Category Archives: Ideoloogia

Milline ajupesu sulle rohkem meeldib?

Täna on Lenini sünniaastapäev. Paar päeva tagasi oli Hitleril samasugune tähtpäev. Millalgi siinkandis on Mart Laari sünnipäev ka. Ma mäletan Lenini kuupäeva kõige paremini, kuna mu emal on ka täna sünnipäev, aga ma ei tahtnud oma emast kirjutada vaid Leninist ja ajupesust. Õnneks pole ma ainus. Jalutuskäik ajas tegi täna Leninist rääkivast raamatust ka pika postituse mida alustas lausega “Tõeline ajupesuraamat.” Ma ei lugenud postitust läbi, aga see esimene lause pani mind mõtlema ajupesu teemal.

Fakt on see, et sinu aju pestakse pidevalt, mõnikord sa saad sellest aru, mõnikord mitte. Kui puhastusoperatsioon on läbipaistvalt lihtne, siis tahad, et keegi ei roniks seebiga su pähe, muutud pahaseks ja üritad mõelda risti vastupidiselt sellele, mida sulle pähe topitakse. Võtame selle sama Lenini raamatu. Ma ei pea seda lugema, aga ma tean juba ette, et raamat räägib ühest inimesest ja ajupesu seisneb selles, et temast räägitakse ainult head. Kui tubli, tark, sõbralik, üllameelne, töökas jne edasi see inimene oli. Kohutav onju? Tekitab kadedust ja vastikust, et nii ei ole ju võimalik! See on väljamõeldis, mina niisugust mõõdutundetut kiitmist küll ei usu. Kõik ju teavad, et ta oli nõme vanamees, kes rikkus miljonite inimeste elu ära ja lisaks suri süüfilisse, sest ta oli tavaline ebamoraalne inimene, nagu me kõik.

Enamus inimesi ei seedi sellist ajupesu, kus kellestki või millestki räägitakse häid asju. Lenin ja nõukogude kord on kõige kaunimad näited. Kui keegi hakkab rääkima, et nõuka ajal oli midagi ilusat, arvab kohe mitu inimest, et teda on mõjutanud kahtlased jõud, või ta lihtsalt ei taha tõde tunnistada, sest nõuka aeg on avaliku teabe järgi vastik aeg, kus inimesed kannatasid rõhumise, salakuulamise, nõmeda valimissüsteemi, raudse eesriide, muusika ja kunsti piirangute, poliitiliselt kallutatud ajakirjanduse, piinamise, küüditamise all. Kui inimestele anda valida, mis on nende arvates ajupesu, siis nad tunnevad kohe ära pesemisviisi, kus räägitakse midagi head ja neile tunduvad hoopis tõepärasemana jutud, kus neid veendakse milleski halvas, inimeste kannatustes, piinades, valus ja pisarates. Onju nii?

Ma näiteks jõudsin otsusele, et mina ei kavatse vaadata filmi “Seltsimees laps”. Ma olen nüüd mitmest blogist lugenud, mida inimesed filmist arvavad ja aru saanud, et tegemist on propagandafilmiga, kus peamine rõhk on negatiivsusel. Keegi olevat lausa pisaraid valanud, sest nii kurb oli. Üldine blogijate ja ajakirjanduse seisukoht on, et seda filmi peab vaatama, sest see laps mängib oma rolli nii hästi.

Kindel, et “sm. Laps” on parem film kui näiteks “Hallid varjundid”? Hallid varjundid on film ja raamat, mille kohta on väga legaalne öelda: “Mulle see raamat ja film ei meeldi, ma pole neid vaadanud ja ei kavatse ka.” Kõik saavad sinust aru ja noogutavad, sest miks peaks vaatama filmi, kus räägitakse küll vägivallast, aga kõik lõppeb hästi? Nii totter ja eluvõõras. Päriselt elus nii ei ole ja armastusfilme kiidavad ainult ajukääbikud, kes tõelisest kunstist aru ei saa. Tõelises kunstis peab inimene vaevlema ühiskonna ebaõigluse, mitte labase kire käes.

sm_laps

Ok, mängufilmidega on nagu on. Maitse asi, hallides varjundites ju tegelikult ajupesu eriti ei tehta. Sigarikka ilusa ja kuuma mehega võib seksida ka ilma seda filmi vaatamata. Kuid rikka ja ilusa teema on kahtlane värk ikkagi. Võtame tootereklaamid. Kõik inimesed teavad, et reklaamid tegelevad ajupesuga. Sulle näidatakse viinapudelit või autot ja räägitakse, et kui sa endale need ostad, läheb su elu kohe ilusaks. Jube ajupesu! Kõik teavad, et viina joomisega kaasneb pohmell, kuritegevus ja kahtlased sekssuhted ja et autoga Tallinna tänavatel sõitmine võib närvid täiega krussi ajada, rääkimata võimalusest end vigaseks sõita. Ajupesu! Valetavad, teevad elu ilusamaks! Nõmedad reklaamid, mina ennast küll nendest mõjutada ei lase!

