Miks eestlased nii palju elektrit tarbivad?

Ma panin facebooki oma detsembrikuu elektriarve ja olin päris üllatunud, kuidas inimesed ei uskunud, et elektriarve võib nii väike olla. Ma arvasin, et enamus inimesi omab fikseeritud hinnaga lepingut ja tänapäevaseid kodumasinaid. Seda ma tean, et inimesed kardavad pimedust ja ma olen see tüüp alati olnud, kes ka külas olles üritab üleliigseid tulesid ära kustutada. Ok, ma siis fleksin veel oma arvega ja siis räägin, kuidas ma terve detsembrikuu guugeldasin erinevaid võimalusi, kuidas oma maakottu võimalikult vähe energiattarbiv süsteem saada.

Detsember 2021 elektriarve 66,963 kWh kohta

Mul on praegu Tallinnas võimalus kasutada söögitegemiseks ja vee soojendamiseks gaasi. Kuna siin korteris gaasimõõdukit ei ole, maksan kindla summa, mis praegu on 18,23 ja septembris oli veel 11,45 eurot kuus. Detsembri kommunaale ma veel ei tea, aga küttearve saab ilmselt kaunis olema, kuna Tallinna linna tsentraalküte. Ehk peamiselt kulub Eestis talvel energiat soojale veele ja küttele. Ma mõtlesin, et kui ma maale koliksin, siis pidev temperatuuri kõikumine, kuna ahjuküttega nii käib, võib päris tüütu olla. Lisaks kogu see jama küttepuudega. Küsisin paari täiskasvanud asjaliku mehe käest, et mis on kortermaja puudega kütmise alternatiiv. Mõlemad ütlesid õhksoojuspump. Nii palju kui mina tean, siis tänu sellele pumbale ongi paljud pensionärid elektriarve nägemisest kreepsu saanud.

Panin guuglisse, et mis on kõige vähem energiatkulutav küttekolle ja seal öeldi, et infrapuna-küttepaneel. Lisaks see paneel ei unda, ega keeruta tolmu üles. Võimalik on osta paneel, mida kaunistab pilt ja mille saabki seinale kinnitada nagu pildi. Ja elektrit kulutab vähem, kui teised toasoojendajad. Selline näiteks:

Infrapuna soojuspaneel 600W. 1 ruutmeeter vajab umbes 50W, ehk sellega saab 11 ruutu ja väidetavalt on küttearve poole väiksem

Kusjuures mulle meenus 90ndatest üks huvitav elektriradiaator, mis oli natuke väiksem ja ta kaalus ja nägi välja nagu 5mm tumepruun vineer. Mis tehnoloogiat see kasutas, kas keegi mäletab veel neid?

Kuid kõige tavalisem elektriraiskaja on eesti majapidamises elektriboiler. Mul on see väga lühikest aega olnud ja võrreldes gaasiga veesoojendajaga, oli kulu meeletult palju suurem. Elektriboiler ju kogu aeg soojendab vett, siis ka, kui sa üldse ei tarbi. Gaasiveesoojendaja soojendab ainult seda vett, mida sa tarbid, ta ei kogu kuskile tagavaraks midagi.

Tegin guuglis otsingu, et kas sama ideega ei saaks ka elektriga vett soojendada. Nii et ei ole boilerit. Ja muidugi saab. Bauhof müüb sellist kraani, millel on kiirveesoojendaja küljes.

37 eurone segisti soojendab 5 sekundiga vee 60 kraadini.

Ilmselt see kraan tervele vannitäiele vett soojendades läheb hulluks, aga on teistsuguseid masinaid ka, mille küljes pole suur veevaati ja mis soojendavad ainult seda vett, mis sealt läbi liigub. Kes tahab, võib lugeda näiteks seda artiklit: Parimad 2022. aasta ilma veevaadita veesoojendajad. Kas keegi on neid kasutanud ja teab midagi? Miks kõik vanaaegset boilerisüsteemi armastavad?

