Juuste pesemisest

Ma olen kosmeetikafirmadele täiesti ebavajalik klient – enamus nende toodetest ei paku mulle mingit huvi ja pigem ma arvan, et erinevate hooldus- ja ilutoodete kasutamine rikub inimese normaalset olekut nii, et tekib vajadus tooteid pidevalt kasutada. Nojah, ma olengi selline äärmuslik kapitalismivastane. Kuna ma kellegi teise või loomade peal katseid teha ei saa, siis on mul näiteks tuua vaid ise-ennast.

Täna jäi silma delfi artikkel, kuidas inimesed pesevad iga päev šampooniga juukseid ja samaaegselt on murelikud, et ikka puhtaks ei lähe. See tundus nii absurdne jutt, et mõtlesin blogida.

Mõned mu püsilugejad ehk mäletavad, et olen juuste pesemise teemaga juba mitu aastat tegelenud. 2017. aastal ma arvasin, et peaks kasutama kalleid šampoone ja õigeid pesemisvõtteid. Aasta hiljem olin jõudnud Lushi eriti tugeva aroomiga kõvade šampoonide kasutamiseni. Selle kogemuse najal võin öelda, et kõik, mis väga tugevalt lõhnab, ärritab nahka isegi siis, kui tagajärgi kohe näha ei ole. 2019. aastal otsisin ma peapesuks lihtsamaid vahendeid, mis ei sisaldaks hulka erinevaid kahtlaseid koostisosi ega kannaks silti “šampoon”. Samal ajal proovisin aasta otsa juukseid värvida hennaga, kuna see on taimne juuksevärv. Henna mulle ei meeldinud. Õigemini – tulemus ei meeldinud. Juuksed ei läikinud nii intensiivselt kui keemiliste juuksevärvidega ja ma läksin keemiste värvide juurde tagasi. Sel ajal ma pesin juukseid pesuseebiga, kuid peale värvimist, et värvijääke korralikult kätte saada, pesin šampooniga.

Nii kuni selle aasta suveni, kui ma 14. juulil lõikasin maha kõik värvitud juuksed ja järgi jäi mõni sentimeeter. See oli väga põnev ja natuke hirmutav ettevõtmine, kuna ma olen terve oma täiskasvanuea pidevalt juukseid värvinud. Ma teadsin, et mingi hetk läksid osad juuksed halliks, aga mul polnud vähimatki aimu, kui hall ma olla võiksin. Peale lõikamist sain teada, et mul on hallid juuksed suhteliselt ühtlaselt üle terve pea, aga nagu päris hallpea vaibi ka välja ei anna. Erinevates valgustes paistab värv erinev. Mult on mitu korda küsitud, et kuidas mu juuksed nii huvitavalt kirjuks on värvitud. Kuid kogu juuksevärv on täiesti loomulik. Enne juuste lõikamist oli plaan, et kuna enam tumedat värvi ei ole, saan ma põnevaid heledaid värve proovida, aga mulle meeldib mu loomulik värv nii palju, et siiani pole värvimiseks läinud.

Selle aasta septembri pilt, kui ma toa seinal tapeeti vahetasin

Peale juuste mahalõikamist pesin veel paar korda pesuseebiga pead, aga siis sain aru, et selleks puudub igasugune vajadus. Pealegi muutusid nad jube kohevaks kui seebiga pesta ja ma nägin väga nagu siilike. Ma praegu ei mäleta, millal ma viimati seebiga pead pesin, kuid nüüdseks olen pead “pesnud” mitu kuud ainult sooja veega. Alguses ma arvasin, et veega võib ju iga päev ka pesta, aga kuna ma käin dušši all õhtuti ja märja peaga magamaminemine teeb padja märjaks, siis panen vett pähe millal juhtub ja põhjalikumalt sügan kogu peanaha vee all läbi siis, kui vannis käin. Umbes paar korda nädalas.

