Saagikoristusaeg on alanud

Ma pean teist aastat iseseisvalt aiamaad. Eks ma lapsena maal tegin ka aias ühte koma teist, aga see ei olnud nii, et ise teen ja vastutan algusest lõpuni. Ema tegi ikka põhilise töö ja mina tegin, mis parasjagu meeldis. Ma olen emalt pärinud (lisaks aiamaale) ka oskamatuse abi küsida. Sel nädalal sain sel teemal ka korraliku õppetunni, mida ma siiani seedin. Kuid see selleks, kirjutan parem aiamaast. Taimedega suhtlemine on hoopis loomulikum ja ratsionaalsem kui inimestega.

Ma kujutan ette, et võin oma taimekasvatusest juba järeldusi teha, kuigi need kaks aastat on üksteisest väga erinevad olnud. Eelmisel aastal oli suvel pikalt külm ja kõik asjad tundusid hilinevat. Sel aastal oli kohutavalt kuum ja üle kuu aja ei sadanud piiskagi.

Marjad

Maasikaid ma enam ei kasvata. Mõlemal aastal pole ma sealt peaaegu mitte midagi saanud. Võimalik, et linnud sõid ka midagi ära. Nii naabrid räägivad. Kuigi ma ei usu linnukeste nii suurde söögiisusse, ega võitle nendega. Ma usun pigem seda, et õitsemise ja viljade valmimise ajal on vaja vihma või kastmist. Kuna ma käin üle nädala aiamaad vaatamas, siis istusid maasikad kuivas. Kiskusin juuli lõpus kõik taimed üles. Umbes 5 neist panin suvalisse aiaserva, et eks vaadaku ise, mis neist edasi saab. Kuumaasikad jätsin alles, aga neid on vaid neli taime. Kuid see on ka ainus maasikasort, mis rahulikult terve suve aeg-ajalt ikka mõne marja andis.

Vaarikatega on nii ja naa. Mul on kahte sorti vaarikaid: tavalised ja hilised nimega “Polka”. Kuid Polka sai valmis alles oktoobri lõpus ja mina ei viitsinud selleks maale sõita, et liiter vaarikaid korjata. Nad netis kirjutavad Polka talvekartusest ja neil on õigus. Kuigi ma ei tea ka mitmeaastased need taimed olema peaksid. Igatahes tuleb kevadel kõik varred ära koristada ja uued kasvavad jummala aeglaselt. Sel nädalal olid varre tippu õigepungad ilmunud. Saab näha, millal sealt marju saab. Igatahes on nad teistsuguse ja tugevama maitsega kui tavaline vaarikas.

Kuid tavalist vaarikat sain ma sel aastal umbes 20 marja. Sest kuumus kuivatas ära nii mõned taimed kui ka vaarikad taimede küljes. Tavaline vaarikas küll sama aasta varre külge marju ei kasvata, aga ma pole aru saanud, mitu aastat üks vars marju annab, enne kui ära sureb. Eelmisel aastal sain palju tavalisi vaarikaid ja tegin moosi.

Sort vaarikas-maasikas on rahul igasuguste tingimustega ja vallutaks kogu aiamaa, kui ma lubaks. Ma ei kasta teda ka, midagi ei tee. Sealt sain nii eelmisel aastal kui sel nädalal marju. Valmimise ajavahe eelmise aastaga on vast üks nädal vms.

Vaarikas-maasikas 3. august sel aastal

Sõstardega on mul hästi. Punane sõstar mulle väga ei maitse ja eelmisel aastal ma korjasin ainult osad ära ja panin sügavkülma. Sel aastal korjasin kõik ära ja kasutasin esimest korda elus iseseisvalt mahlaaurutit. Natuke pani musta sõstart ka lisaks. Selgus, et see mahl on täiesti joodav ka suhkrut lisamata. Musta sõstart võin ma lõputult niisama süüa, aga panin sügavkülma ka. Võtsin sügisel vanu oksi ära ja sel aastal oli marju rohkem kui eelmisel aastal. Ilusad ja suured. Ma lugesin alles kevadel, et oksi oleks pidanud hoopis kevadel lõikama, aga vahet ju polnud.

