Kuidas ma kannatlikult asju teen ja õpin

Mul on see nädal Tiktoki vaba. Otsustasin oma sõltuvust vägisi vaigistada. Juba neljas päev oli kergem. Vabaks jäänud aja olen, peaaegu, kasulikult veetnud: õmblen, hoidistan, harjutan kitarri, vahin juutuubi ja täna otsustasin blogisid tagantjärgi lugema hakata. Seal oli mingi blogijate küsimustik ja iga kord kui keegi vastas, et tal on ikka paar blogijat, kes talle ei meeldi, aga ikka loeb, olin surmkindel, et juu see üks olen mina. Mu enesekindlus on kuskile kaotsi läinud.

Igatahes tahan ma jälle kiidelda, kui tubli ma olen. Umbes juuli keskel alustasin kitarrimängu õppimist. Endalegi üllatuseks õpin päris suure entusiasmiga. Mul on kitarr kodus vedelenud üle kümne aasta ja varem olen vaid ühel korral püüdnud midagi mängima õppida. Tol korral ma eriti kaugele ei jõudnudki. Ma isegi ei mäleta, et näppudega oleks midagi erilist juhtunud. Täna guugeldasin, et millal see näpuvalu üle läheb ja ma saan rahulikult nii kaua harjutada kui soovi on. Kolm nädalat pidavat minema ja vahepeal tuleb pause pidada, et näpuotsad muutuda saaksid. Niuks-niuks, ütlen ma ja katsun pöidlaga oma kummaliselt kribelevaid näpuotsi. Eelmisel nädalal olin kolm päeva maal, kus kitarri pole, aga ka sel ajal oli natuke tunda, et kribelevad. Aga ma tahaks nagu veel natuke rohkem harjutada. Eriti tekib tahtmine siis, kui pole õige aeg, näiteks öösel. Ma ei usu, et mu naabritele meeldiks. Nemad harjutavad oma klaverimängu ja ooperilaulmist küll ainult päevasel ajal. Kummaline, et mu eelmises korteris olid ka naabrid, kes mängisid klaverit ja nüüd ka. Eelmises majas mängisid väga palju paremini, aga seal ei laulnud keegi. Mulle meeldib, kui inimesed pille ja laulmist harjutavad.

Ma olen mõelnud, et miks ma vanasti oma erinevate iseseisvate õpingutega tihtipeale ummikusse jooksin ja alla andsin. Ma pakun, et probleemiks oli kannatamatus. Mulle pakkus õppimine nii kaua huvi, kuni oli aru saada, et asi edeneb. Kuid alati tuleb mingi hetk see koht, kus läheb liiga keeruliseks ja edenemist ei toimu ja siis ma enam ei taha. Praegu läheb mul kitarriga pigem halvasti kui hästi. Ma ei saa isegi täpselt aru, et millest tingituna tuleb mõnikord paremini välja. Mitte selles mõttes paremini, et kõlab nii, nagu kõlama peaks, vaid niimoodi hästi, et ma teen lampi mingeid suvakaid liigutusi ja naudin neid helisid, mis tekivad. Noh, neil hetkedel ma lasen oma egol end hellitlevalt geniaalseks improvisaatoriks kutsuda ja nii mõnus on.

Kusjuures õmblemisega on mul ka palju paremini kui varem. Sama asi nagu pillimänguga – vanasti oli mul kuskile kahtlasesse kohta kiire. Nüüd ostsin endale esmaspäeval uue kardinariide. Vanasti ma leidsin, et traageldamine on nõrkadele ja keerasin päris palju asju, tänu totrale kiirustamisele, sinnasamusesse. Ma ise arvan, et ravisin oma kiirustamise haiguse välja Kopli Ametikoolis, kus nahatöös oli vajalik poole-millimeetrine täpsus ja seda kiirustamisega ei saavuta. Ma õppisin seal ametikoolis kannatlikkust. Mitte seda kannatlikkust, mida on vangil vaja vangivalvuriga suhtlemisel, vaid seda kuidas asju aeglaselt ja hoolega teha.

Nüüd ma traageldasin kõik kardina sirged õmblused kenasti käsitsi ära, enne kui õmblusmasinaga peale lendasin. Traageldamise kõrvale saab ju juutuubist vloge ja videosid kuulata. Eile hommikul tuli hea mõte, et ma pole ammu aluspesu õmmelnud. Ma juba ammu avastasin, et sellist peenikest tööd on kõige mõistlikum algusest lõpuni ainult käsitsi õmmelda ja kui sada korda mõõta, siis ei saa midagi valesti minna. Ja mul oli õigus, kõik tuligi täpselt nii välja nagu vaja.