Noh ja lisaks uurisin ma veel, mis toimub päikesepatareide turul. Nagu muu tehnika, on ka seal arengud toimunud. Ma sain aru, et tolle 600W soojenduspaneeli jaoks oleks vaja päikesepatarei paneeli, mis oleks suht sama suur kui see radikas. Või natuke suurem. Selle paigutaks ju vabalt kuskile seinapeale ära. Ma liiga palju veel nendesse päikesepaneeliasjadesse ei süvenenud, aga ma ei näe varianti, miks nad ei peaks lihtsad olema. Suva saastapoes müüakse ju neid päikesepatareiga lampe, mida saab aiatee äärde panna.

Et jah. Arvestades seda, mis on toimunud elektroonikatööstuses viimase paarikümne aastaga, on ikka päris imelik, et vee ja õhu soojendamine käib meil ikka nagu nõuka ajal, kus elekter oli peaaegu tasuta, kuna vene nafta oli ka meie nafta.

26 comments

  1. Oled oigel teel. Mul on Veito instant heater molemas kodus, see on A4 suurune karp ja kaib nt kappi kraanikausi alla. Dushi all kain sama asjaga kuulsamalt firmalt (Triton), Britis ylilevinud systeem. Lasin ka panna 30L Tesy boileri, aga see on mul ainult siis sees, kui dushi alla plaanin minna. Molemas kodus on igas toas seinas uued infrapunapaneelid, taiesti norm kytteallikas just mainitud pohjustel. Need on mul lisaks nutikodu programmis, et oosel tootaksid. Paeval panen rohkem riideid selga, ohtul kasutan elutoas niisama istumiseks moodsat programmidega LED kaminat. Detsembri arvet pole veel saanud, aga arvestan, et max €35.

    Liked by 2 people

    • Hea teada, et ma pole üksinda guugaldamistega luuludesse jõudnud.
      Nad reklaamivad, et mõne instant heateriga saab kaks kraanikaussi ja ühe dušši sooja veega varustada. Kuidas see heater sul töötab? Miks temaga dušši all ei saa käia?

      Meeldib

      • Ikka saab kaia, mul lihtsalt eri systeemid eri aegadel eri kinnisvarades pandud. Takistus on pohiliselt torutood ja kaabeldus, et kui kaugel on elekter ja vesi dushist ning valamust. Seinu lohkuda on paras katsumus, lihtsam on kaks eri allikat paigaldada.

        Meeldib

    • Aitäh! Ma vanasti kirjutasin ajalehte ka artikleid, aga sel teemal puudub mul haridus, ilmselt nad eelistaksid kedagi, kel on vastav haridus, aga elektrikud pole vist jälle erilised kirjutajad.

      Liked by 1 person

      • See on nüüd ilmselt koht, kus ironiseerida, kas kunagi kedagi on haridus takistanud arvamust avaldamast 🙂
        aga mu meelest võiksid sa seda küll pakkuda nt PM ja Delfi mõlemad võtavad vastu ka lugejakirju ja eks nad siis ise saavad eksperte juurde kaasata. Teenid kopika elektri maksmiseks ka 🙂

        Meeldib

  2. Ladina-Ameerikas on koguaeg vee soojendamine elektriga käinud, ka dušile on sellised pistik seina variandid olemas. Aga kui inimesel juba elektriarve üle jõu käib maksta, vaevalt tal mingeid sääste on millega neid kraane korraga välja vahetama hakata. Pluss penskar peaks töömehe tellima ja veel talle maksma. Inimesed, tuleb välja, ei oska interneti teel toetuse avaldust täita, kraanide vahetamisega ei saa nad hakkama ju.
    Mul majas näiteks oli vannitoas põrandaküte ja miinusega koguaeg sees, muidu oleksid torud ära külmunud. Temperatuur oli ainult +5 peale pandud aga el. arve oli juba eelmisel aastal 80 € jaanuaris.

