Millest inimesed omavahel räägivad

Ma augustis lugesin ühte sotsiaalpsühholoogilist raamatut ka ja arvasin, et ei blogi sellest. Nüüd mõtlesin, et äkki ikka peaks. Tegemist on päris vana raamatuga, mis oli parim müügiartikkel aastal 1964, kirjutaks psühhiaater Eric Berne ja raamat on “Suhtlemismängud“. Mu õde soovitas mulle seda ühe vestluse käigus, kuna mind huvitab, miks inimesed just seda räägivad, mida nad räägivad. Ilmselt on Suhtlemismängude raamatut paljud lugenud, aga kui keegi veel ei ole, siis ma usun, et kasu oleks kõigile. Kuid jama on selles, et pärast paistab maailm täiesti teistsugusena. Enamus vestlusi muutuvad täiesti mõtetuks suukulutamiseks ja isegi minusugune lobamokk saab aru, et pole midagi rumalamat, kui seltskonnas suu lahtitegemine.

Mina lugesin raamatut ingliskeelsena, kuna ma kohe tahtsin ja eestikeelset kohe ei saanud. Kui keegi soovib, siis ma võin sulle pdf-i saata. Igatahes on seal raamatus lahtiselgitatud enam-vähem kõik vestlused, mis inimeste vahel üldse toimuda saavad. Vestlused on jaotatud kolme alaliiki:

  1. Protseduurid ja rituaalid. Need on sellised vestlused, kus on täpselt teada, mida keegi ütlema peaks. Noh näiteks siis, kui saad juhuslikult kokku vana tuttavaga. Või alustad ärivestlust. Tihtipeale eestlased ei tea, kuidas neid vestluseid tuleks pidada, kuna meil pole kombeks sisutühja tervitust pikaajaliselt üleval hoida. Tüüpilisem libastumine on siis, kui keegi küsib, kuidas sul läheb ja sa kukud heietama ja südant puistama. Küsimus “Kuidas sul läheb?” ootab vastust: “Aitäh küsimast, mul läheb hästi. Kuidas sul?” No enamus vist juba teab ka, et ei ole vaja võõrale inimesele oma eluraskustest pajatada, kedagi ei huvita. Kuid kui sissejuhatavast osast on üle saadud, siis võib oma elust ka pajatada. Selle vestluse nimi on:
  2. Minevik (ing. Pasttimes). Siia alla liigituvad enam-vähem kõik vestlused, mida inimesed omavahel räägivad. Siin on suur hulk teemasid ja vaikimisi kokkulepitud reegleid, kuidas need vestlused tavaliselt käivad. Neid vestlusi saab jaotada erinevate näitajate järgi: sugu, sotsiaalne kuuluvus, perekonna ja/või laste olemasolu, teadmised, töö jne. Inimesed räägivad ja vestlevad neid ühendavatel teemadel: autod, riided, suhted, hinnad, poliitika, hobid, pohmakas, tervis, mida ma eile tegin, mida ma plaanin teha, kuidas midagi paremini teha, oled sa sellest kuulnud, kõik … (mehed, naised, lapsed, koerad, poliitikud, ilm jne) on sellised. Inimesed, kes kurdavad, et nad on nii introvertsed, et ei tea, mida seltskonnas rääkida, võiksid endale leida mõne oma lemmikteema ja küsida teistelt selle kohta. Eriti lihtne on see siis, kui midagi juba teiste kohta tead. Seda ju ikka teab, miks me kokku saime, mis meid ühendab. Inimesed, üldjuhul, suhtlevad ju nendega, kellega neid midagi ühendab: töö, lapsed, hobid, keegi inimene, ühine minevik, alkohol jne. Neid tüüpe, kes teistelt midagi ei küsi ja ainult ise lobiseda tahavad, ei kannata kaua suht keegi. Ja lugupeetud kunstiteadlasi, keda võiks tunde kuulata, esineb ikka väga harva. Mis eristab seda teist liigitust “Minevik” järgmisest, on ausus. Inimesed ei valeta, vaid räägivadki nii nagu on. See suhtlemine, mis toimub erinevates etappides ja kestab pikemaajaliselt, nimetab autor
  3. Mängud. Kui protseduurid võivad olla edukad, rituaalid efektiivsed ja minevikuvestlused kasulikud, siis nendes ei esine konflikti ja vestluse lõpp võib küll olla erakordne, kuid mitte kunagi dramaatiline. Iga mänguks defineeritud vestlus sisaldab endas mingisugust valet ja keegi võib haiget saada. Kõige lihtsam ja süütum näide on müügimehed, kes kuulavad sind ja räägivad endast ainult konkreetse eesmärgiga sulle midagi maha müüa.

