Kristallid võivad südame pahaks ajada

Ma käisin eelmisel nädalal Kristallikojas. Juba enne minekut olin näinud selgeltnägijate saadet, kuidas nad seal käisid ja lugenud Marimelli pikka ja kiitvat üllitist.  Midagi oli meie külastustes sarnast ja midagi täiesti erinevat. Üritan oma nõtrade näppudega võimalikult kauni ülevaate koostada, kuigi ma ei teeninud tolle külaskäiguga midagi. Kuid ma ka ei maksnud midagi, kuna mu sõbrants sai selle ühelt tuttavalt, kes ise ei saanud minna ja oli selle ka tasuta saanud.

Advertisements

Ennustame mu järgmist aastat. Kaartidega

Eelmine postitus kontrollis kuidas mu ennustamine selleks aastaks töötas. Et järgmistel jõuludel saaks sama teha, teen nüüd ennustuse 2018. aastaks. Kuna eelmine ennustus oli muusikaga ja läks täiesti puusse, siis nüüd kasutan jälle kaarte. Kuigi ega mul kaardid ka väga ladusalt ei jookse. Nad seisvad kogu aeg laual, aga alati kui ennustan, läheb kõik viltu. Kuid kas see tähendab, et ma viskan nad nurka? Ei, ma kasutan neid täna. Küsimused panen kokku eelmistest aastatest. Leidsin 9 küsimust ja laon välja 9 kaarti.

Mida koertelt ja kassidelt õppida saab

Mulle meeldivad mõttemängud. Mäng, kus kujutad ette mingit olukorda, mida tegelikult ei ole ega tule ja siis mängid läbi, mis juhtub ühel või teisel tingimusel. Ma elan ikka selle hingede hauataguse elu raamatu vaimus. Täna jõudsin oma mõttemänguga taassündide teemal ühte punkti, kus tundus, et võiks kirja panna. Kellegagi arutada oleks ka mõnus, aga laps on Tartus ja kedagi teist nii head pole ka käepärast. Jääte teie, mu kannatlikud lugejad.

Surmast, karmast, hingesugulastest

Minu surmajutu kommentaarides soovitas Mia mul lugeda raamatut, mis tema jaoks muutis mõtteviisi surmahirmust – Hinge rännak. Kuna raamatukogu oli kinni, siis ma mitu päeva seda raamatut kätte ei saanud, kui esimese hooga lugesin netist läbi raamatu “Elu pärast elu“, mille lugemine tekitas veel suuremat huvi teada saada, mida võiks too Hinge rännak veel kirjutada. Nüüd on mul see lõpuks läbi ja lisaks võtsin veel samalt autorilt “Eludevaheline elu“, mida ma praegu loen, aga mis sisuliselt täpsustab tema eelmist raamatut, mis oli, ilmselgelt, ülimenukas.

Küünte kuju ja inimese iseloom

Mulle meeldib hiromantia, ehk inimese iseloomu ja elukäigu seostamine tema kätega. Käejoonte lugemine on peenike töö, sest neid jooni on hunnikute kaupa ja kui juba natuke on joon ühele või teisele poole, on kohe uus tähendus. Kuid peale joonte võib uurida ka teisi kätega kaasnevaid osasid, nagu näiteks küüsi ja nende kuju.

Marilyn Kerro suhteprobleemid ja muud selgeltnägijad

Mulle meeldivad selgeltnägijate saated. Teate küll. Praegu vaatan korraga Eesti ja Venemaa saadet. Mis vahe on kahel saatel, kirjutasin juba eelmisel aastal. Eero Liiv saatejuhina mulle ikka üldse ei meeldi. Sel aastal häirib mind tema kätega vehkimine. Ma ise vehin ka rääkides kätega ja mul pole midagi kätega rääkijate vastu, aga Eero vehkimine ei meeldi. Umbes nagu ta valetaks. Ta käeliigutused ei ole loomulikud, ta nagu liigutaks neid teadlikult, sest nii on vahva. Huvitav, mida see minu kohta ütleb? Ja lisaks ei meeldi mulle kuidas ta saates osalejate vastu sümpaatiat ja antipaatiat välja näitab. jah, väljanäidata võib, aga kui keegi ei meeldi, siis mõnitamine ehk nagu eestlased ütlevad – irooniline naljasoon, hoidku oma “sõprade” tarbeks.

Minu ehted

Täna tuleb asjalik postitus. Asjadest. Minu ehetest, mida ma kannan. Pidevad lugejad vast mäletavad, et mulle meeldib endale ehteid teha. Meeldib teha, siis meeldib ka kanda. Jah, ma ei ole mingisuguste käsitööd koolis õppinud, vaid ise juutuubi ja peas tekkinud mõtete järgi nikerdanud. Võimalik, et sügisest midagi muutub sel teemal, kuigi ma väga kindel ei ole ja seepärast ka enne ei kire, kui muna pesas.