Kuidas naabritel võivad närvid läbi olla

Ma vaatan ikka päris tihti telekat. Eile vaatasin “Suud puhtaks”, mida ma enamasti välja ei kannata, sest teemad on, mu jaoks, liiga teravad. Eile oli ka terav ja enamusele arusaadav teema – kaklused naabritega. Just kaklused, mitte niisama pisike piikide proovimine. Mul noorena oli ka mitmeid arusaamatusi naabritega, aga juba ammu pole olnud ja seepärast oli huvitav vaadata. Mulle telekast ei meeldi võõraid draamasid kuulata, aga päriselus on teine asi.

Saates räägiti mitmest erinevast probleemist, mis naabritega tekkida saavad. Kõige levinum tüli põhjus on ilmselt see, kui naaberkorterist kostvad hääled ei meeldi. Kuid kohe järgmisel kohal on parkimiskohtade probleem. Mul pole kunagi kumbagi neist olnud. Noorena süüdistati mind selles, et ma ühiseid ruume sama tihti ei taha koristada kui naaber, kellel oli roomaja laps ja et ma lasen majas korke läbi (ma ei lasknud).

Kuid mis mulle saatest õpetlikuna kõrva jäi, oli kaks probleemide lahendust. Esimene see, et kui inimeste vahel tekkib arusaamatus, siis mõtlevad osapooled valele eesmärgile. Et enamus kaklejaid arvab, et ta peaks vaidluse võitma ja teine pool peaks tegema nii, nagu tema nõuab. Noh näiteks, et kui naaber peab öösel pidu ja seadusega on alates õhtul üheteistkümnest kortermajas möllu korraldamine keelatud, siis tuleb naabrile politsei kutsuda. Kusjuures politsei esindaja saates ütles, et öösel ei tasuks ise purjus naabrite pidu lõpetama minna. Kuid tegelikult peaks teiste inimestega konflikti tekkimisel olema eesmärk, et probleem saab lahendatud nii, et pärast saad teise inimesega normaalselt edasi suhelda. Kellegi painutamine oma soovide järgi, teeb suhet ainult hullemaks. Ma tean, rahumeelne tüli lahendamine kõlab keeruliselt, kuid miks peaks probleemi lahendamine lihtne olema.

Teine asi, mida välja toodi, oli see, et omavahel riidu lähevad kõige tihedamalt need naabrid, kes üksteisega ka varem ei suhelnud. Et kui sa oled oma naabriga juba eelnevalt sõbraks saanud ja võimalik, et isegi koos pidu pidanud, siis sul ei teki temaga nii lihtsalt tüli kui kellegagi, keda sa ainult mõnikord sundkorras kohtad. Kusjuures ma olen alati arvanud, et naabrid vihastavad naabri peo peale siis, kui nad sisimas tahaks ka, et neil oleks palju toredaid sõpru ja pidu, aga pole.

Kuid alati ei saa kõikide inimestega konflikte rahumeelselt lahendada, sest kõikide vaimne tervis ei ole päris korras. Ja muarust see ongi väga raske küsimus, mida ei saagi naabri eest ära lahendada.

Siin pildil on maja ees mu ema ja laps, kui ta veel pisike oli

Eelmisel nädalal oli ülivaikne aeg. Keegi ei helistanud. Väljaarvatud naaber. Ja üldse mitte naaber siit majast, kus ma elan, vaid hoopis minu maal asuva korteri naaber. Nimelt läks eelmisel nädalal ilm külmaks ja ülemises korteris ei tulnud enam torust vett. Ahjuküttega maja. Naaber helistas ja kurtis muret. Ma ei oskanud ühtegi seisukohta võtta, kuna mul pole seal juba üle aasta vett olnud, sest juba eelmiseks talveks soovis alumine naaber, kes seal trepikojas üksinda elab, et ma torud lahti ühendaksin, et külma korral õnnetust ei juhtuks. Noh ja kevadel ei leidnud ma enam kedagi, kes need torud uuesti kokku ühendaks ja nii mul vett polnudki. Mõlema naabrid teadsid, et mul vett ei ole ja nägid, et saab küll ainult vihmaveega elatud. Ma ei palunud abi, sest sain hakkama küll.

