Category Archives: ajakirjandus

Kes kuulab podcaste

Mulle ei ole eriti silma jäänud, et blogijad kuulaksid podcaste. Võimalik, et keegi on kuskil midagi kirjutanud, aga ma ei ole tähele pannud. Aga äkki eestlased ei teagi, mida ma räägin, sest tegemist on ingliskeelse sõnaga, mis eesti vikis on lingitud sõnaga taskuhääling, mis maakeeli kõlab pisut pervolt. Jätka lugemist

Advertisements

Jänku-Jussi lasteporno

Kõrvuti Savisaare kohtusaagaga on ajakirjanike viimase nädala kõige naljakam teema laest võetud probleem, et juutuubis on nii kohutavad pornovideod, et lapsevanemad ei tea, kuhu omi silmi suure häbiga panna. Iga inimene, kes natuke juutuubis on aega veetnud, teab, et juutuubist pornot ei saa, isegi midagi ligilähedast mitte, selle jaoks on teised leheküljed. Seepärast ei viitsinud ma ka vaatama minna, et millisest pastakast sel korral hapukurk välja imeti. Kuid täna sattusin ma ühte videot vaatama ja kuna oli päris naljakas, vaatasin edasi. Jätka lugemist

Teleka vaatamine on vanamoodne

Mäletate, eelmisel suvel räägiti, kuidas Kanal2 ja tv3 kaovad vabalevist ära ja kõik, kes tahavad neid edasi vaadata, võiksid endale Starmani telekapaketi osta? Minu ema uskus seda reklaami ja nüüd maksab ta iga kuu Starmanile ja vaatab enamuse oma vabast ajast telekat. Kuid kas need kanalid kadusid vabalevist? Ei kadunud ja mitte keegi ei karistanud Starmani avaliku valetamise eest rahateenimise eesmärgil. Kuid kas enamus mu lugejaid üldse teab, et midagi sarnast on toimunud? Ilmselt mitte, sest keda üldse tänapäeval huvitab, mida telekas näitab. Jätka lugemist

Blogide võistlemine ja hindamine ja oi kui raske!

Nagu teate, registreerisin ma end blogide võistlusele ja nüüd on käes mai, mil saab kõiki võistlejaid hääletada. Mina olen kirjas kultuuriblogide nimekirjas ja sealt leiab mind aadressi järgi –  lastejutud.wordpress.com. Mulle tundub, et ega paljud mu lugejad ei pruugigi teada, milline on mu blogi aadress. Ma ei tea, kas ma olen kirjutanud, aga selle aadressi ma võtsin siis, kui mul oli plaanis siia lastejutte kirjutama hakata. Ilukirjanduslikke. Hiljem selgus, et ma ei oska lastele jutte kirjutada. Jube keeruline! Blogida on hoopis lihtsam. Jätka lugemist

Hüpnoos – hea või halb?

Pühapäeval näidati telkus eesti hüpnotisööri Maris Saarega tehtud meelelahutussaadet. Ma vaatasin seda teatud ettevaatusega, sest ma usun hüpnoosi, aga ma ei usu, et hüpnoos on midagi läbinisti toredat või lihtsalt meelelahutus. Hüpnoos on väga tõsine asi, millest eriti palju ei teata. Ja kuna ei teata, on see veel ohtlikum. Jätka lugemist

Kirjutan, järelikult olen loll

Kõik mu lugejad said kohe aru, et pealkirjas ma parafraseerisin Descartese
“cogito, ergo sum”-i. Eksju? Ma tean, et saite aru, sest kuidas on üldse võimalik osata mõelda, kirjutada ja lugeda ning olla sealjuures loll? Või olla minu blogi lugeja ja mitte mõista, millele ma pealkirjaga vihjata tahtsin. Aga tuleb välja, et on võimalik. Ma sain täna teada, et blogimine on alaväärtuslik tegevus, mida peaks uute tuttavate eest varjama ja sellest tundest vabanemiseks läheb palju aega. Ma olen uutele tuttavatele alati maininud, et ma blogin. Neile tuttavatele, kes mulle meeldivad ja ma arvan, et nad tahaksid minu mõtteid lugeda. Jätka lugemist

Eesti selgeltnägijate saatest

Mida ma esmaspäevaõhtuti teen? Vaatan eesti selgeltnägijate saadet loomulikult. Ja mõnikord vaatan ka vene selgeltnägijaid, aga pigem vaatan venelasi teisipäeval, et ühele päevale liiga palju maagiat ei kuhjuks. Kuigi nende kahe saate vahe on mäekõrgune. Ei, ma ei ütle, et kohalikel nõidadel on kehvemad võimed. Seda mitte. Lihtsalt meil ei ole televisiooni tegemiseks üldse raha, võrreldes sellega kuidas Venemaal saateid tehakse. Ma kohe räägin. Jätka lugemist