Millal on vägivald hea

Mul tuli sel nädalal huvi vaadata uuesti Addams Family filme. Tiktokis oli see väike lõik 1993. aasta filmist, kus lapsed saadetakse suvelaagrisse ja ema Morticia ütleb kasvatajale, et ta tütar Wednesday on praegu sellises erilises vanuses, kus ta mõtleb vaid ühele asjale.

“Poistele,” ütleb kasvataja kõiketeadva salapärase näoga ja ema vastab pokkerinäoga: “Mõrvale.”

Ja see lõik ilmestab väga hästi 1991. ja 1993. aasta filmide huumorit, kus omavahel vastandatakse inimesi, kes räägivad otse ja ausalt nagu tumeda poole asjad on ja neid, kes elavad ühiskonna poolt kujundatud mullis oma käpiknukkude kummalist elu. Ma ei mäleta, mitu korda ma neid filme varem näinud olen, aga nüüd vaatasin neid kuidagi täiesti uue pilguga. Vana ja tark olla on ikka nii vahva!

Ma eeldan, et enamik mu lugejaid on 90ndate kahte filmi näinud, kuigi Addamsite perekonnast on tehtud seriaale ja joonisfilme enne ja pärast. Ma üritasin vaadata ka 2019. aastal tehtud joonisfilmi, aga ei suutnud. Tekkis tunne, et tolle filmi tegijad kuuluvad ise sinna käpiknukkude koolkonda, ega saa üldse aru, milles seisnes Addamsite perekonna võlu. Kui üheksakümnendate filmides suhtusid teised inimesed sellesse teismoodi käituvasse ja riietuvasse perekonda, kui naiivsetesse veidrikutesse, kellelt võib küll igasugu kummalisi tegusid oodata, aga nad on siiski inimesed, siis 2019. aasta film oli juba osaliselt x-men stiilis, kus teistsugused kuuluvad pigem hävitamisele, sest nad on ohtlikud enamuse kodanlikele väärtustele. Kodanlikud väärtused käpiknuku stiilis, kus vaimne vägivald on abinõu võimu saavutamiseks. See, kuidas ema Morticiast oli tehtud regular bitš, kes käseb, poob ja laseb ja tema mees Gomez, kes üheksakümnendadel nägi välja ja käitus nagu iga naise unistuste džentelmen, oli 2019. aasta filmis muutunud koledaks libedaks naise käske täitvaks ja omi lapsi manipuleerivaks käpiknukuks. Õudne!

1993 film;; Actors RAUL JULIA as Gomez Addams and ANJELICA HUSTON as Morticia Addams in Orion Pictures”The Addams Family’. Mandatory Credit: Photo by Firooz Zahedi/Orion Pictures/ZUMA Press. (©) Copyright 2000 by Courtesy of Orion, HANDOUT
2019

Kusjuures, youtube-st saab vaadata ka 1964. aasta seriaali. Siin on osa kuidas lapsed kooli lähevad. Seal on suht samad ideed, mis üheksakümnendate filmis, aga Addamseid näidatakse jälle pisut erinevalt. Nad on kuidagi väga autistlikud ja ei saa üldse aru, kuidas teised inimesed mõtlevad ja teatud hirmudesse suhtuvad. Muarust on nad kuuekümnendatel rohkem süütute laste moodi, kes tegutsevad nii, nagu neile endale kõige rohkem naudingut pakub. See sama joon on üheksakümnendatel alles, aga nad on empaatilisemad ja suhtumine vägivalda on kuidagi avatum.

Kuid ma tegingi selle postituse mõeldes, kuidas on võimalik nii, et mõnel juhul on vägivald täiesti normaalne nähtus ja mõnel juhul pigem mitte. Ja see on kohutavalt keeruline küsimus, mille vastust on 90ndate filmitegijad kuidagi väga hästi teadnud ja filmi sisse pannud. Räägin nüüd edasi ainult 90ndate filmidest.

