Sa oled ateist? Aga Maslowisse usud?

See postitus tuleb suhteliselt igav. Ma lihtsalt üritan oma mõtteid korrastada, aga kuna mul hetkel pole kedagi, kellega sel teemal rääkida, siis panen oma mõtted avalikult kirja. Ma tahan kirjutada jumalast ja vajaduste püramiidist. Ma kunagi olen end ka ateistiks pidanud, kuid kauem siiski agnostikuks. Ehk ma mõistan religioone küll, aga ükski neist pole end nii hästi reklaaminud, et ma just nende õpetusi kõige õigemaks peaks.

Blogisse kiljuma lükkas mind eestikeelses internetis lahtiseletatud kümme käsku. No kõik ateistid ju ka teavad, et kuskil on kümnene nimekiri ja et algus on suht lappes ja lõpupoole muutub lugu selgemaks. Guugeldasin ja selgus, et tegelikult on kogu nimekiri erinevate kristluse harude poolt kaklusteemaks kujunenud ja nad ise ka ei tea, milline sõnastus neist oleks parim. Rääkimata sellest, et keegi nood punktid üheselt ja mõistlikult lahti seletaks.

Kõige lihtsamat teed on läinud Eesti Evangeelne Luterik Kirik (esimene googli vastus mul). Nemad on iga punkti alustanud lausega: “Meie peame Jumalat kartma ja armastama.” Kui keegi 10 korda esimese asjana mainib kartmist, siis esiteks on see liiga lihtne selgitus ja teiseks on hirmutamise peamine eesmärk kuulekust tekitada. Miks peaks keegi tahtma end vabatahtlikult sellisesse jamasse kukutada?

Tallinna Jaani kirik on erinevaid käske lahti kirjutanud, aga ma ei tahaks seda inimest isiklikult tunda, kes selle naljaloo kokku kirjutas. Enamus tapmise jutust on vabandus, kuidas sõjas tapmine on igati põhjendatud ja jumalakartlik tegevus. Abielurikkumisest hoidumine on seal käsitluses kättesaamatu ideaal, mille poole oleks kena püüelda. Varastamise põhiline probleem on selles, et kui keegi oma asjast ilma jääb, on ohvril oma kaotatud varandusest ju nii kahju. Oma vanemate austamise teemal on paari lausega jõutud sinna, et kui sa oled sündinud kunstlikust viljastamisest, siis peaksid spermadoonorit austama. No üks puder ja kapsad.

Kui nüüd kogu Jaani kogudus mu blogisse mind sajatama tuleb, siis on kehvasti küll, aga kirjutage siis ümber. Praegune tekst on suht selgelt suur jama. Selliste kummaliste kirjelduste pärast polegi mind kristlus kunagi eriti võlunud. Teistes religioonides on samal teemal hoopis paremad kirjeldused. Kuid kahjuks on nad enamuses ka inglise keeles. Kindlasti leiab netist ka kristluse kohta inglisekeeles paremaid tekste, kuid praegune seis näitab väga selgelt, miks on Eestis nii vähe tõsiusklikke inimesi.

Kuid ma ei tahtnud ainult kritiseerida. Nimelt sattusin ma eelmisel nädalal uurima sellist esoteerika haru nagu Kabala, mis on osaliselt seotud Judaismiga. Nagu esoteerikas ikka, räägitakse seal põhilised probleemid lahti lihtsalt ja arusaadavalt. Kabala üks põhiteemasid on Elupuu, mis koosneb kümnest põhimõistest. Panen siia alla ühe pildi, kus selle puuga on üritatud lahti selgitada hulk erinevaid asju.

Kui ma vaatasin seda 10 numbriga elupuud ja kümmet käsku, siis ei olnud üldse keeruline näha, kuidas nad räägivad täpselt samadest asjadest, ainult et puu on konkreetsem. Kui ma selle puu avastasin, siis meenutas ta mulle esimese asjana tšakrate süsteemi, kuid tšakraid on kokku 7 ja numbrid on vastupidises järjekorras.

Ja kui nüüd on mõni ateist veel mu heietamist lugema jäänud, siis ka neil on olemas täpselt samasugune süsteem, millesse nad usuvad ja mida mina õppisin ärijuhtimises. Selle nimi on Maslow’ püramiid ehk vajaduste kolmnurk. Seal on tasemeid veel vähem, kuid antud pildil värvid on peaaegu samad, mis tšakratel Ma ei usu, et ma nüüd midagi totaalselt uut oleksin avastanud, lihtsalt ma pole kunagi sellise võrdluse peale sattunud. Panen selle kolmnurga ka siia ja siis räägin edasi.