Noh ja nüüd polnud ülemisel naabril vett. Ta ei elanud talvel seal korteris, vaid käis nädalas paar korda nädalas kütmas, et dušši all saaks käia ja pesumasinat kasutada. Suvel algas ta oma majas remont ja minu üleval korterit sai soodsalt remondi ajaks üürida. Tore naine. Pani pimedasse koridori lõpuks valgustuse, mida seal vist 20 aastat pole olnud kui mitte kauem. Sõbralik. Kuid too tädi, kes vastaskorteris elab, on üle küla tuntud kui kuri inimene. Juba üle-eelmisel sügisel ta üritas mind veenda, et ma ei tohi talvel korterit külmana hoida ja peaksin seda kütma. Ma ei mäleta, millega ta põhjendas. Kuid kõlama jäi, et tema peaks siis vähem kütma, kui naaberkorter oleks ka soe. Tema poeg oli see, kes mul veetorud lahti ühendas, aga kevadel polnud nõus enam kokku ühendama, sest ta ema ütles, et 10 euri sulas on liiga väike tunnitasu. Kui suurt tunnitasu ta tahaks, mees ei öelnud, sest ema ei lubanud, vaid eelistas niisama kuri olla. Kuna ma sain selle korteri päranduseks ja seal ei ela, vaid suvel käisin aiamaad kõpitsemas, siis mul polnud ka mingit vajadust kurja naabriga lepitust otsida.

Korteriühistuga on seal majas mingid kummalised lood. Minu ema juba mitu aastat tagasi rääkis, et nende raamatupidamine on ligadi-logadi ja mingi vusserdamine käib. Ma olen nüüd juba üle aasta olnud ühistu liige, aga keegi pole mind ühistu koosolekule kutsunud. Ma nii tahaks ühte korteriühistu koosolekut näha! Ma olen kuulnud, et seal saab alati palju draamat. Saates räägiti, et isegi löömaks võib minna. Ma teadsin, et enne oli ühistu esimeheks keegi noormees. Noh ja nüüd helistas mulle ka keegi noormees sama perekonnanimega ja ütles, et tema on ühistu esimees ja kui ma kohe ei tule ja ülemisele naabrile vett ei võimalda, siis võib asi kohtusse minna. Ajas umbes sarnast juttu, nagu see kuri naabrinaine aasta tagasi. Ma helistasin sellise hirmutamise peale ise ülemisele naabrile tagasi ja me vestlesime sõbralikult tund aega erinevatel teemadel. Ta sai aru, et pole reaalne, et ma hakkaks 100 kildi kaugusel kogu aeg kütmas käima. Küsisin temalt üle, et mis selle mehe nimi oli, kes mulle helistas ja rääkis, et on esimees. Selgus, et perekonnanimi on sama, kui ma teadsin, aga eesnimi on teine. Et üks sugulane kolis ära, teine tuli asemele ja pärandas ka juhatuse esimehe koha sugulasele. Pärast hakkasin mõtlema, et nad on vist kuidagi selle kurja naabriga sugulased.

Ega ma ei taha ise korteriühistu esimeheks saada, aga mulle meeldivad dramaatilised koosolekud. Vanasti sain ma koolis lastevanemate koosolekul käia. Igas klassis on mõni lapsevanem, kel katus sõidab ja siis on koosolekul lõbus. Kusjuures selleks ajaks, kui laps gümnaasiumi lõpetas, oli juba päris mitu lapsevanemat oma närvid kaotanud ja üks viimaseid lastevanemate koosolekuid oli ikka väga lõbus. Mitte just kõigile, ups. Jah, ma tean, et kui kellelgi on närvid läbi, siis pole kena naerda, kui ta kummalistel teemadel erutub. Jah, ma olen paha ja naudin võõraid draamasid. Kuid täiskasvanud inimene võiks ju aru saada, et kui ta pidevalt ärritub ja ei oska oma ärritusega rahulikult hakkama saada, siis tal on vaja tervist ravida. Vaimne tervis vajab ka hoolitsust ja ravi. Aga ütle sa seda mõnele, keda kogu küla teab kui kurja inimest.