Kuna selle raamatu nimi ongi suhtlemismängud, siis on mängude kirjeldused eriti põhjalikud ja mõned ka väga keerulised ja neid on päris palju. Ma kõigist ei saanudki aru. Hästi paljud mängukirjeldused räägivad peresuhetest, kus mees ja naine üksteist rõõmsalt ahistavad.

Lisaks vestluste sisule jaotab autor vestluseid veel erinevate tunnuste järgi. Terve peatükk on rollidest, mida inimesed suhtlemises võtavad ja kuidas need omavahel mõjutavad vestluse sisu ja tulemusi. Rollid jaotuvad kolmeks: laps, lapsevanem, täiskasvanu. Kui kellegi teise vestlust jälgida, saab lihtsalt aru, et kas suhtlevad laps ja lapsevanem, või kaks täiskasvanud inimest. Lapse rolli jaoks ei pea alaealine või lapsik olema. Ühes inimeses võivad kõik need rollid esineda ja kõigil on ka võimalik teadlikult otsustada, milline roll millises suhtluses kõige sobivam oleks. Mitte et enamus inimesi endale seda võimalust teadvustaks.

Laps on algselt inimese see osa, mis on loominguline, spontaanne, armastab naudinguid, teeb valikuid intuitiivselt. Täiskasvanu on see, mida on vaja ellujäämiseks – ta on ratsionaalne ja loogiline, kes kaalub erinevaid fakte ja olukordi. Lapsevanemal on kaks peamist ülesannet: oma laste efektiivne suureks kasvatamine ja teiseks ta reageerib rutiinses olukorras automaatselt ja see hoiab aega kokku: “Nii asju tehakse!” Kõik kolm rolli on täiesti normaalsed, kuid neid võib ka enda tarbeks ära kasutada.

Raamatus on toodud kolm lihtsat näidet normaalsest rollikasutusest:

  • kuulujutte jagavad ja klatšivad omavahel lapsevanemad (no kuidas ta võis küll niiviisi teha!)
  • probleeme lahendavad täiskasvanud ja
  • mängivad omavahel kas lapsed või laps ja lapsevanem.

Näide halval eesmärgil kasutatud rollist on näiteks siis, et kui keegi küsib sinult lihtsa küsimuse: “Kus mu sokid on?” Täiskasvanud inimene vastab: “Kapis” või “Ma ei tea”, mitte ei hakka oma partnerile õpetavat ema mängima, et “sokid ei lähe ise kappi” või “seal kuhu sa nad jätsid”. Kuid ega küsija ei käitunud ka täiskasvanuna. Täiskasvanud inimene vastutab ise oma isiklike asjade eest, mitte ei pane seda kohustust kellegi teise õlgadele.

See foto on 2011. aastast, ma loodan, et keegi end puudutatuna ei tunne

Viimasena ma tahaks kirja panna mängu, mille nimi on Alkohoolik.

Pole täpselt teada, miks inimene jääb sellesse haigusesse, aga alkohoolikut saab vaadelda ka mängu seisukohalt. Selles mängus on viis rolli, kuid mängida saab ka kahekesi. Kesksel kohal on inimene alkoholiprobleemiga, ütleme, et ta nimi on Jüri. Juhtiv kaasmängija etendab Tagakiusaja rolli. Tavaliselt on selleks elukaaslane. Kolmas kaasmängija on Päästja, selleks võib olla arst, kes ravib haiget. Neljas inimene on tavaliselt Jüri ema, ütleme, et ta nimi on Mari, aga tema ei ürita Jürit ei päästa ega noomida, tema annab aegajalt Jürile raha ja süüa, kui teised vaest alkohoolikut ei mõista ja teda tagakiusavad. Jüri küsib Marilt raha näiteks söögi jaoks, aga mõlemad teavad, et ta ostab selle eest ka mõned viinad. Sellest ei räägita. Mari võib olla ka keegi sõber, kes teda alati mõistab ja kaine Jüri heatahtlikult kõrtsi kaasa kutsub ja esimesed šotid välja teeb. Ainus professionaalne mängija siin mängus on Baarman. Tema saab ka mingil hetkel öelda, et rohkem ma sulle ei müü, aga ka selgitada Jürile millised on head joogid ja rääkida muid jutte, mis alkohoolikut huvitab.