Tikker on peaaegu valmis ja ka neid on rohkem kui eelmisel aastal. Kõik mu marjad on ema maha pannud, ma ise pole midagi juurde istutanud. Eelmisel aastal ma marjade ümbert umbrohtu ei kitkunud (väljaarvatud maasikad), sel aastal olen üritanud maapinda põõsaste all enam-vähem puhtana hoida.

Ubade edulugu

Telekas näitas, kuidas suurte oakasvatajate põllul on kõik taimed ära kuivanud. Ma ei tea, miks nad põllul aeduba kasvatavad. Mina kasvatan teist aastat põldube ja need ei vaja kasvamiseks mitte mingisugust abi. Paned aga seemned maha ja ei jõua saaki ära korjata, sest seda tuleb meeletus koguses. Mõlemal aastal.

Ma ei ole eriti suur oasõber, sest nende valmistamine vajab armastust, aega ja tööd, et head tulemust saada. Kuid ma püüan lihasöömisest loobuda ja liha asendamine ubadega on kõige parem lahendus. Eelmisel aastal oli mul üks sort, sel aastal kolm ja järgmiseks aastaks ostsin juba valmis kaks uut põnevat sorti.

Sellenädalane saak: 3 liiki oad: kollased, “Vaia” ja lillad

Need kollase kaunaga sain emalt. Sel aastal ostsin rohelised nimega “Vaia” ja lillad. Lilladega oli natuke jama, sest alguses oli tunne, et keegi on mu pisikesi taimi otsast närinud ja kõik ei tulnud üles ka. Panin 16. juunil veel mõned seemned lisaks. Kollase uba külvasin 12. mai, rohelise ja lilla 3. juunil, kuna ma ostsin alles siis seemneid. See on sellenädalane saak, lillade taimi on umbes 8. Nad panevad ju seemnepakkidesse nii vähe seemneid, et priisata pole millegagi ja pooled lillad on hiljem külvatud. Õnneks “Vaiat” oli seemnepakis norm koguses. Ja neid tuleb veel terve augusti ja septembri korjata.

Ehmatav kurgi- ja kõrvitsauputus

Eelmisel aastal ma kurke ei saanud. Eelmisel aasta ma ei kasutanud ka ühtegi väetiselaadset toodet. Sel kevadel panin sõnnikut igale poole. (Ubadele ei pannud). Keemiat ma oma nunnukestele kindlasti ei pane, juhtugu mis tahes. Kuid ma tahtsin kurke ja kõrvitsaid saada ja sel aastal võtsin asja tõsiselt kätte. Ostsin uued seemned ja suvikõrvitsat kasvatasin lausa oma aknalaual ette. Kuigi ma pole kindel, kas see oli vajalik, taimedele ei meeldi rongi ja bussiga reisida ja ümberistutatud saada. Viis taime jõudis 2. juunil peenrasse. Õnneks panid mõned pildi taskusse, sest kaks allesjäänut kasvatavad natuke üle nädalaga selliseid vilju, mida ma ei jõua ära tassida.

20. juulil avanes selline pilt ja 3. augustiks oli sellest tagumisest jupikust kasvanud ligi poolemeetrine junnkärakas

Kurgi- ja kõrvitsaseemned ma pistsin otse peenrasse 3. juunil. Ma ei saa aru, miks seemnekasvatajad pakkidesse nii vähe seemneid panevad! Ma ostsin kurgiseemneid “Adam” ja “Dirigent”. Ühes pakis oli 10 ja teises 15 seemet. Kõik idanema ei hakanud. Kuid nüüd ma olen juba kaks korda kurgiuputust näinud. Pakun, et mõlemal korral üle 4 kilo. Kõrvitsaseemeneid panin maha kolm ja kõik tõusid üles. Ma ühe taime kiskusin välja ja õigesti tegin. Praegu on mul kaks suht norm suurusega kõrvitsat ja ma ei tea, kui suureks neil on plaanis kasvada.