    Meeldib

  3. kusagilt jookseb ka see piir, et kui sul on mingi seade juba olemas vs uue soetamine, et seal tuleb selle uue seadme hind ja aeg, mille jooksul see ära tasub välja arvestada ning võib juhtuda, et kasulik on olemasolev seade eluea lõpuni ikkagi ära tarbida. ja kui on maja küttesüsteem kuidagi halvasti reguleeritud, siis on paratamatu, et tuleb vahel ka kortermajas juurde kütta. eramajas, kus on suur ja kallis süsteem, sellest pole mõtet rääkidagi.

    Meeldib

  4. Ma tahaks selle infrapunapaneeli kohta erapooletut insenerijuttu kuulda – kui ma ise guugeldasin, siis kõik need artiklid, mis nimetasid seda säästvamaks kui soojuspumpa, olid nende paneelide enda tootjate kodulehtedel või muidu sisuturundus.

    Meeldib

    • Ndsu sa pead kooli minema, ja füüsikat õppima, on olemas selline reegel energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest olekust teise. Ükski liikumatu paneel pole suuteline rohkem energiat väljakäima, kui talle sisse lastakse. Soojuspump trandspordib soojust ja on kasulik kuna soojus hulk mida saadakse on 4x suurem seadme enda tarbitud elektri soojus võimsusest., aga -15 hakkab kasutegur langema ja võib -20 juures vanemate pumpadel olla võrdne olla 0 nagu tavalisel radikal.
      Sisuturundus tähendab eesti keelde tõlgituna “ainult lamemaalastele!”

      Meeldib

      • seda termodünaamika seadust ma tean, ainus võimalus, kus mingi küttepaneel võiks soojuspumbast vähem energiat võtta, paistis mulle sellest, kui sellel paneelil oleks uskumatult hea kasutegur ja soojuspumbal jälle kehvake, nii et isegi see, et ta ise otse soojust ei tooda, ei korvaks seda. A sel juhul neid vist ei viitsitaks toota.

        Või siis subjektiivses mõttes: kui infrapunapaneel soojendaks n.ö täpsemalt; soojendaks ruumi just sealt, kus mul vaja on, mitte tervet toakubatuuri, siis võiks ta ehk vähem energiat võtta, sest ta lihtsalt kütakski väiksemat ruumala.

        Meeldib

        • Infrapuna kiirguses on sul lihtsalt soe olla ja sa võid õues ka olla selles kiirguses ja sul on soe, ega siis sellega ilma soojaks ei küta. Maja on ehitatud teiste füüsika reeglite järgi kui telk, kui sa vähem kütad, siis hakkavad seinad hallitama jne. Need samad infrapuna elemendid ongi osade tavaliste radikate sees. Kui tahad hirmsasti õkonoomitada ja elektrit vähe tarbida, ära küta maja pane endale telk toa nurka ja küttekulusi peaegu pole.

          Meeldib

        • Minu jaoks tundub loogiline energia muundamise efektiivsuse koht seal, et soojuspump peab lisaks soojendamisele kasutama energiat ka pumpamisele. Paneel läheb soojaks ja annab sooja oma pinnalt edasi. Soojendavate asjade uba ongi selles, et milliste materjalidega on tegemist, kui suur on ernergiakadu nende materjalide soojendamisel ja edasiandmisel ja kas veel millekski kulub, näiteks pumpamiseks.

