Category Archives: ajakirjandus

Jänku-Jussi lasteporno

Kõrvuti Savisaare kohtusaagaga on ajakirjanike viimase nädala kõige naljakam teema laest võetud probleem, et juutuubis on nii kohutavad pornovideod, et lapsevanemad ei tea, kuhu omi silmi suure häbiga panna. Iga inimene, kes natuke juutuubis on aega veetnud, teab, et juutuubist pornot ei saa, isegi midagi ligilähedast mitte, selle jaoks on teised leheküljed. Seepärast ei viitsinud ma ka vaatama minna, et millisest pastakast sel korral hapukurk välja imeti. Kuid täna sattusin ma ühte videot vaatama ja kuna oli päris naljakas, vaatasin edasi.

Kes ei tea millest jutt, siis Daki on teinud sellise loo: Jänku-Jussi looja Janika Leoste: paroodiate taga on lapsed, kes ei mõista oma tegude tagajärgi. Muideks – Janika on naine, kes õpetas mind 1993. aastal esimest korda arvutit kasutama, kuna ma läksin tööle firmasse, kus raamatupidamisprogramm oli tema tehtud. Hiljem tegi ta need Jänku-Jussi lastevideod, milledest nüüd on paroodiad tehtud. Need ilmusid just ajal, kui mu laps oli õiges vanuses ja ta vaatas neid korduvalt. Kuid väita, et juutuubis olevad paroodiad on pisikestele lastele kuidagi ohtlikud, on parim nali, mida üks täiskasvanust kuivik võiks teha.

2736

Ma ei hakka siin Jänku-Jussi paroodiate linke jaotama, leiate ise ka, kui soovite. Mulle teevad need paroodiad nalja seepärast, et ma mäletan küll, mis lasteaias lastele rõõmu valmistas. Ikka see, kui sai mõne suguelundi nimetuse kõva häälega välja öelda ja rumal täiskasvanu selle peale endast välja läks. Mu laps õppis oma esimesed roppused samuti lasteaias, me kodus ei ropendanud. Ta ei teadnud, mida need sõnad tähendavad, enamus lastest ei teadnud, aga nad teadsid, et emme ja issi hakkavad maru naljakalt käituma, kui mõnda sõna kasutada. Mina selgitasin oma väikesele tütrele sõnade tähendused täpselt ära ja tal kadus huvi neid poiste õpetatud rumalusi veel kasutada. Ma ju ei reageerinud ka nii nagu ette nähtud. Tekib küsimus, et mis on teistel täiskasvanutel viga? Miks nad oma imelike vihastamistega lastele kinnitavad, et tegemist on toredate sõnadega? Täpselt nagu praegu ajakirjanikud paanitsevad.

Tundub, et eesti lastest juutuubaritel on alates umbes selle aasta algusest vallandunud suhteliselt sarnane huumorisoon, mis kohati ongi naljakas. Ümber on tehtud palju saateid ja multikaid, tegijad on erinevad, aga uba on sarnane – teleekraanil ütlevad täiskasvanud inimesed ja tegelased suvalisi suguelundite nimesid ja muid sõnu, mida nad tavaliselt laste juuresolekul ei kasuta. Või vähemalt üritavad mitte kasutada. Mulle ettejäänud saadetest tundus kõige naljakam see:

Täiskasvanud – vaadake palki oma silmas ja tegelege oma lastega. Rääkige neile erinevate sõnade tähendustest ja ärge arvake, nagu seksist koledamat asja maailmas polegi.

