 person

  2. Ep. arutas üksvahe, et Eesti on selles ameerikalikus kultuuriruumis, kus popstaar peab noor olema (millega käib kaasas üldine noorusekultus). Aga et nt Itaalias ja Venemaal on kõige suuremad staarid küpses keskeas või vanemadki. Alla Pugatšova! Raffaella Carrà!

    kusjuures nende (it ja vene) estraadistiiil on maru sarnane ka.

    Liked by 2 people

    • Jah, eesti naisstaaridega sama asi – Anne Veski on jätkuvalt kuulus, kuigi vist tänu sellele, et tal Venemaal hästi läheb. Eestis on enamus naislauljad noorena kuulsad ja siis kaovad ära. Hendrik Sal-Salleriga samal ajal alustanutest on jätkuvalt tegija Peaaru Paulus, aga naisi ei ole. Thea Paluoja näiteks. Isegi 40ndate ümber uusi laule tegevaid naislauljaid ei meenu hetkel. Koit Toome on, aga Maarja-Liis Ilus või Eda-Ines Etti, ei mingeid hitte 😦

      Meeldib

Soovin lisada:

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.