Kuna ma käin oma aiamaad küll aegajalt vaatamas paari päeva kaupa, siis peavad kõik taimed ise kasvamisega hakkama saama. Ma ei kata ega kallista neid iga päev, kastan siis, kui käin ja vihmavesi on tünni kogunenud. Juunis ei kogunenud midagi. Aga mul on üliarmas naabrinaine, kes mu suvikõrvitsat ja kurke vahepeal kastis, kui pilt kurvaks muutus, aga ega tal ka veega priisata polnud.

Marineerisin eile kurke

Tagumises purgis on kurkide vahel sibulad, mis näevad välja nagu küüslaugud. Sain sel aastal sugulaselt selliseid kummalisi tippsibulaid, mis kasvatasid ühest väikesest sibulast alla 6-8 samasugust väikest sibulat.

Nüüd ma olen oma aiapidamisest väga pika postituse kokku kirjutanud ja tavaliste porgandite ja peetideni ei jõudnudki. Võimalik, et ma mõni teine kord kirjutan neist ka.

14 comments

  1. Ma olen sõnatu..
    Kuidas niisugune permakultuur,
    proletariaatlik ajapidamine,
    meie linnas, Poska tänaval,
    tänapäeval võimalik on?

    Meeldib

      • Ma olen nüüd Maakas,
        nii oleks pidanud alustama.
        See olnuks aus fännide jaoks.

        Mind enam vanalinna kohtades ei näe.
        Ma olen emalt pärinud maamõisa ja kogu
        edasine on kirjas Tšehhovi näidendites.

        Mul on nüüd näpud mullas ja varsti ka ise.
        Oleks kõik kõigile kohe arusaadav ja selge.

        Liked by 1 person

  2. Typo lipsas sisse 😉
    Ma ei tee aja ja aia vahel..
    või oli see taotuslik typo,
    proletariaatlik ajapidamine,
    ehk aiapidamine oma blogiurus,
    seda näpujäljed kindlaks ei tee.

    Meeldib

  3. Porgandist ja peedist ootaks tõesti ka pajatusi.
    Aga su vaarikateema üllatab mind. Mina vaarikaid ei rohi, ei lõika oksi ega menetle neid mitte kuidagi. Lihtsalt kasvavad aianurgas ja annavad usinalt saaki. Sel aasal sel määral, et lisaks enda pere moosidele sai marju laiali jagada, lasta lindudel süüa, lasta maha kukkuda jne. Naabritel sama teema, kõigil oli üle.

    Liked by 1 person

  4. Alati kui keegi lahutab,
    või läheb maale elama,
    või lihtsalt kolib.

    Tajun seda valu füüsiliselt.
    Kõik see logistika ja teadmatus.
    Tagumine aeg selleks ongi 5 spidomeetril.

    Läbisõidetud on siis pool elust, aeg parkida
    ja ajada juured mulda tagasi, vaist on alles,
    kuidas vanaisa peidetud pudeleid sai otsitud…

    /Ma ei ole šokist veel üle saanud vist,
    sellest ka need lollakad killurebimised…

    Meeldib

      • Sa oled ENTERi klaveril avastanud!
        Lõpuks pärast kõike seda blogiläbu.
        Respekt igatahes, elukestev õpe 😉

        Ma ei loe su tekste, need on head,
        ma lihtsalt tean seda, sellepärast.
        Suhtlus on enamat kui blogitekst.

        Meeldib

    • Mul aiamaa nii avalikus kohas, ma seal küll kanepit ei kasvata. Aa suure tee ääres, kus eelmisel aastal oli kanepipõld, see aasta enam pole 😳

      Meeldib

  5. Ma vist aiman.
    Manjana kui majakas,
    vilgub, et me üle ei mõtleks 😉

    Rohepööre on paratamatu meil kõigil.
    Viimane aeg on oma kanepipõld külvata,
    et seda avalikke kanalite läbu seedida.

    Meeldib

Kommenteerimine on suletud.