Teleka vaatamine on vanamoodne

Mäletate, eelmisel suvel räägiti, kuidas Kanal2 ja tv3 kaovad vabalevist ära ja kõik, kes tahavad neid edasi vaadata, võiksid endale Starmani telekapaketi osta? Minu ema uskus seda reklaami ja nüüd maksab ta iga kuu Starmanile ja vaatab enamuse oma vabast ajast telekat. Kuid kas need kanalid kadusid vabalevist? Ei kadunud ja mitte keegi ei karistanud Starmani avaliku valetamise eest rahateenimise eesmärgil. Kuid kas enamus mu lugejaid üldse teab, et midagi sarnast on toimunud? Ilmselt mitte, sest keda üldse tänapäeval huvitab, mida telekas näitab. Jätka lugemist

Blogide võistlemine ja hindamine ja oi kui raske!

Nagu teate, registreerisin ma end blogide võistlusele ja nüüd on käes mai, mil saab kõiki võistlejaid hääletada. Mina olen kirjas kultuuriblogide nimekirjas ja sealt leiab mind aadressi järgi –  lastejutud.wordpress.com. Mulle tundub, et ega paljud mu lugejad ei pruugigi teada, milline on mu blogi aadress. Ma ei tea, kas ma olen kirjutanud, aga selle aadressi ma võtsin siis, kui mul oli plaanis siia lastejutte kirjutama hakata. Ilukirjanduslikke. Hiljem selgus, et ma ei oska lastele jutte kirjutada. Jube keeruline! Blogida on hoopis lihtsam. Jätka lugemist

Hüpnoos – hea või halb?

Pühapäeval näidati telkus eesti hüpnotisööri Maris Saarega tehtud meelelahutussaadet. Ma vaatasin seda teatud ettevaatusega, sest ma usun hüpnoosi, aga ma ei usu, et hüpnoos on midagi läbinisti toredat või lihtsalt meelelahutus. Hüpnoos on väga tõsine asi, millest eriti palju ei teata. Ja kuna ei teata, on see veel ohtlikum. Jätka lugemist

Kirjutan, järelikult olen loll

Kõik mu lugejad said kohe aru, et pealkirjas ma parafraseerisin Descartese
“cogito, ergo sum”-i. Eksju? Ma tean, et saite aru, sest kuidas on üldse võimalik osata mõelda, kirjutada ja lugeda ning olla sealjuures loll? Või olla minu blogi lugeja ja mitte mõista, millele ma pealkirjaga vihjata tahtsin. Aga tuleb välja, et on võimalik. Ma sain täna teada, et blogimine on alaväärtuslik tegevus, mida peaks uute tuttavate eest varjama ja sellest tundest vabanemiseks läheb palju aega. Ma olen uutele tuttavatele alati maininud, et ma blogin. Neile tuttavatele, kes mulle meeldivad ja ma arvan, et nad tahaksid minu mõtteid lugeda. Jätka lugemist

Eesti selgeltnägijate saatest

Mida ma esmaspäevaõhtuti teen? Vaatan eesti selgeltnägijate saadet loomulikult. Ja mõnikord vaatan ka vene selgeltnägijaid, aga pigem vaatan venelasi teisipäeval, et ühele päevale liiga palju maagiat ei kuhjuks. Kuigi nende kahe saate vahe on mäekõrgune. Ei, ma ei ütle, et kohalikel nõidadel on kehvemad võimed. Seda mitte. Lihtsalt meil ei ole televisiooni tegemiseks üldse raha, võrreldes sellega kuidas Venemaal saateid tehakse. Ma kohe räägin. Jätka lugemist

Imelik Tallinna inimene

Täna täidab mu blogi seda eesmärki, milleks neid luuakse – netipäevik. Panin eile kõik täpselt kirja, mida ma tegin ja nüüd avalikustan kogu selle porno. Ma arvan, et üpris tavaline päev oli. Võiks seada eeskujuks kõigile neile, kes arvavad, et kogu aeg peab sebima ja kohutavalt midagi korda saatma ja aega üldse pole. Mul on alati aega, kiiret pole kuskile ja kõk on õigeaegselt tehtud. Ma olen täiesti imelik Tallinna inimene! Pealinlastel on kombeks olla pisut peast segi ja väita, et aega üldse pole. Jätka lugemist