Addamsite ühine joon on see, et nad on oma vägivallas siirad. Nad usuvad, et see on põnev, erutav ja noh, mõnikord võib juhtuda, et keegi sureb ära ka, aga suremine on elu loomulik lõpp. Neile vastandina näidatakse inimesi, kes kasutavad suure mõnuga vaimset vägivalda, et teisi inimesi allutada ja nende üle võimu saada. Ja kui katus päriselt ära sõidab, kasutavad füüsilist vägivalda ka. Näiteks need lastelaagri juhendajad, kes mõnuga mõnitavad neid lapsi, kes ei vasta kodanlikule standardile.

Huvitav on ka see, kuidas käsitletakse erinevate poolte emotsioone. Halvad tegelased on kergesti ärrituvad, nad teesklevad, et on sõbralikud või heatahtlikud ainult selleks, et teistelt midagi saada. Addamsid ei ärritu kunagi, ega karju kellegi peale. Nad kasvatavad oma lapsi stiilis, et “miks sa küll oma toiduga ei mängi?” Ei mingit tarbetut moraali, mis on ülimalt levinud ja mille eesmärk on lastelt võtta ära kogu elamise rõõm – ära matsuta, ära jookse, ära tee müra ja mustust jne. Sellise lastekasvatusstiili võiks kokku võtta lausega: Värdjas, ära käi mulle närvidele!

Mis mulle, kui naiivsele romantikule, eriti meeldib, on Gomezi ja Morticia armastus. Noh selline kirglik ja dramaatiline ja tingimusteta. Kindel see, et nad on koos surmani ja keegi ei ütle teisele halvasti ja pidevalt tehakse nummisid komplimente. Noh see, et enamus nende romantikast toimub surnuaias, kus lendavad ringi nahkhiired, on lihtsalt vahva, kuna vastandub kodanlikult aktsepteeritud klišeelikule romantika mõistele. Ning kõik füüsiline vägivald on nende jaoks ainult puhas nauding, mida tehakse mitte selleks, et enda madalaid kirgi rahuldada, vaid kuna nad mõlemad naudivad seda. Avalikult, ausalt ja süümepiinadeta. Seal ei ole tüüpilist jaotust, et kokku satuvad S ja M, keda juba lapsena on ahistatud ja nüüd nad vaid jätkavad teiste või enda piinamist. Addamseid kasvataksegi kohe lapsest peale selle naiivsusega, kus vägivald on loomulik asi, mitte vahend nõrgemate üle võimu saavutamiseks. Addamsid ei karista omi lapsi, vaid teevad ainult ülirahuliku häälega märkuse, et ei ole vaja beebit ära tappa.

Nojah, igatahes, mulle need üheksakümnendate filmid väga meeldisid. Komöödia, mille sisse oli pandud nii põnev lameda, manipuleeriva ja valetava ühiskonna kriitika.

8 comments

  1. Sa eeldad meilt,
    mõisatalli järglastelt,
    et peksasaamine võib olla nauding?

    Vägivald on osa mängureeglitest.
    Kes meid noortest ei mõtleks…
    Vägivald ja emotsioonid erinevad.

    Kui pidevalt peksa saada,
    siis see võib kujuneda naudinguks
    ja võib tõesti olla mõnus..

    Meeldib

  2. Vägivald on hea kui see meeldib. Inimesed on üldse õppinud tahtlikult mõisma tahavad mõistavad nii tahavad mõistavad naa ja mine võta kinni mis neile mis ajal meeldib. Mõtestada minevikku just nii nagu see oleks olevik ja kujutade selle pealt tulevikku väga poliitiku moodi.

    Meeldib

    • No kui aru ei saa, mis inimesele meeldib, tasub alati otse küsida. Ja kui inimene otsesele küsimusele vastata ei soovi, siis tasub eeldada, et ei meeldi ja tark oleks tema peal vägivalda mitte kasutada.

      Meeldib

      • Tavaliselt on nii, et antakse präänikut selleks et inimene endale ise piitsa annaks, aga kui ta ei taha seda ise ja tahab,sis peab keegi piitsa andma. Vägivald ongi ainult inimese tahtes kinni.

        Meeldib

        • Präänik võib vabalt olla mingi ilus asi, lubadus või raha ja piits mingi kohustus või töö selliselt sümboolselt. Kindlasti on neid kellele teraapiline piitsa massaaž meeldib nagu kupud, mõlemad panevad vere käima 🙂

          Liked by 1 person

Kommenteerimine on suletud.