Mõnikord on täitsa lõbus turu-uuringute telefonikõnele vastata.
Kõigepealt küsiti poliitikute, erakondade ja valimiste kohta. Ma vastasin, et valimas ei käi ja ühtegi poliitikut ei usalda. Peaministrite nimekiri kõlas eriti võikalt. President on, mu-arvates, ka suvaline kellegi teise mõtete väljendaja. Aga ma panin, et usaldan Riigikogu, sest nad ju teevad seda, mis neile seadusega võimaldatakse. Kui ma parlamenti ei usaldaks, tähendaks see, et ma tahan, et meil poleks demokraatiat.
Institutsioonide usaldamise kohta oli juba keerulisem. Näiteks kirik ja kaitseliit. Mõlemad ju pakuvad inimestele vabal ajal lõõgastavat tegevust oma võimete piires. No ma usaldan neid küll, kuigi ma ei tarbi nende poolt pakutavat einet. Kiriku arusaam jumalast on ka liiga lihtsustatud, aga kui nad paremini ei oska, anname andeks. NATO-t ma ei usalda ja seda ka ei usu, et Venemaa meile kallale tuleks.
Edasi taheti teada palju ma Terviseameti tegemistest tean. Ega ma tegelikult eriti ei tea, aga ravimist ma nende õlule ei pannud, küll aga igasuguseid asju, mis meil riigis on tegemata. Näiteks noortele narkootikumidest norm info jagamise ja alko- ja suitsuvastase propaganda. See on ikka suht masendav, mida eesti keeles on võimalik narkootikumide kohta teada saada. On ainult kaks äärmust – ära tarbi, sured ära või tarbi-tarbi, see on sulle väga hea. Tegelikult on tõde seal kahe vahe peal. Ma olen mõelnud, et võiksin narkootikumidest blogida, aga pole õiget tunnet tekkinud.
Edasi läks uuring juba kummaliseks. Taheti teada milliseid elektroonikakomponente müüvaid firmasid ma tean. Microsofti ei olnud, aga oli hulk tundmatuid eesti firmasid. Ma teadsin Noort Tehnikut ja Oomipoodi. Nimekirja lõpus oli Ali-express.
Lõpuks uuriti kui hästi ma oma emotsioonidega kontaktis olen. Et milliseid tundeid ma eile tundsin. Ma mäletan eilset päeva hästi. Ma sain oma uue laulu valmis. Pole paremat tunnet, kui kuu aega kestnud pusimistele lõpuks lahenduse leidmine!
Ja siis ma tõmbasin välja ühe pooliku hamba, mis paar nädalat tagasi katki läks ja natuke veel igeme küljes püsis. See oli väga hull enese kokkuvõtmine. Ma olin juba paar korda varem proovinud, kuid nüüd on mul nädala pärast hambaarst ja ma tahan, et ta sinna plommi paneks, mitte ei teeks seda, mida ma võin ka ise teha. Seega ma pidin varem tolle veritsemise ära tegema, et ige õigeks ajaks ära paraneks. Ehk kui turu-uurija küsis, kas ma eile valu tundsin, siis ma rõõmsalt teatasin, et tundsin küll. Hirmu ei küsitud.
Vot selline uuring siis. Nüüd teate, kuidas vanemate maanaiste uuringutulemused imelikud tulevad.
Manjana blogib 