Category Archives: garderoob

Meeste kotid lähevad moodi, juhhuu!

Minust on saanud kotihuviline. Tõeliselt imelik kotihuviline, sest mul endal on kottidega kehvasti – neid nagu eriti ei olegi. Ei mingis mõttes. Koti ostmise vajadus puudub mul täielikult. Aga ma loen jutte, mis räägivad kottidest ja vaatan kotipilte ja mõtlen neist. Kirjutan ka.

Ei usu, et keegi mu lugejatest arvas, et nüüd tuleb üks kaunis pornojutt. Mulle porno meeldib hästi, aga kotid kui rõivastuse osa on hetkel huvitavamad. Ja ma leidsin täna Voguest artikli, kus räägitakse, et meeste kotid ehk murse-d lähevad moodi. “Murse” tuleb sõnadest “male” ja “purse”. Artiklit ehtis selline foto:

01-anwar

Anwar Hadid, Gigi ja Bella Hadidi noorem vend sinise kotikesega

Anwarist pole ma varem midagi kuulnud, õed on tal vist modellid. Artiklis oli nimetatud veel mehi, kes meeste kotte kannavad, mina teadsin ainult jalgpallureid Cristiano Ronaldot, David Beckhami. Muarust on uudis, et ka mehed võivad end kotikesega ehtida, samm lähemale võrdõiguslikkusele. Eks mehed ole ikka ajast-aega kotikesi kandnud, aga juba mitu aastat on sellega probleeme esinenud. Piirang on peal. Kui mees tahab kaunist sinist crossbody, peab ta selle saama!

Mu grupiõed märkasid, et väiksemate kottide kandmine on meie koolis peamiselt vene rahvusest meeste-poiste komme. Kusjuures nad käivad riides ka umbes nii nagu too pildilolev välismaa mees. Normaalne eesti mees julgeb ainult seljakoti või spordikotiga avalikkuse ette ilmuda. Eriti vanamoodsad ka vöökotiga. Mäletate, kuidas 80-ndate lõpus ilmusid moodi vöökotid? Väga praktiline ese, kuid enamuses kandsid neid mehed mitte naised.

Meil oli koolis viimaseks nahatööks randmekoti õmblemine. Randmekott on veel vanemate meeste aksessuaar kui vöökott. Kuna ma tahtsin teada, mis tänapäeval sellest esemest on saanud, siis googeldasin ja sain teada, et mujal maailmas on nii randme- kui ka vöökotid täiesti kantav ja müüdav koti liik. Erinevad materjalid ja välimused. Nii meestele kui naistele, aga arvatavasti ikka pigem naistele, sest ma tahaks seda julget meest näha, kes Tallinnas peene randmekotiga julgeks mõnele seltskonnaüritusele ilmuda. Kas meil on üldse ühtegi tõeliselt trenditundlikku ja julget meest? Mu mälu järgi šokeerivad Eestis mehed peamiselt lipsu ja soki sobiva värviga või lihtsalt ebasobivalt lihtsa riietusega. Seda meest ma ei arvestaks, kes üleni pitsist kombinesoonis paar aastat tagasi laineid lõi, sest rohkem pole ta millegi äkilisega ajakirjanike ette jäänud.

Mida iganes. Ma väidan, et tõeliselt trenditundlik mees ja naine ostab endale sel aastal kas randmekoti või moodsa vöökoti. Mina ise mõtlen vöökotile, sest ma tegelikult ei ole kotiinimene. Mul on kooliskäimiseks seljakott, mille ma ise õmblesin ringi lapse vanast kunstnahast tagist. Ja siis on mul poeskäimiseks väga odav nailonist seljakott, mida ma aegajalt erinevate lõbusate paikadega parandan. Väike õlakott (kuhu mahub 2 purki õlut) on mul mustast kunstnahast ja ostetud Berliinist 19 euro eest kolm aastat tagasi. Väga hea kott, aga ikkagi tüütu kanda, kui kuskile vaja pikemalt maha istuda. Vöökott oleks mõnus, ei jää ette. Mul on mõned õmblemismõtted, aga võtan veel hoogu. Äkki õpime koolis veel midagi kasulikku, mis õmblemisel kasuks tuleks.