          Meeldib

        • Soojus pump kulutab enda energiat ainult soojus kandja (gaasi) pumpamiseks ehk transpordiks, ega soojenda ise midagi. Kui soojuspump võtab 1kw null kraadi juures pumpab ta füüsilise protsessi juures välja 4kw eest sooja, ehk piltlikult on 1 soojuspump sama võimsuse juures 4radika eest, peale salle veel 1 ventilaatori ja konditsioneeri eest . Radikas või mingi paneel võtab niipalju kui annab, sama hästi võid tuba kütta fööni, veekeetjaga või elektripliidiga, kulu on kõigil sama. 🙂

          Meeldib

        • ehk sa väidad, et soojuspump tekitab eimillestki ise 3kW juurde? Mulle kõlab su kommentaar kui väide, et külmkapp on ka parem radiaator kui infrapuna paneel.

          Meeldib

        • Õhksoojuspumba tööpõhimõte on jah nagu külmkapil. Pump ise ei tooda elektrist otse soojust, nagu radikas, vaid liigutab olemasolevat külma välja/sooja sisse. Külmkapil siis vastavalt sooja välja/külma sisse. Seetõttu on õhksoojuspumba kasutegur madalate temperatuuridega nigel, sest väljas on juba niigi külm. Maasoojuspump ja veesoojuspump annavad paremini välja, sest maasoojuspumba torustik paigaldatakse allapoole külmumispiiri ja ka veest sooja majja toov aparaat pannakse veekogu põhja, kus ta ei külmu.

          Soojuspump ei tekita ise millestki 3KW juurde, ta korjab välisõhust selle 3KW (ja vajab selle kogumiseks ja tuppa transportimiseks ise umbes 1KW) ning paigutab ümber tuppa. Just nii nagu külmkapi mehhanism võtab külmkapist sooja ja transpordib selle väljapoole külmkappi (oled märganud, et kapi taga on torustik-võrestik ja see on reeglina soe?). Soojuspump on soojusenergia transportija, mitte energia muundaja soojuseks.

          Liked by 1 person

  5. Meil on ühes toas küttekehaksinfrapuna-paneel ja seda julgen tõesti kiita. Elektriarvet selle kasutamise alustamine tuntavalt kusjuures ei tõstnud aga erinevalt tavalisest radikast see ei kuivata õhku ega keeruta tolmu. Insenerid võivad vaielda aga tavaliselt elektriboilerit minu teada eelistatakse seepärast, et vee pidevalt soojana hoidmine võtab vähem elektrienergiat kui kiirelt kuumaks ajamine. Enamiku ajast ju boilerivett pidevalt ei köeta vaid siis kui selle temperatuur langeb alla enda valitud taseme. Sama peaks põradaküttega ka olema, et seda ei soovitata elektrisäästuks vahepeal välja lülitada kuna põranda “üles kütmine” on energiakulukam kui lihtsalt temperatuuri hoidmine.

    Liked by 1 person

    • Ma arvan, et boileri ja ilma boilerita energiakulu vahe tuleb sellest, kui palju sooja vett kasutatakse. Kui kogu aeg keegi sooja vett vajab ja kraan pidevalt jookseb. siis võiks kulu sama olla mõlema puhul. Boileritel on ju ka eraldi süsteemid, et kui ainult hoiab vett soojana, kulutab vähem, aga kui peab külma vett soojaks kütma, kulutab rohkem energiat. Kui sooja vett kasutab üksik inimene kätepesuks ja kord päevas enda pesemiseks, siis pole päev otsa vaja terve keha pesu vee kogust soojas hoida.
      PS! Ma olen ka vee kulutamisel keskkonnahoidlik. Eelmises majas ma teadsin kõigi korterite vee kasutust, mul oli kogu aeg kõige väiksem. Ma käin kord päevas dušsi all ja paar korda nädalalas vannis.

      Meeldib

  6. Maapiirkondades on elektriarved ka seetõttu suuremad, et seal on võrgutasu koguarvest ca 2/3, sinul linnas on ca kolmandik.
    Kõige suuremad elektriröövlid tunduvad jah olema maamajadesse hiljem ehitatud pesuruumide põrandakütted ja boilerid. Tänapäeval on ka nutiboilerid olemas, mis soojendavad vett vastavalt vajadusele, ma ise seda teemat pole väga uurinud.

