Meie seitse deemonit

See postitus tuleb järjeks aprillikuisele postitusele Sa oled ateist? Aga Maslowisse usud? Ma leidsin veel ühe huvitava esoteerika alla liigituva käsitluse, mis seondub mitme minu lemmikteemaga:

  • sõltuvused aka rutiinid,
  • tšakrad aka inimese psüühika ja füüsilise keha koostöö,
  • kuidas olla õnnelik versus teistega manipuleerimine

Ma sattusin juutuubist vaatama maag Geiti postitusi. Ta on kõige kehvemate tehniliste oskustega juutuuber, keda ma kunagi vaadanud olen. Ta paneb ülesse täiesti edimata videosid, mis paistavad silma kehva heli ja pildi kvaliteediga, aga mulle pakub huvi, mida seal räägitakse ja nii ma vaatangi neid läbi valu, vaeva ja edasi kerimise. Geit on noormees, kes võttis osa viimasest Eesti selgeltnägijate tuleproovist ja on neil varemgi suurema või väiksema eduga osalenud. Ilmselgelt on ta keskmisest eestlasest tundlikum ja teab esoteerikast päris palju. Õnneks kompenseerib ta videote kehva tehnilist kvaliteeti ta loomulik oskus olla väga hea saatejuht ja esitada külalistele huvitavaid küsimusi nii, et külalised saavad avameelselt rääkida.

Igatahes vaatasin ma saadet, kus ta rääkis rituaalnõia Keivoga kõigest sellest, mida Keivo teab ja oskab. Muuhulgas mainisid nad sõna “egregorid,” mida ma polnud varem kuulnud ja kohe guugeldama asusin. Nendest on mitmeid raamatuid kirjutatud ja eesti keelde tõlgitud. Õnneks sattus mulle esimesena ette kõige selgemini kirjutatud tekst gaiakallistuse lehelt, kus egregorid olid kenasti seitsmeks jaotatud. Mulle meeldib, kui asjad on kenasti excelis. Kuid inimesele, kes esoteerikasse eitavalt suhtub, ei ütle see tekst ikkagi midagi ja seepärast tahtsin ma kogu müstika kirjutada lahti sotsiaalteadustes kasutatud põhimõistete kontekstis.

Sisuliselt on egregorid inimeste mõttemallid, mida nad pidevalt ja igapäevaselt kasutavad ja mis võivad nende ellu tuua probleeme. Väga üldine definitsioon, aga kohe ma seletan lahti.

Panen korraks uuesti siia Maslowi püramiidi, et realistid saaks arusaadava visuaali:

Kõige alumisel astmel on inimese esmased vajadused. Kui inimese esmaste vajadustega on jama, siis selle tulemusel satub inimene depressiooni ja vastupidi: depressioon pärsib inimesel oma esmaste vajaduste rahuldamist. Inimesel puudub energia ja tahe midagi teha ning ta tunneb, et elul ei ole mõtet, naudingutel puudub sära, jääb ainult kohusetunne. Inimene kujutab ette, et kõik on halvasti ja nii jääbki igaveseks. Teistel on teda suht võimatu aidata, vastupidi – sellise inimesega koos olles tekib tunne, et endale tuleb ka masendus peale. Inimesel on häiritud lõhnataju, seksuaalsus, instinktid. Seal tekstis on selle egregori nimi Hall deemon.

Järgmine deemon tegeleb inimese turvalisuse küsimusega. Tema on Must deemon. Ta toitub hirmust ja vihkamisest. Kui must deemon inimese sees tegutseb, tunneb inimene, et ta saab loota ainult iseendale. Mida suurem on inimeses hirm ja/või vihkamine, seda suuremaks läheb ka ärevus ja inimene arvab, et oht võib varitseda suvalise nurga peal. Inimene kontrollib, kas tema rahakott, võtmed ja dokumendid on ikka alles. Ta võib kahtlustada, et teised inimesed kasutavad alati võimalust varastada. Relva soetamine tundub täitsa hea mõte. Inimene võib arvata, et teda jälgitakse ja samas võib tal olla ka süütunne, et ta agressiivselt käituma kipub. Erinevalt hallist deemonist annab must deemon inimesele palju energiat ja jõudu ning teistele jääb mulje, et tegemist on väga tugeva inimesega. Sellised inimesed on äärmiselt edukad spordis, kus on palju energiat vaja. Kuid eriti vastiku deemoniga inimesed rakendavad oma energia konfliktidesse. Tihtipeale nad ei saa ise arugi, et nemad on agressiivsed ja süüdistavad selles teisi. Must deemon mõjub halvasti seedimisele.