Ma ei saa öelda, et kõigile juustele niisugune puhta vee hooldus hea võiks olla ja kõigile ei pruugi ka tulemus meeldida. Minu ratsionaalne põhjendus juuste vahenditega mittepesemiseks on see, et peanahk toodab juustele ise piisavalt rasu, et elusana püsida. Suvaline pesemisvahend rikub loomulikku tasakaalu ja tekivad probleemid peanaha ja juustega. Mulle endale tekitas küsimusi, et mis siis, kui kui juuksed määrduvad. Nahk ju ka määrdub ja siis tuleb seebiga pesta (ja pärast on, mõnikord, vajadus ka kreemitamiseks). Mul puudub sellele küsimusele vastus. Mul on haistmine, mis tunneb ka enda keha ebameeldivaid lõhnu ja ma pole tuvastanud, et mul peas oleks ebameeldiv lõhn. Või üldse mingi tuntav lõhn. Keegi teine pole kurtnud ka.

Minu seisukohalt on šampooniga pestud juuksed liiga kerged ja lendlevad. Samuti kuivavad šampoonitatud ja palsamiga ületehtud juuksed palju kiiremini, kui siis, kui neid vaid pesuseebi või ainult veega pesta. Isegi praegu lühikestena kuivavad mu juuksed kauem kui šampooniga pestud pikad juuksed.

Kui henna muutis mu juuksed tuhmiks ja ma värvisin keemilise värviga, et juuksed läigiksid, siis praegu läigivad mu juuksed väga hästi. Ma kahtlustan, et see tuleneb hallidest karvadest. Ma ei saa garanteerida, et ilma hallita nad sama hästi läigiksid. Kuid tervete loomade karv ju läigib? Ja ma ei räägi nendest loomadest, kelle omanik arvab, et peaks oma lemmiklooma ka šampooniga pesema.

Tegin täna juustest lähivõtte. Ma millalgi eelmisel nädalal pesin neid veega. Äkki neljapäeval.

11 comments

  1. Värv on tõesti äge, eriti lähivõttes. Vaatan vahel igasugu pilte teemal “Get Grey Gracefully” ja mõtlen sel teemal, aga ei raatsi pikkadest juustest loobuda. Ja päriselus olen näinud ühte umbes 50-aastats naist, kelle pikad hallid juuksed olid ilusad, ülejäänud paistavad kõik väheke uhuud ja see pole päris minu teetass.

    Liked by 1 person

    • Ma nüüd vaatan, millised nad pikemana paistavad. Ma eeldan, et ma üle õlgade pikemaks ei kasvata. Praegu neid pikemate juustega pilte vaadates, mulle ikka ei meeldi endal liiga pikad. Õlgadeni oli vast kõige normaalsem. Päris lühikestega on natuke tüütu see, et arvatakse, et nagu ma oleks lesbiks üleöö muutunud.

      Meeldib

  2. Ma olen ka oma pika elu jooksul igasugu asjadega juukseid pesnud – salongišampoonidega, poešampoonidega, ökošampoonidega, tahkete šampoonidega, ainult palsamiga, soodaga, taimepulbritega, seebiga ja kindlasti millegagi veel, mis mulle isegi meelde ei tule hetkel.

    Kuna mul on ka päris pikad juuksed, siis olen alati ühel hetkel nentinud, et asi kas ei toimi või ei ole seda vaeva väärt ja pöördun poešampoonide juurde tagasi. Ilma pesuaineta kahjuks ka ei saa, sest nagu öeldud, mul on pikad juuksed ja ma ei saa niimoodi elada, kui mu juuksed on esiteks rasused ja teiseks käideldamatud. Olen avastanud, et öko minu juustele ei sobi (millest on kahju), et šampoonide ega õlide näol. Välja arvatud henna, millest ma ei ole nõus iialgi loobuma, sest ma olen veendunud punapea ja ei kavatse teist värvi juustega olla.