Nojah, igatahes on naabritevahelised tülid põnev teema. Mul praegu on uues korteris küll väga normaalne olnud. Ma olen suhteliselt vaikne inimene, mulle ei meeldi kõvasti muusikat kuulata, kui ma just kellegi peale vihane pole. Ja ma, tavaliselt, pole. Mul ka suht ükstapuha, kui naabrite juurest laste kilkeid või inimeste kõndimist kostab. Üldjuhul ei kosta midagi. Muideks – see pidavat ka tänapäeval suur naabrite probleem olema, et lapsed teevad häält ja liiguvad korteris ringi. Et laste vihkamine on moes. Ja võõraste koduloomade vihkamine ka. Selliseid naabreid, kes soovivad, et naabri koduloom oleks kogu aeg ühe koha peal paigal, pidavat ka palju olema. Saadet vaadates mul korraks tekkis hirm, et äkki mul on siin, kus ma elan, mõni naaber, kellele ma ei meeldi, aga ta lihtsalt praegu kogub viha ja kunagi tulevikus plahvatab. Lihtsalt niisama. Loodame et pole.

29 comments

  1. Ma vihastan naabrite pidude peale tavaliselt siis, kui ma magada tahaks, aga tümakas ja autode kräunutamine ei lase 🙂

    (Ei ela isegi kortermajas.)

    Meeldib

  2. Väga hea teema, mul tuli kohe kuhjaga mõtteid ja mälestusi 😉 Näiteks see, kuidas elasime ahjuküttega korteris, teisel korrusel. Üks talv oli alumine korter tühi, keegi ei kütnud. Kui õhtul töölt tulin, ja laps lasteaiast, siis tuba oli nii külm, et voodialune oli härmas ja laps 2-3 tundi kasukat seljast võtta ei saanud. Seevastu, kui all naabrid sees elasid, oli põrand soe, nagu oleks põranda küte. Vahepeal olid mul sisejalanõudeks puukingad, siis alumine naaber, õnneks juhtumisi sugulane, ütles, et eriti raske on seda siis taluda, kui tal on pohmakas.
    Nüüd näeb sellist nõuka-aegset nelja korteriga elumaja vist vabaõhumuuseumis.

    Meeldib

  3. Ohh, psühho-naabritest võin ma pajatada tunde. Elan väikeses kortermajas, kus ühes korteris elavad tegelased, kes on sügavalt veendunud, et kogu maja ja krunt on nende eraomand. Ühistu koosolekul kokku lepitud reeglid neile ei loe (ise on koosolekul ja hääletavad poolt), ei ole ka EVs khtivad seadused ega muu. Alles hiljuti sai päästetud üht kullerit, kes majja paki tõi ja pärast üritas huuvist väljuda (ja sai väga värvikalt teada milline metslane ja värdjas ta on). Ja hiljuti saime teada, et meie süül teeb ventilatsiooniklappidest tulev õhk nende korteri külmaks… Ja kui talvel välisuks kinni panna siis mädaneb puitmaja ära… jne Naabrite, nende pereliikmete ja külaliste valimatu sõimamine on regulaarne teema. Aga nüüdseks on mõõt täis ja asi läheb juristide kätte.

    Meeldib

    • kurb see, et ega juristid ka neid ravile ei saa suunata. seal saates pakuti, et ainus lahendus ongi ise ära kolida ja kui uut korterit otsida, peaks kindlalt enne naabritega tutvuma. kui sulle aga müüakse hullude naabritega korter ja sellest müümisel ei räägita, siis saab 2 aasta jooksul ostu-müügi tagasi pöörata.

      Meeldib

  4. Mis teha, kortermaja on ehitatud nii, et korterite vahel puudub soojustus ja kui välisein külmub läbi, siis ka sisesin ja põrand ei pea sooja. Kui naaber ei küta, siis kütad nagu õue, ehk kütad ühe ahjuga tervet maja ja siis külmubki vesi ära ja ahi laguneb ära. Naabril või ühistul on täielik õigus nõuda õiglast tasu kulude ja kannatuste eest mis kaasnevad sellise ükskõikse ja teadmatu lähenemisega korteri pidamisel.

    Meeldib

    • Sa ilmselt elad linnas. Tegemist on kahekordse majaga, kus koridoris on 4 korterit. Külas on umbes neli töökohta, poodi pole. Tööealised käivad tööl kuskil linnas, enamus elanikke on pensionärid. Eelmisel talvel elas seal koridoris see kuri naine üksinda. Tegelikult elab ta ka sel talvel üksinda. Ühes korteris käis aegajalt see üürnik, neljandal korteril on omanik pensionärist naine, kes kolis paar aastat tagasi elama kõrvalkülla. Ei tea jah, miks 😀
      Maal on tühje maju ja kortereid lademetes. Õiglus on kuskil mujal.