Sotsiaalsete vajaduste blokis tegutseb Kollane deemon. Tema toidulaual on pettus ja valetamine. Nagu ka eelmised deemonid, muudab Kollane deemon inimese vaadet maailmale ja iseendale. Kuid Kollane käib korraks ja taandub siis tagasi oma pesasse ning inimene väidab “täiesti siiralt”, et tema ei tea ega mäleta, mida ta nägi, tegi või ütles. Kui inimene teistele valetab ja teeb seda omakasu eesmärgil, siis ta ei suuda ka ennast enam ausate silmadega vaadata. Hädavaled, keerutamine, hilinemine, eitamine – kõik sobib. Üldjuhul kõik inimesed valetavad natuke, kuid nii kaua, kuni nad sellest ise on teadlikud ja liiga tihti ei kasuta, püsib Kollane deemon kontrolli all. Kollase deemoni küüsi võib sügavamalt sattuda inimene, kel on palju energiat, kuid ta tunneb aeg-ajalt vajadust “rihm lõdvaks lasta,” pingeid maandada, välja lülitada ja ta kasutab abivahendina alkoholi ja/või narkootikume. Kui kollane deemon on end valedest paksuks söönud, ei piirdu ta paari õllega vaid muutub peale neid uueks inimeseks ja see joob palju. Kollane ahvatleb inimest, et sülita selle rumala maailma peale, kus sind ei mõisteta. Läheme eemale rõhuvast reaalsusest, meid ootavad seiklused! Kollase deemoniga suures sõpruses oleva inimese laused on tihti kaheti mõistetavad ja annavad talle võimaluse nentida: Te saite minust valesti aru! Ta oskab teistes tekitada süütunnet ja panna neid enda kasuks tegutsema. Nad võivad olla poliitikud või ülemused, kes oskavad teistele luua sõpruse ja isegi armastuse illusiooni ja kui kollane udu hajub, ei saa keegi enam aru, kuidas nii juhtus. Kollane deemon aitab inimesel mängida teistega psühhloogilisi mänge. Tundub, et kohusetunnet ja südametunnistust pole enam olemas. Suur Kollane soodustab südame ja kätega seotud haiguseid.

Kuid sotsiaalsete vajaduste blokis on teine tegelane veel, tema pole värviline, aga tal on alati kiire. Tema ongi Kiirustaja. Tal on tunne, et ta ei saa minutikski peatuda ja ta tahab saada kõike ja kohe kohe. Miks, ta ise ka ei tea. See deemon ei lase inimesel pikaajalisi projekte lõpule viia. Tihtipeale hakkab ta kiirustama just siis, kui tuleks olla hästi põhjalik ja hoolikas. Ning siis võib olla tulemuseks, et projekt jääb lõpetama või on halvasti tehtud. Ta sunnib ka teisi kiirustama. Võib juhtuda, et pideva kiirustamisega ei suuda ta ikkagi oma lubadusi pidada. Tähtajad põlevad ja tal on tunne, et ta peab jooksma, teistega riidlema ja süüdistama, et kedagi ei huvita. Kuid peamine, mis ta kiirustamisega saavutab on segadus. Kui inimene pidevalt kiirustab, ei jää tal aega üle, et oma sisetunnet kuulata ja nii ta ei teagi, mida teha oleks oluline ja mida mitte. Liigsetel kiirustajatel on oht saada kõri ja suuga seotud haiguseid.