Uus kardin

See kardin peab olema niisuguse kahtlase pikkusega, kuna mul on Kummaline Kummipuu. See kummipuu on 30 ja rohkem aastat vana ja ta on kasvanud ühele küljele horisontaalselt. Lillepott on paremal servas akna kõrval ja oksad ulatuvad aknalauale. Pikem kardin jäi sinna peale liiga imelikult. Ma ei saa öelda, et ma kangavalikuga väga maksimaalselt rahule jäin, aga põhimõtteliselt värvid sobivad ja päikese käes ta helgib kuidagi kaunilt. Ostmisel oli küll mu vana sõber Kiirustaja kohal ja ütles, et sa pead täna valiku ära tegema, sest just täna on kardinat vaja, kohe ja kiiresti. Vana kardinaga pole ma enam nõus päevagi samas ruumis viibima. Ja nii ma ta koju tõingi.

13 comments

    • Aitäh 😊 💕 Kuna me oleme erinevad, siis ma olen mõnikord mõelnud, et äkki ei meeldi, aga mulle just sellepärast su postitused meeldivadki, et sa mõtled mõnedes küsimustes teisiti kui mina. No ja sa kirjutad ka hästi.

      Meeldib

    • Mäletan,
      neid aegu kuidas Manjanat õukonnas välditi,
      sest tema jutt erines tunduvalt blogiõukonnast.

      Nüüd, kus seda õukonda enam ei ole, koonduvad
      need lipitsejad ja jutusuud kõik Manjana ümber 🙂

      Meeldib

    • Ma olen Indigoaallasega samal meelel. Palun kirjuta rohkem! Olen Sinult nii palju õppinud ja kuigi Sa kirjutad sageli ka teemadel, millega ma ei haaku, siis loen ikkagi kõiki postitusi huviga, sest meeldib see, kuidas Sa avardad mu maailmavaadet.

      Liked by 1 person

  1. Kuidas ma kannatlikult…

    See on inimese tunnus.
    Tänapäeva naise tunnus ka.
    Ma õpin ja kohanen pidevalt.

    Kommentaaridest ei lase end häirida.
    Kirjutan nii nagu mõtlen ja vabalt.
    Olen iseseisev kaasaegne naine.

    Ei lase end igasugu pollidest häirida,
    aga ikka jääb hinge närima, kas ma…
    ei ole piisavalt hea?

    Oled, aga ära rebi end katki igasugu õpingute,
    koolide, enesetäiendustega, keskendu ühele asjale.
    Olgu selleks või su “kitarr” ja TikTok areen.

    Kardinad on kohutavad, aga selleks on uus seanss.

    Meeldib

    • Sa tead, miks mu nimi on Manjana?
      Sest see tähendab hispaania keeles,
      et aega on küll, kõike võib teha homme.

      Vaevalt, et sa tead kedagi teist minuvanust,
      kes on füüsiliselt täiesti terve inimene,
      aga teeb umbes sama palju, kui keegi,
      kes temast mittesõltuvatel põhjustel,
      ei saa palju teha.

      Kuna ma arvan, et kõige vahvam on siin elus,
      teha ainult neid asju,
      mis lõbu pakuvad,
      ja neid polegi nii palju,

      Või pigem on nii,
      et lõbu on asjades sees siis,
      kui nende tegemist
      ümbritseb palju vaba aega
      ja logelemist.

      Inimesed,
      kes rebivad end tükkideks,
      kardavad endaga üksinda
      tundide kaupa
      mittemidagi teha

      Meeldib

      • Inimesed,
        kes rebivad end tükkideks,
        kardavad et õnn jätab nad maha
        Kas sa ei karda ?
        Kui sa midagi ei tee,
        et siis õnne tempo aeglustub.

        Meeldib

        • Need, kes ainult rabelevad
          rabelevadki hirmust
          ma ei tea kedagi
          kes hirmutunnet õnnetundeks peaks
          Õnn kestab vaid mõne hetke
          ja tema tabamiseks
          peab rahulikult olema
          ja tundma,
          mis parasjagu toimub.
          Muarust.

          Meeldib

  2. Sa oled ENTERi klaveril avastanud!
    Nii stiilset kommi ei olegi näinud 😉
    kus sisu ja vorm koos töötavad!

    Ma tean.
    See oli ka minu ABBA lugu,
    mis kummitab mind siiani.

    Ma ei ole Vana vastu,
    kõik see mida enda ümber näeme,
    on Tema korraldatud, igatahes.

    Me võikski siinkohal uued joogid valada
    ja jätkata seltskondlik-poliitilist läbu
    kuni hommikuni Võsu rahva meelehärmiks.

    Minu Võsu 🙂 on mul peas hoopis teistsugune
    Sinu Rapla 🙂 on sul peas hoopis teistsugune
    Meil kõigil on peas midagi …

    Liked by 1 person

Soovin lisada:

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.