Vajaduste hierarhias on kõige madalam tase füsioloogilised vajadused, ehk siis söök, seks jms. Kõige kõrgemal tasandil on eneseteostus. Räägitakse, et kui alumise tasandi vajadused on rahuldamata, siis ülemiste tasandite järgi vajadust ei teki. Täpselt sama jutt käib Elupuu kohta ja samamoodi toimib ka tšakrate süsteem. All on kõige põhilisemad ja ürgsemad vajadused ja kõige kõrgemal on nn. eneseteostus, mille all nii religioonides kui ka esoteerikas peetakse silmas nn. ühendust kõiksuse ehk jumalaga, valgustatus. Enesetoestuseks loetakse lõplikku Mõistmist, kuidas kõik muud alumised tasandid toimivad ja kuidas inimese elu on täiesti pekkis, kui ta nende toimisest aru ei saa.

Kümme käsku räägib, sisuliselt, täpselt seda sama. Kõige esimene (ehk kõige ülemine) käsk räägib, et on üks jumal ja kui sa arvad, et neid on rohkem, siis ei tea sa (veel) ei ööd ega mütsi. Viimased räägivad maistest vajadustest ja nendega seonduvatest pahedest. Et võõra lehma, raha, korteri, naise himustamine, varastamine, valetamine on labane ja ei aita sul endaga paremini hakkama saada.

Praegu mulle tundub, et kõige selgemini on kogu inimese eksiteerimise põhialused ära selgitatud Kabala elupuus. Maslowi püramiidis pole selgitatud kuidas järgmisele tasemele saada. Jääb mulje, et rahast piisab. Tegelikult on vaja ka enesearengut ja ümbritsevast maailmast arusaamist. Sa pead paremaks/moraalsemaks ja targemaks inimeseks saama. Muidu on nii, et ajad endale hunniku raha ja asju kokku, tundub, et kõik on turvaline ja sõpru, kes kiidavad, on ka lademetes. Kuid kui rahaga mingi jama juhtub, on kõik need inimesed, kes enne kulla helgi peale kohale tulid, läinud ja tunnustus ja staatus vajuvad kolinal samale tasemele, kus nad enne raha ja võimu olid. Sisuliselt pole sa kunagi madalamatest tasemetest, ehk oma ego rahuldamisest kaugemale jõudnudki. Nii religioonides kui esoteerikas on elu eesmärk end universaalselt õnnelikuna tunda, kuna eelmiste tasemete enesekeskne rahulolu on alati lühiajaline.

16 comments

  1. Jumala kartmise kohta öeldakse meie kirikus, et tegelikult on tegu aukartuse, suure ja sügava lugupidamisega. Mitte nii, nagu ma ämblikku või kõrgust kardan. Miks sõnastus on selline, nagu on, ma ei tea või olen kahjuks unustanud.

    Meeldib

    • Lugupidamine on hea sõna. Minu jaoks aukartus on ikkagi sama kui kartus. Budismis pole vahet, kas ämblik või inimene, kumbagi ei tohi tappa. Mulle, näiteks, ämblikud, meeldivad. Ma kardan neid sama moodi kui inimesi – kui kiiresti minu poole jookseb, siis on pisut hirmus.

      Meeldib

  2. Ma arvan, et kristlust ei tohiks vaadelda kitsalt luteri kiriku tegevuse kontekstis. Ehki kõige “kodusem” ja tunnustatum, on see suund siiski suhteliselt kitsarinnaline ja tõesti hirmutav käsitlus kasvõi võrreldes babtismi ja eriti vabakirikuga.

    Meeldib

    • Ma võtsin kõige esimesed leheküljed, mida google mulle 10 käsu teemal pakkus. Ma usun, et enamus kristluse harusid lähtub ikka piiblist, ainult erinevad jumalasulased kasutavad tõlgendamisel erinevaid sõnastusi, kuigi jumal peaks kõigil sama olema.

      Meeldib

  3. Sa oled teel.
    Seal on ka Oudekki.
    Seal on ka Mallu uue päästevestiga.

    Eesmärk oli neil “Punane meri” ületada,
    et jõuda kuhugi lõpuks sinna… imedemaale.
    Eesmärk on tähtis, hind ei ole tähtis.

    Kümme käsku ja Maslow püramiid…
    No-ma-eitea, Vana oli väsinud.
    Tehtud oli 6 päeva tööd.

    hakata mingit Maslow püramiidi sinna morteerima…
    Ma ei tea, miks sa tahad uut kirikut ehitama hakata?