Mida teie arvate, kas mehed võiksid julgemalt kotte kanda? Selliseid pigem ilusasju kui praktilisi suuri asjade kandmise kotte.

Milline oleks teie unistuste kott, mida tahaksite endale, kuigi pole eriline kotipede?

Advertisements

Brändikott, mida järgi ei tee

Eveliis kirjutab aegajalt moebrändidest. No teda huvitab ja ta teab neid riietevärke. Ma tean temast tunduvalt vähem. Nii palju tean, mida Insta mulle näitab. Ma jälgin seal mõningaid tuntumaid firmasid, kes väga tüütuks pole muutunud. Tüütuks muutuvad need, kel on kuskil moedemm ja siis nad postitavad üle kümne pildi järjest. Siis lähen vaatan, kas nende lehe viimastel piltidel on mõni kott või ei. Kotti pole – adjöö! Ehk ma olen muutunud eriti innukaks kotihuviliseks. Ja kui Eveliis kirjutas brändikottidest, tuli mulle üks kott meelde: Chanel 2.55.  Jätka lugemist

Lihtsa mütsi kudumine

Nagu talv kohale jõuab, tekib minul soov kududa. Päris imelik. Septembris tundub, et kudumine on ülinõme tegevus ja novembriks on see emotsioon ununenud ja tekib kahtlane tahtmine varrastega lõnga punuda. Eelmisel nädalal see muundumine lõpule jõudiski ja ma uurisin oma lõngade kilekotti ja leidsin sealt kollase lõnga, mis mul eelmise aasta kudumispalavikust üle jäi. Eelmisel talvel ma kudusin selle sallkrae, mida ka pildil näha saab. Jätka lugemist

Keskturul homseks kleiti otsimas

“Täna on küll viimane päev, millal blogiauhindade peoks veel kleiti osta,” leidsin umbes kahe paiku ja seadsin sammud Keskturule. Kuna mu eelmine pildipostitus Sikupillis käimisest leidis kuuma vastuvõtu, siis mõtlesin kohe, et järgmise samasuguse teen Keskturust. Keskturg on väga vahva koht ja kleidi ostmiseks on seal väga erilised võimalused. Jätka lugemist

Uued lipsud mõnede pärlitega

Mul hakkab laps gümnaasiumi lõpetama. Viimane eksam on veel jäänud, riigieksamite tulemusi veel pole. Eile hilja õhtul oli netis alarm, et eesti keele eksami tulemused juba tulevad, aga see oli valehäire. Keegi oli hindeid üles riputanud, kuigi need polnud veel lõplikud. Ilmselt tuleb ikka veel oodata. Kuid ma ei tahtnud hinnetest kirjutada, vaid hoopis lõpetamisest ja riietest. Jätka lugemist

Kuidas rõõm uutest kaltsudest võib kurbuseks muutuda

Reede puhul kirjutan täna kergemal teemal – kaltsukatuurist, mis esmapilgul läks täiega aia taha. Kolmapäeval paistis päike ja kuna Keskturu kaltsukas on suht lahtise taeva all, tundsin äkilist vajadust teiste vanu riideid sorteerida. Algne plaan oli leida mõni nööpidega pluus, mille varrukad oleksid kas pikad või lühikesed, mitte nagu enamustel mu pluusidel – poolde käsivarde ja kui kampsuni selga paned, lähevad ebamäärasesse kohta hunnikusse. Jätka lugemist

Beyoncé alukad maksid 95 dollarit

Ma päris täpselt ei kujuta ette, kes mu blogi loevad, aga loodetavasti on ka neid, kes nägid eelmisel nädalal fotot rasedast Beyoncé’st. See pilt, kus tal on loor ja tagumisel taustal lillevanik. Seda loori ja lilli on meie blogijad juba arvustanud, aga mind huvitab hoopis tema pesu. Pesu, mis näeb väga imelik välja, aga tegelikult on hirmkallis. Jätka lugemist