Tunnustuse ja staatuse sektoris seab end tihtipeale sisse Egoismi Siga. Tema söögilaud on väga kirju, kuna saab jõudu inimese erinevatelt tarbimisvajadustelt. Siin on väga suur roll ühiskonnal, mis tarbimisvajadusi õhutab ja suunab. Ühiskond suunab inimesi tarbima, et nende ego toita, aga Ego isu on põhjatu. Vajadus osta rohkem kui inimesele on tegelikult vaja, kasvatab inimese ego ja muudab ta teiste vastu külmaks. Ta näeb teisi läbi asjade prisma kadestaja pilguga. Kui inimene üritab Egoismi seale öelda, et rohkem ei osta, võib ennast puhvi ajada Must Deemon ja tuld purskama hakata. Inimene üritab Musta kontrolli alla saada, surub ta tagasi sisemusse, aga seal juba istub Hall deemon, kes on kohe valmis masendusse laskuma, et inimene oma “põhivajadusi” rahuldada ei taha. Egoismi siga ei saa nälga jätta, kuid teda saab vaikselt treenida mõistlikumalt tarbima. Suur ja hästitoimiv Egoismi Siga võib tekitada uneprobleeme.

Tunnustuse ja staatuse sektoris lõbutseb aga ka üks teine tegelane, kes Egoismi seaga kenasti läbi saab. Tema nimi on Isiklik Enesetähtsuse Draakon. Arenenud draakon on kolmepealine: üks pea on tähtsalt püsti ja vaatab uhkelt allpoololevat maailma; teine pea imetleb esimest; kolmas pea otsib kael õieli objekti, kes oleks võimeline draakonit hindama, temast vaimustuma. Kuidas seda tibukest toita, pole vaja blogijatele ja teistele, kes sotsiaalmeedias postitavad, pikalt seletada. Terve mu eelmine postitus tegeles Draakoni nuumamisega. Ja ma olengi ilma mingi muusikahariduseta veel oma kolm laulukest valmis treinud. Draakon tahab regulaarselt süüa saada. Kui draakon on kenasti paksuks toidetud, hakkab inimene arvama, et ta ongi kõige targem, ilusam ja osavam. Talle tekivad fännid. Mõni tõuseb guru staatusesse, loob oma kogukonna, kes teda imetleb. Mõni kirjutab raamatuid ja jagab tarkuseterakesi igal teemal, mida talt küsitakse. Kui inimene kasvõi osaliselt usub draakonit, saab draakon juba võimu juurde. Algul inimene uneleb-unistab, vastavalt näljase draakoni soovidele. Lõpuks tekib suuruse maania, inimesega on ebameeldiv suhelda, kuna ta soovib tegemist teha ainult nendega, kes toidavad tema draakonit. Kuid draakonit saab õpetada viisakalt käituma, ei pea “ära tõusma”. Enese tähtsustamisega peaks koos käima ka vastutustunne ja tuleks jälgida, mis toimub väljaspool maailmas. Täiesti draakoni alluvuses inimene suudab suhelda ainult nendega, kes teda kiidavad.

No ja kui keegi on mu pika lisanditega ümberjutustuse nii kaugele läbi lugenud, siis viimane on Madu. Tema ülesanne on eneseteostuse võimatuks tegemine. Tema relv on iroonia. Ta üritab jätta muljet, et kõrged mõtted need on puhas möga. Pingutada pole vaja. Inimene ei saa enam aru olukorra tõsidusest ja suudab igal teemal nalja visata. Kõik on vaid paroodia. Kultuur ja kunst on vaid seksuaalsuse väljendamiseks. Madu naerab ja teeb nalja lameda maa teemadel, kui keegi üritab vaimsetel teemadel rääkida. Maost ma ei oskagi pikemalt kirjutada, sest ma kardan Madu ja tema pärast kirjutan ma harva esoteerilistel teemadel, kuna Maole need ei meeldi.

Kokkuvõte. Kõik inimesed elavad pidevalt mingite kinnisideede küüsis, mida nad loovad endale ise, levitavad edasi oma lähikondlastele ja mida neile loob ühiskond tervikuna. Erinevates sotsiaalsetes gruppides valitsevad erinevad dogmad ja probleemid. Neid võib kutsuda egregorideks, deemoniteks, sõltuvusteks või hüpnoosiks, vahet pole. Neid saab endale teadvustada; neid saab, mõnel juhul, kontrollida, aga täielikult vabaneda ei saa.

3 comments

Kommenteerimine on suletud.