    Liked by 1 person

  7. Infrapunapaneelidest veel: mind fyysika ei huvita, kuigi voiks 🙂 Kyll aga huvitab, mitu kWh kulub kuus, et elamine minimaalselt soe oleks ning hallitust ei tekiks. Ja palju see maksab. Eks ma veebruaris naen, mul kokku sada ruutu pinda, niiet omajagu. Hinna osas ma ei vordleks, aga kui huvitab, siis keskmine kulu on aasta loikes siiani olnud €15 kuus fix tariifiga.

    Boiler on ebaefektiivne, kui pidevalt tarbitakse ent see vaike on. Siinkohal on instant heater lahendus, kuna vesi soojeneb yhtlaselt ja katkematult. Mul kontoris vesi boilerist, ei saa lounapausil taldrikutki kolleegi jarel puhtaks, kui juba vesi kylm. Seda mojutab oluliselt, mitu tarbijat korraga on.

    Ladina-Ameerika dushiotsiku veekuumuteid ma kardan. Liiga suur risk elektrishokki saada..

    Liked by 1 person

    • Ma arvan ka, et inimesi huvitab palju ta kuu lõpus raha peab maksma. Ma nüüd guugeldasin eesti keeles, et kuidas see õhksoojuspump töötab ja sain palju müüjate kiidusõnu lugeda, aga nad ikka ei kirjuta, palju see pumpamine eurodes välja teeb. Jah infrapunapaneeli on kallis osta, aga see on ühekordne investeering ja eestis on enamus aastast külm.

      Kui suur su inrapunapaneel on? Mõõtmetelt ja kW? Kui suure ruumiga ta sul tegeleb ja kas sul on lisaks veel mingi küte talvel?

      Ma elektrit ei karda. Olen korduvalt lollusi teinud ja elektrilööke saanud, aga hirmu pole tekkinud.

      Meeldib

      • Mul on yhes kodus koik paneelid 300W ja teises 580W, igas toas on yks ehk kokku 7 ja 5. Need pole kallid, kovasti alla saja eur tykist. Yhed ostsin kohalikust arvutipoest ja teised Amazonist.
        Moodud olenevad voimsusest, vaata netist, need koik suht universaalsed. Mul mingit muud kytet pole ja kasutan ainult oosel. Sa void vaid yhe osta ja kasutada, kus parasjagu oled, neid saab alusel ka hoida. Ma votaks min 580W, et ruumi Eesti talves ara kytaks. Mul walk in garderoobis on 300W, see teeb 8m2 liigagi soojaks. Muideks, elektriarve just tuli, sul ikka vaga odav ehk 12 senti kWh, mul 17 senti. Tea, palju borsihind on?

        Liked by 1 person

        • Aitäh!
          See börsihind ju kõigub pidevalt.
          Kusjuures ma tegin endale maale fix hinnaga lepingu ainult sellepärast, et eelmisel talvel, kui ma maal ei käinud ja mul oli börsihinna pakett, nad iga kuu küsisid mult mingi 3 euri niisama. Kui ma tegin fix hinna paketi, siis ma enam 0 tarbimise pealt pidevalt maksma ei pidanud.

          Meeldib

        • Seda kyll, et koigub, aga nyyd on arve teada ja saab vorrelda, palju tarbiti. Ja kes siis kokkuhoidlikum oli, mis ka arvel valjendus.
          Hind yksi seda ei naita – maksti ehk palju, aga nt igas toas 26 kraadi sooja ja tuled kogu aeg polevad.
          Ise kulutasin 7 nadalaga alla saja kWh.

          Meeldib

  8. Infoks et tavaline külmik võtab koos sügavklülmaga juba mingi 45 kw kuus, tuled võivad olla ainult 8 kw kuus boiler 60 kw kuus keskmiselt.

    Meeldib

Soovin lisada:

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.