Vaatasin sel nädalal (või oli see eelmisel) televiisorit ja seal mingi mees rääkis terariistade teritamisest. Kõigepealt oli keerulisem jutt ja keerulisemad vahendid ja siis ta nii muuseas mainis, et kirvest võib viiliga ka teritada. Mul kohe kõrvad liikusid. Ma pole kunagi oma kirvest teritanud. Ma üldse ei mõelnudki selle peale, et peaks.
Ma sain kirve kunagi väga ammu ema käest, kui noorena iseseisvasse ellu maabusin ja ahjuküttega korteris elama hakkasin. Väga kaua ma seda sunnitööd tegema ei pidanud ja vahepeal seisis kirves niisama kapis. Ma kasutasin kirvetera, kui metallitööks oli kõva alust vaja. Kuid nüüd elan ma jälle ahjuküttega elamises ja kasutan todasama vana kirvest. Ja mitte keegi pole seda mitukümmend aastat teritanud.
Võtsin sahtlist välja oma kolmnurkviili ja proovisin kirve peal, mis juhtub. Mõlemalt poolt nühkisin. Võtsin puuhalu ja proovisin, kuidas töötab. Loomulikult töötas! Ja kuidas veel! Ma enne arvasin, et ma olen lihtsalt nõrguke, et oksakohtadega halust jagu ei saa. Selgus, et nüüd, iseteritatud kirvega, saan ma suva halust ilma erilise kirveviibutuseta jagu. Nii lahe!
Täna hakkasin liha lõikama ja selgus, et mulle kingitud väga korralik nuga ei saa oma tööga enam hakkama. Mõtlesin, et luiskan teda pisut. Noa teravaks luiskamist ma õppisin Kopli Ametikoolis ja kirjutasin sellest blogipostituse ka. Kuid ma ei leidnud luisku üles. Juu ma jätsin selle suvel kuuri, kui vikatit ja kõblast teritasin. Ja tunnistagem – luisuga on jama – kõigepealt peab teda leotama ja nurka tuleb hoolikalt hoida.
Ning siis tuli mul loov idee. Ei, see polnud nurkviil. Viil tundus noa jaoks liiga jõhker vahend. Ma mõtlesin, et prooviks õige liivapaberiga. Korraliku naisena on mul alati kodus erineva jämedusega liivapaberit ja päris tihti läheb vaja ka, kuna ma pidevalt meisterdan midagi.
Valisin välja peenikese teraga liivapaberi ja nühkisin noatera lihtsalt mõlemast küljest üle. Ja, minu imestuseks, oligi nuga teritatud. Lõikas liha nigu niuhti. Võimalik, et luisu ja õigete töövõtetega oleks veel paremini ja kiiremini lõiganud, aga minu jaoks oli vahe eelmise lõikamisega ikka väga märgatav.
Noh ja õhtul meenus mulle tänase päeva avastus ja mõtlesin, et peaks teile ka jagama. Äkki teil on ka kodus terariistu, mida pole teritatud ja kes seda sooviksid.
Manjana blogib 