Minu toalilled. Pildid!

Õues on kaunis suvi, päike lõõskab ja inimesed postitavad oma aiast imekauneid pilte. Mul ei ole oma aeda millega uhkustada. Eile aga leidsin, et keegi oli oma kaktustest mandala-fotosid teinud ja näitas blogis neid. Ma ei suuda enam leida, kes ta oli, aga õhtul voodis tuli mul mõte, et mul on ju ka kaktused ja mitte ainult. Mul on neli suurt aknalauda, mis on kõik kenasti lillepotte täis topitud. Lisaks veel seinariiul ja magamistoas on mul umbes 30-aastane imelik kummipuu. Imelik oma kuju poolest. Kui näiteks Kreeka tänavatel kasvavad kummipuud nagu meil paplid, normaalse puu moodi, taevapoole, siis minu kummipuu kasvab peamiselt horisontaalis. Magamistoas ongi tavapärane horisontaalne olla, mu lilled on minuga hästi kohandunud, aga ega see kohe nii ei olnud.

Keskturul homseks kleiti otsimas

“Täna on küll viimane päev, millal blogiauhindade peoks veel kleiti osta,” leidsin umbes kahe paiku ja seadsin sammud Keskturule. Kuna mu eelmine pildipostitus Sikupillis käimisest leidis kuuma vastuvõtu, siis mõtlesin kohe, et järgmise samasuguse teen Keskturust. Keskturg on väga vahva koht ja kleidi ostmiseks on seal väga erilised võimalused.

Kuidas ma täna poes käisin. Pildid!!!

Kunagi ma kurtsin blogis, et ma üldse ei saa aru, miks inimesed pildipostitusi teevad. Teate, vanasti nii ei olnud. Oli komme, et blogipostituse juurde pannakse üks foto või mitteühtegi fotot. Nagu ajaleheski, et üks foto. Ajalehed pole sellest kombest siiani väga üle saanud.  Kuid nüüd pannakse postitustesse palju pilte.

Foto- ja meesteblogidest

Kui ma regulaarselt kuuajase vahega juukseid ei värvi, siis tuleb välja, sentimeetrise tükina, et mul on peas kole palju halle juukseid. Mõnikord ma võtan oma pea ja näitan tuttavatele, et näe vaadake. “Te ikka teate vanasõna, et hallpead austa?!” Õnneks pole aastad päris tühjalt mööda vihisenud ja mäluga on ka päris hästi. Nii ma saan noorematele jutustada lugusid, et teate ka, mis vanasti oli. Täiesti imelised asjad olid.

Minu instagrammilemmikud kassist meesteni

Need, kes Instagrammiusku veel astunud pole, ei tea, mida ma tunnen, kui seal pilte lappan. Kuna telefonis on pildid liiga väikesed, vaatan neid tavaliselt oma läpakas. Kuid läpakas ei lähe videod ise tööle ja ma alati klikkida ei viitsi. Ehk liikuvat pilti vaatan harva. Ma naudin fotosid ja täna tahan tutvustada valitud lemmikuid.

Mulle tissipildid meeldivad, ka koos beebiga

Avasin täna hommikutee kõrvale blogid ja sain teada, et mõnedele naistele ei meeldigi teiste  imetamispildid. Ma leidsin vähemalt kaks auhinnatud blogijat, kellele selline liputamine pisut nagu närvidele käib. Kuna ma blogide kommentaare lugemas ei käi, siis ma täpselt ei teagi, miks nad mõlemad samal teemal kirjutasid ja on kes veel sama meelt. Kuid ma eeldan, et lugu sai alguse ühest eriti kuulsa eesti blogija pildist, mida ma eile nägin ja omaette tunnustavalt noogutasin – jessas, kui ilusad suured tissid!

Igav pildipostitus

Mulle teiste pildipostitused ei meeldi. Kerid ja kerid ja ikka ainult pildid, juttu polegi. Nii igav ju. Piltide jaoks on instagramm ja sinna pole ka kena üle ühe pildi päevas postitada. Äärmisel juhul kaks. Kuid täna ma teen ise pildipostituse, sest mu plaan näeb niiviisi ette. Muideks, ma olen siiani kenasti oma ettenähtud kava järgi bloginud. Järgmine teema on toitumine. Midagi niisama vahele pole kirjutanud. Nii mugav on sedaviisi kirjutada. Ei tea mida ma siis tegema hakkan, kui teemad otsa saavad? Peaks vist oma elu ka plaani järgi elama hakkama, saaks portsu asju tehtud, mille peale muidu ei tulekski.