Nagu öeldud, siis Jüri elukaaslasel võib korraga mitu rolli olla. Kui Jüri sigajoobes koju tuleb on ta Mari, kes ta riidest lahti aitab ja voodisse talutab, hommikul on Tagakiusaja, kes näägutab, et miks Jüri nii hilja koju jõudis ja end nii täis jõi. Õhtul on ta Päästja, kes räägib, et äkki ikka jätaks joomise üldse maha. Naine saab Jüriga mängida mänge: “Ma tahan sind ju ainult aidata”, “Vaata, mida sa mind tegema paned”. Jüri võib jälle etendada pearolli mängudes “Ma olen haige inimene”, “Ma olen nii palju halba teinud.”

Kuid Jüri jaoks on alkoholist saadav joove ja “pidu” vaid üks põhjus, miks ta end pidevalt joogisena leiab. Jüri alateadvus naudib sama palju ka pohmelli, mis “toredale” peole järgneb. Kuidas nii? Millised on joomasõprade lemmik jututeemad? Mitu lemmikteemat on seotud joomisega – mida ma joon ja kui palju ma joon. Kuid veel popimad jutud joomasõprade ringkonnas on värvilised kirjeldused pohmellidest ja kõikidest neist kummalistest jamadest, mis inimestega liigjoobes juhtuda võivad. “Nii tore pidu oli!” “Mida te tegite?” “Jõime!”

Paljud alkohoolikud lähevad selleks lausa Anonüümsete Alkohoolikute kogunemistele, kuna seal saab omasugustega pikalt ja laialt joomise erinevaid varjukülgi arutada, võttes kord kannataja, siis Päästja või Tagakiusaja rolli. Kui Jüri otsustab minna teraapiasse, et alkoholist vabaneda, siis ka seal saab ta oma alateadvust rahuldada ja rääkida teemal, kui halb on joomine ja kuidas see kannatusi toob. Raamatu autor väidab, et kui Jüril poleks võimalik neid erinevaid joomisega seotud rollimänge mängida, siis poleks ta ka alkohoolik. Autor pakub, et põhjus, miks väikesest Jürist saab alkoholisõltlane, on tema alateadlik vajadus saada kelleltki oma tegevuse eest peapesu. Tema joomamängude põhitees on: “Ma olen nii paha olnud, vaatame, kas sa suudad mind peatuma panna.”

8 comments

  1. See sõna pastime ja viitab harjumustele, mitte minevikule. Pastime tähendab põhimõtteliselt lobisemist, small talki, argipäevavestlusi. Sellel ei ole seost sõnaga “past” ehk minevik.

    Meeldib

    • Mm, võimalik jah. Mulle tundus loogiline, et minevik, kuna räägitakse enamasti minevikus toimunud asjadest. Kusjuures ei ole small talk ainult. Sinna alla lähevad kõik vestlused, mis pole manipulatsioon ja valetamine. Teaduslikel teemadel arutelu on ka pastime.

      Meeldib

  2. Nous L-ga. Minevikuga siin pistmist pole, see on tegevus, millega meelsasti aega veedetakse.

    Aga see selleks, sisu on siin blogis hea. Natuke teisest teemast – leidsin kogemata Ken Saani seriaali Polev Maa; kuna oled sealtkandist parit, voiksid seda kommenteerida. Mul oli arusaamine, et tolle aja aukoodeks naisi ja lapsi puutuda ei lubanud.

    Meeldib

  3. Möödunud ajad ongi eesti keeles minevik. Kui öelda heietamine, siis L võib ju tõlkida selle ketramiseks jne. kuigi see võib ka tähendada rääkimist rääkimise pärast.
    Kas sõbranna ei öelnud, et selle maski kandmise ajal peab tomatit suus hoidma oleks ilusam tulemus, vähemalt kandmise ajal 🙂

    Liked by 1 person

Soovin lisada:

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.