      Meeldib

      • Eks see vaene pensonär kannatab oma elu talve, kolid mingi aeg ka sinna ja muutud ka selliseks või tunned, et eales vanaks ei saa. 🙂

        Meeldib

        • Need inimesed, kes on pensionärina kehva vaimse tervisega, on seda juba palju varem, aga pole sellele tähelepanu pööranud ega enda eest hoolitsenud. Muidugi ma iga aastaga saan vanemaks, aga sellega ei pea kaasnema vaimse tervise häired.

          Liked by 1 person

        • Inimesed jäävad vanaks ja väetiks vaim võib küll tugev olla. Siis saabki selline tugeva vaimuga nõrguke ja teised vaatavad nagu vaimuhaiget.Mis sa arvad, et oled kuidagi teistsugune või ainult lollid jäävad vanaks. 🙂

          Meeldib

        • Eestis on suur probleem sellega, et inimesed teavad, kuidas väljendub füüsiline haigus ja ravivad neid haiguseid, kuid ei teata elementaarseid tunnuseid, kui vaim on haige. Vaimsed haigused on samamoodi või isegi paremini ravitavad kui füüsilised haigused. Jah, ma ei tea, et Alzheimeri töbi saaks ravida, aga ärrituvuse jaoks on tabletid olemas ja inimene saaks rahulikult elada, mitte kogu aeg muretseda ja sõimelda. Keskealisel ja vanemal põlvkonnal on raske perearstile rääkida, et olen pisut hull ja vajan ravi. Levinud on eelarvamus, et vanemad naised ongi kergemini ärrituvad (ja see algab umbes üleminekueas), aga kõik ju ei ole. Inimesed võtavad vererõhutablette, aga AD võtmine oleks vaimu nõrgaks tunnistamine ja eelistatakse olla vaimselt haige, otsida oma füüsilisi haiguseid, kuid mitte vaimseid haiguseid.

          Sa küsid juba teist korda, et kas ma arvan, et ma ei saa vanaks. Ma siis kirjutan teist korda, et KÕIK inimesed jäävad vanaks, aga kõik vanad inimesed ei ole kergelt ärrituvad. Nii nagu kõikidel vanadel inimestel ei ole näiteks küüru seljas.

          Meeldib

  5. Põhimõtteliselt on vist küll kuskil seaduses sees kohustus hoida oma korteris mingit minimaalsetki temperatuuri (kusjuures see minimaalne temperatuur oli ulmeliselt kõrge, 16 kraadi, minu hinnangul piisaks nt miinimum kaheksast kraadist) aga kui sul on torud lahti ühendatud, siis sinu korteris tõesti ei saa külmumise koht olla. Samas, kuna sinu korter on kütmata, võivad sinu ja ülemise korteri vahelistes konstruktsioonides tekkida tugevad külmasillad ja just seetõttu võib seal vesi olla kinni külmunud. Seda ei tea, kas tema veetoru tuleb sinu kaudu?
    Kas ühistu koosolekut saab kokku kutsud ainult mõni kindel inimene või saaksid sa ise ka vastavat soovi avaldada?
    Kas ülemine naaber saab olla kindel, et ka tema veetoru pole lahti ühendatud?
    Kas tal jätkuks vahendeid nt veetoru soojustuse ja küttekaabli paigaldamiseks? See oleks nagu kõige kindlam vahend. Tuleb leida hea torumees… parem kui ametlik, selline, kes saab ka kviitungi esitada. See viimane võib maakohas õigupoolest kõige keerulisem asi olla.

    Meeldib

  6. Mis puutub vanaks saamisse, siis paraku Alzheimeri ja dementsusega inimestele ei mõju alati sugugi ärrituvuse ja meeleoluhäirete tabletid nii, nagu soovitud, tegelikult ei mõju ka nn tervetele inimestele need tabletid ühtmoodi. Aga dementsuse ja Alzheimeri korral on aju nagu koidest söödud riie ja selle pommitamine keemiaga võib anda väga ebaühtlase tulemuse. Halvemal juhul muutub tige dementne vanainimene zombistunud ja suisa liikumisvõimetuks vanainimeseks, kes lihtsalt ei suuda oma tigedust väljendada, ent pole tegelikult sugugi lõbusam, kui varem. Aga ta ei suuda enam ka lusikat suu juurde tõsta või ilma toeta istuda, mida ta varem, kurjemana, suutis. Mis see siis parem on?
    Kui sulle teravad elamused meeldivad ja selg on korras, siis ma soovitaksin sul küll mõneks ajaks dementsete hooldekodusse tööle minna, huvitavaid muljeid jaguks päris pikaks ajaks. Siiralt, muide. Inetu vist nii öelda, aga hooldekodu elu on paganama põnev. Tähendab, oleks, kui ülemus ei teeks lolle otsuseid.