    Meeldib

  4. Maslow püramiidis ei ole need erinevad astmed mõeldud selleks, et ühet teisele ehk alt üles liikuda vaid et ülemiste korruste olemasolu sõltub alumiste tugevusest. Kuigi mitte ainult.
    Üldse on selliseid skeeme sotsiaalteadustes rohkemgi joonistatud ja teadusele iseloomulikult pole ükski neist nii ülipüha, et see oleks nüüd see ainus ja viimane tõde. Teaduses pole miski kindel, usus ollaks üsnagi kindlad, selles see vahe ongi.
    Kümme käsku on selline kena arv, üldiselt suudab inimaju korraga meelde jätte 7 +-3 ühikut, nii et kümme käsku ongi üsna maksimumarv käske, mida meelde jätta. Ehkki känkimine võimaldaks veits rohkemgi jätta, aga selleks peab olema tugevalt motiveeritud. Kümme käsku on teadaolevalt üldsegi Vanas Testamendis, mis pole eriti kristlik lektüür vaid pigem üsna vägivaldne ja juhuslik ajalugu Euroopast ja Lähis-idast, õige kristlus algab Uuest Testamendist. Oled sa Vana Testamenti muidu lugenud? Päris palju selliseid kaurkenderlikke lugusid.

    Võrdlemise seisukohalt oleks kena kõrvale panna ka moslemite ja budistide vastavad käsulauad.

    Üldiselt suhtun ma kõikidesse uskudesse oma teadmiste piires võimalikult tolerantselt aga mu kõige hullem kogemus oli ühes Tallinna pisikirikus, kus kirikuõpetaja tuli jutlust pidama ja keskendus oma jutluses sellele, kuidas “mõned muidugi kahtlevad, kas see nii oli, aga seda võib seletada nii…” ja natuke jälle jutu mõtet ja siis jälle samasugune väljavabandamine. Mis mõttes nagu? Kas kirikuõpetaja ei peaks olema kindel selles, mida ta räägib?

    Meeldib

    • Ahjaa, mõnede teooriate kohaselt oli religioon, ükskõik milline, evolutsiooniliselt vajalik, sest suutis keeruka aju tõttu individualismile kalduvad aga ellujäämise huvides siiski sotsiaalse eluviisiga inimeseloomad ühiste eesmärkide nimel tööle panna, ehk siis, polnudki nii oluline, mis oli usu sisuks, oluline oli, et tekiks kogudus. Religioossete kalduvustega grupid olevat ellu jäänud edukamalt. Aju omapära.

      Meeldib

    • Mu lemmik nn. “religioon” on budism. Seal on väga palju pildilist materjali, kuid mulle pole ette jäänud sedatüüpi astmelist kirjeldust materiaalsest maailmast jumalikuni. Enamik budistlikke materjale tegelevad tavalisele inimesele selgitamisega, miks enamus maistest naudingutest on, tegelikult, kahjulikud ja tekitavad kannatusi. Kuna 95% inimesi ei jõuagi kunagi materiaalsest tasemest kaugemale, siis info, mis on mõeldud sellele 5% edasijõudnutele pole nii kättesaadav ja mis peaasi, see info pole ka arusaadav. Kristlastel ja erinevates esoteerikates pakutakse kogu paketti, aga enamus tõlgendab seda nii nagu jumal juhatab (mu vanaema väljend), ehk suvaliselt.

      Mina ei arva, et ma oleksin see 5% edasijõudnutest. Budismis on selle jaoks vaja pidevalt mediteerida. Mina seda ei tee. Mediteerimisel on erinevad astmed edasijõudmise taseme järgi. Ma tean, et need on, ma pole teinud. Mul on hea fantaasia.

      Muarust on kristluses, islamis jne levinud palvetamine algselt sama, mis budismis (ja esoteerikas, joogas jm) on mediteerimine. Kuid ma ei tea ühtegi kristlast, kes palvetaks sarnaselt nagu mediteeritakse. Jääb mulje, et enamus palvetamisest on kas rutiin, alandlikkuse etendamine jumalale või siis jumalale oma ego väljendamine lootuses, et keegi teine lahendab ära inimese isiklikud probleemid.

      Meeldib

  5. Morgie, relax 🙂
    Vana Testamenti ei ole mina lugenud,
    aga siin ma olen, 5000 aastat hiljem,
    ja mölisen nagu oleks lugenud,
    nagu oleks koolis käinud,
    nagu teaks asjadest.

    Muidu mind ju ei oleks
    kui mu esivanemad ei oleks teadnud asjadest.
    Neist asjadest nagu ka küüditamisest ei räägitud.
    Hoiti lapsi ja mõisteti et nad jõuavad selleni ise.
    Kogudus oli vastujõud sellele õudsale vägivallale.

    See silmitu vägivald ei ole kuhugi kadunud,
    ja kirik/religioon ainult kütab seda usku.

    Manjana hoiatus! Hen, kunagi olid su kommid mu blogis bännitud. Nad ei meeldi mulle jätkuvalt, aga ma enam ei kustuta. Kuid sa ei tohi ühtegi mu blogis kommenteerivat blogijat rünnata. See su kommentaar on, mu silmis, ründav.

    Meeldib

Soovin lisada:

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.