    Aga jah, need loomulikku värvi kirjud juuksed on tegelikult väga ägedad. Mu õel on ka värvimata kirjud juuksed ja ka kõik küsivad, et issand kui äge, kuidas need värvitud on 😀 Ma enda kohta muidugi ei tea, mis värvi juuksed mul tegelikult on…

    Liked by 1 person

    • Pikkade ja värvitud juustega ilmselt ikka on vaja jah šampooni. Ma arvan, et mulle henna sellepärast ka ei meeldinud, et ma tol ajal šampooniga ei pesnud, ainult seebiga.

      Meeldib

  3. Praegune värvitoon on väga äge! Aga kui hennaga jäi tuhm, siis sa ilmselt tegid midagi valesti. Naturaalne henna õigesti kasutatult jääb väga särav ja läikiv. Mäletan vanast ajast, et henna pakkidele oli kirjutatud, et segada kuuma veega. Tegingi nii ja punane värv ei jäänud kunagi pikalt püsima. Iga pesukorraga tuli punast vett. Aga nüüd, kui Hennaseraist tellin ja nende juhiste järgi toimin, jääb punane toon põhimõtteliselt igaveseks juuksekarva sisse ja ei tuhmu absoluutselt. Alates teisest pesust ei tule enam punast vett ka juustest. Aga kuuma veega hennapulbri segamine, nagu ma hiljem teada sain, on tõesti viga. Vaja on happelist vedelikku, et värvipigment aktiveeruks. Mina kasutan sidrunimahla. Peas hoidma peab ka kindlasti vähemalt 2 tundi. Ma olen üleöö lausa jätnud. Ja tumedama tooni jaoks lasen hiljem indigoga üle.
    Keemilised värvid hakkavad hennaga töödeldud juuksesse ka väga hästi, ainult helevalgeks enam blondeerida ei saa. Henna on karva sees, aga keemiline värv karva pinnal.
    Mis pesemisse puutub, siis kasutan juuksuri käest saadud šampooni, aga kuna lasin hiljuti teha keemilised lokid, siis pesta vaja on väga harva. Kui viitsin, siis kord nädalas, kui ei, siis harvem.

    Meeldib

    • Henna vajab käivitumiseks (et hennatanniinhape pulbrist välja tuleks ja värvima hakkaks) soojust, hapet ja aega. Kui need kolm on optimaalses vahekorras, siis käitub henna ka optimaalselt, ehk siis värvusreaktsioon hakkab toimima paari tunni möödudes ja lõpeb kuskil 24-48 tunni vahel. Veneaegne komme uhada hennale kuuma vett tähendab seda, et aeg asendatakse temperatuuriga – reaktsioon hakkab tööle kohe, aga lõpeb ka väga kiirelt ja seetõttu jääb ka värvi tulemus kehv (ilmselt ka happe puudumine mängib rolli, kuigi tavaline kraanivesi on õrnalt happeline niikuinii, et reaktsioon enamvähem käivituks). Eks muidugi see vanal ajal saadaolev henna oli mingi jumal teab kust pärit ja jumal teab mis tingimustes säilitatud. Olen isegikunagi elus kasutanud poest saadud iraani hennat, mille jahvatusaste oli midagi sinna tubaka kanti, kuigi värvi ta ju põhimõtteliselt isegi andis.

      Aga praegu ma kasutan ka hennat seetõttu, et see on kõige lollikindlam värv üleüldse. Ei pleeki, ei kulu, ei luitu, ainult kord kuus väljakasvu vaja värvida. Vanast ajast mäletan, et keemiliste värvidega sellist luksust küll kunagi ei olnud.

      Meeldib

      • Mul too tumepruun keemiline püsivärv toimis ka väga hästi, ainult väljakasvuga pidi pidevalt tegelema ja kuu ajaga ei pleegi veel midagi. Nüüd hetkel ma kujutan ette, et enam ma juukseid värvida ei taha, aga “never say never”

        Meeldib

    • Ma pesin sel ajal pesuseebiga, sellepärast ei läikinudki. Ma pärast hennat värvisin tumepruuni keemilise värviga ja see punane kumas ikka päris kaua selle värvi alt läbi.

      Meeldib

Soovin lisada:

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.