    Meeldib

    • Mu naaber ei ole dementne. Enne seda kui üleeelmisel sügisel temaga see torude lahtiühendamise saaga oli, me saime normaalselt läbi ja ta isegi meeldis mulle. Noh selline sõbralik vanatädi. Füüsiliselt on tal ka liikumisprobleemid, aga ta elab üksinda ja lapsed käivad abiks puid toomas.

      Mulle ei sobi pidevalt õnnetute inimestega koos olemine, ma saaks sellest ise kiirelt depressiooni. Ma saan hetkel valida, kellega ma suhtlen ja seepärast suhtlengi ainult nendega, kes mulle meeldivad. Ja mulle piisab, kui ma nädalas paar korda inimestega näost näkku suhtlen. Ma ei kujuta ette, kuidas võiks pidev klienditeenindus olla. Siis ma vist enam ei jõuaks sõpradega üldse suhelda.

      Meeldib

        • Ma olen jätkuvalt väga suur ekstrovert. Inimesed tõlgendavad seda ekstrovet-introvert teemat erinevalt. Kuid eksrovert, mu arvates, ei tähenda, et tahaks kogu aeg inimestega koos olla. Kui ma olen inimestega koos, siis ma käitun täpselt nagu ekstrovert. Üksinda on ju kõik ühesugused, suhtlemises selguvad erinevused. Vajadus üksinduse või suhtlemise järgi sõltub, muarvates, inimese harjumustest, võimalustest ja hinnangust oma vajadustele.

          Meeldib

  7. On tõepoolest seaduses kirjas, et tuleb korterit kütta: Eriomandi eseme korrashoidmisel on korteriomanik muu hulgas kohustatud hoidma selle piires sellist temperatuuri ja õhuniiskust, mis tagab kaasomandi eseme säilimise ning teiste eriomandite esemete kasutamise nende otstarbe kohaselt ja ilma ülemääraste kulutusteta.
    https://www.riigiteataja.ee/akt/109052017014

    Meeldib

    • Ma ju täidan seda punkti. Seda ei saa nimetada kaasomandi kahjustamiseks, kui majas on kuskil torud külmunud, sest õues läks miinusesse. Torud külmusid siis ka, kui mu ema seal sees elas ja küttis ja õues oli väga külm. Samuti hallitas seal siis igal pool, kui ema seal elas. Kusjuures ma mõelnud siis sellele, et ta elas küll kenasti remonditud korteris, aga maja ise ei taganud tänapäevast elustandardit.

      Igapäevaselt kütta korterit 100 kilomeetri kauguselt on, eesti keskmist palka arvestades, päris suur kulutus. Kusjuures see ei mõjutaks vanas niiskes kapremontimata majas kõrvalkorterite säilimist kuidagi rohkem kui kütmata olemine.

      Meeldib

    • Kujuta nüüd ette, et sa peaksid seal ise elama, kütad nagu segane, aga maja ei tööta kui kõik korterid ei küta. Seadus ütleb et pead kasutama otstarbe kohaselt, ehk tagama sisekliima pluss16 kraadi. Kedagi ei huvita kui kaugel sa elad, sina oled omanik, kõik vaatavad sulle otsa.

      Meeldib

      • Miks ma peaksin seda ette kujutama? Kui ma sinna elama läheks, siis täpselt nii olekski. Külmakrampides hommikud. Sa pole kunagi vanas puuküttega kivimajas elanud. Proovi 😁
        PS! Näita mulle seda seadust, kus on +16 kirjas.

        Meeldib

        • See tuleneb siseruumides kehtestatud min. temperatuurist, nt. ei või sa korterit külma laona kasutada, kuna otstarve muutub, aga see kõik juhtub alles siis, kui keegi sind kohtusse annab, seni kuni naabritel kõik raha kulub kütte peale pole midagi karta. Äkki elu viib sind sinna elama kujuta ette, et oled eskimo vähemalt nii külm ei ole. 😀

          Meeldib

        • Sellist seadust ei ole 😊 kui sa korraks õue läheks ja vaataks seda pragu välisseinas vannitoa kohal, siis oleks pilt selgem 🤨

          Meeldib

        • Ok, aga anna siis teada, kui teil on plaanis eluhoone külmhooneks ümber registreerida. Ma siis esitan ebaseaduslikult korteriühistu esimeheks hakanud “anoüümsele” kommenteerijale nõude selle seaduse põhjal, mida olemas pole 😀

          Meeldib

  8. Ma pole just teab mis vana, aga mul on ka selliseid lugusid, et ui ja ai.

    Ühes üürikas oli nii, et naabriks oli vanem naisterahvas. Mina olen pigem vaikne ja kodune inimene, pidusid ei pidanud ei tollal ega ka praegu. Aga mingil põhjusel proua solvus – juba siis kui sisse kolisin – ning hakkas väitma, et mina kolgin tema ust. Minu üürikorteri uks avanes nii, et kui minu uks oli lahti, siis tema oma ust lahti teha ei saanud. Pärast hakkas ta pidevalt väitma, et iga kord kui ma välja läksin, siis ma kolkisin meelega tema ust.

    Ühes kortermajas oli probleeme elanikega, kes harrastasid ebasoositud eluviise. Nt korjas üks üksik vana naine üles kõik kassid, keda leidis ja tõi koju. Kõik kassid. Tema korterist tulev hais oli lämmatav. Ühes teises korteris elas üks dementne vanaproua, kes küll ei elanud üksi, aga ega pere teda siis hallata ei jaksanud. Vanaproua kriiskas ja sõimas nii neid, kes korterist mööda läksid kui ka koduseid ja kui kodused ta kodus luku taha panid (ise olid nt päevaks kodust väljas) siis karjus ja peksis ta ukse vastu. See oli pea 20a tagasi, tänapäeval tegeleks sellega ehk sotsiaalamet, aga tollal mitte.

    Ühes teises kortermajas elas üks noormees, kellel vahepeal “ära” viskas. Kui viskas, siis karjus koridoris, peksis ustele ja terroriseeris alumise korruse elanikke. Kui korras oli, siis oli vaikne ja lubas enam mitte teha. Korter oli pere oma, välja visata ei saanud, maja elanikud talusid kuni enam ei suutnud ja ähvardasid kohtuga korteri ära võtta kui pere noormeest oma korterist välja ei tõsta.

    See, et pensionärist naabrite puhul toimib alati “naabrivalve” ehk nemad teavad kõiki su käimisi-minemisi-külalisi-sulelisi ja lisaks sellele teavad ka väga hästi kas sul on 1) koridoripõrand pestud, 2) koridori uksed lukus, 3) kelder korras jne. – see kõik on juba tavaline 🙂

    Liked by 1 person

    • Sul on tõesti palju värvilisi elamusi 😀 Mul on ikka vedanud. Ainult seal korteris, kus arvati, et mina lasen korke läbi, oli mu üleval korteris üks mees, kes oli vangis olnud ja teda ei julgetud süüdistada, aga ma hiljem sain teada, mis elektrittarbiva imeviguriga ta oma korterit küttis.

      Meeldib

  9. Issand, ma jään nüüd tükiks ajaks vait oma korterivahetuse soovidega…Polegi muud,kui et termoregulatsioon “kiusab”, välisukse alt puhub tuul mööda jalgu, eriti kui trepikoja aken avatud on, pidev nohu, akna all magistraal ja trammivilin (vanasti kolisesid, need uued undavad), jalge all on “airbnb-korter”—nädalalõpulärmiga. Aga vaat igasugused naabrid olen ma ära unustanud, mis kõik võib kaasavaraks tulla, ehkki teema elatud elu jooksul ikka vägagi tuttav on…Ma püsin parem paigal ega taha midagi!

    Meeldib

    • Ust saab tihendada. Mul uues ka uks on liiga väike. Ostsin 2 poolset teipi ja kleepisin ukse ümber reliiniribad (noh see põrandakattematerjal)

      Meeldib

Kommenteerimine on suletud.