Eelnevad näited on suht mustvalged ja lihtsad. Kui surnud poliitikute juurde tagasi tulla, siis näiteks Hitleriga on asi hoopis keerulisem. Hitlerist heal toonil rääkida on vastuoluline küsimus. Kõik teavad, et tema juhitud poliitika viis miljonite inimeste surmani ja et ta oli raassist, juudivaenulik ja pooldas talle ebameeldivate inimeste pikaajalist piinamist. Kuid temast positiivselt rääkimist peetakse paljudes ringkondades heaks tooniks. Täiesti normaalseks peetakse tema ja Stalini konktekstis väita, et Hitlerist räägitakse halvasti ainult sellepärast, et ta kaotas sõja. Stalin oli ka tõeline elajas, aga ta võitis sõja ja see annab õigustuse temast paremini rääkida kui Hitlerist. Ma ei ole Eestis kohanud ühtegi inimest või sotsiaalset gruppi, kes Stalinist head räägiks, aga Hitleri tervitus on väga ja väga legaalne tegevus. Et Hitler on hea näide, kuidas kellestki hea rääkimine on normaalne tegevus. Õnneks kehtib Stalini kohta normaalne lähenemine – temast tuleb rääkida ainult halba.

Advertisements

Veganlus kui ainus põhjendatud elustiil

Ma olen varem blogis veganlusest kirjutanud. Natuke. Seda, et ma saan sellest väga hästi aru, aga ma ise ei ole vegan, sest ma olen liiga nõrk. Eile lugedes neid jutte, mis seoses tolle ebaõnnestunud neti-veganiga üles tõusid, mõtlesin järgi ja leidsin, et tegelikult olen ma hoopis liiga tugev, et olla vegan. Tugev selles mõttes, mida saab seletada kui kalk, tundetu, ratsionaalne. Sest tegelikult on veganlus ainus elustiil, mis on konkreetselt põhjendatud.  Vajadus veganiks hakata tekib, sest teisiti pole ühel hetkel võimalik. Vegan kui teadlik elustiil võib alguse saada ka ratsionaalsest otsusest, aga tavalisem on inimese tundlikkus ümbritseva suhtes. Ta ei saa teisiti elada, sest tal oleks valus ja paha. Tal endal oleks paha, mitte vaid neil loomadel, keda ebanormaalsetes tingimustes või haige eesmärgi pärast kasvatatakse. Jätka lugemist

Vihmane laupäev

Ma juba mitu päeva vaevasin oma peakest, et millal see päev täpselt on, mil kõik kodus istuvad, palju söövad ja teevad näo, et elu on lill. Ma arvasin, et see juhtub reedel. Telekast keegi ütles, et reedel. Kuidas ma peaksin teadma, mul kirikukalendrit pole ja piiblit lugesin ka üliammu. Jätka lugemist

Naised oskavad kodu kaunistada, mehed sokke vedelema jätta

Pakun, et pealkirjast leiab levinumad tegevused, mida meeste ja naiste eristamiseks (peale suguelundide vahtimise) kasutatakse. Mina kuulun ka nende hulka, kes peavad naisi ja mehi erinevateks ja just seepärast leian, et on vaja radikaalset feminismi, kuna muidu jääb nõrgem pool kaitsetuks. Väga tihti on nõrgemaks pooleks just mehed. Teate küll kuulsat väidet, et mehed on väga õrnad olevused, kuna istuvad terve elu munadel. Ei teadnud? No mul läks ka midagi vist segamini, ega ma ei peagi suutma kogu konservatiivide möla sõnasõnalt mäletada! Jätka lugemist

Näo katmisest, peakatetest ja kommunismist

Kõigepealt tahaks Ethelit tänada, et ta postitas oma blogisse pildi, kus on kenasti pildid juures, mis on burqa ja mis ei ole. Mul kipuvad erinevad võõrkeelsed sõnad, millega mul otsest pistmist pole, segamini minema. Nii ka nende erinevate pearättidega, kuna ma kasutan pearätti ainult kaelas kandmiseks. Mu vanaema pani pearäti hommikul pähe, sidus lõua alt kinni  ja enne magamaminekut võttis ära. Ja ta ei käinud kunagi kuskil kirikus ega tegelenud muude usuriitustega. Miniseelikut ta ka ei kandnud, aga pikk põll oli alati ees. Jätka lugemist

Reformikad mõnitavad madalapalgalisi ja sotsid kiidavad takka

Vaatasin täna oma eilset vastust Mari kommentaarile ja leidsin, et olen väga ebaviisakas olnud. Vabandan! Kuna vabandamine tundus pikaks venivat, otsustasin selle kommentaari asemel eraldi postitada.

Ma ei tea, kas see aitab ennast välja vabandada, aga ilmselt ärritas mind tema kommentaaris see, et ta nimetas Reformierakonda vasakliberaalseks, kuna nad on mingeid makse langetanud ja mingeid toetuseid tõstnud. Jah, nad on mingeid toetuseid tõstnud, aga see ei tee neid sugugi vasakliberaalseks. (Kellel, peale puuetega inimeste, sel aastal toetuseid langetati, pole veel avalikult teada). Konservatiivid võivad ka toetuseid tõsta. Kristlikud demokraadid Euroopas on alati tavalise inimese eest ka seisnud. Kuid parempoolsed valivad kellel makse ja toetuseid tõsta ja kellel langetada. Parempoolsete jaoks pole oluline, et inimesed oleksid võrdsed. Nemad tahavad rakendada õiglust vastavalt enda väljamõeldud skaaladele. Samuti teevad nad maksudega: nad mõtlevad hoolega kellel oleks võimalik tõsta ja kellele oleks kasulik langetada. Jätka lugemist

Ahh sulle ei meeldi Savisaar? Aga Sa mõnda teist poliitikut üldse tead?

Hipster Edgar

Hipster Edgar

Minu arust on Eestis poliitiline olukord iga aastaga aina kehvemaks läinud. Täpselt nagu teisteski Ida-Euroopa riikides, kus demokraatia aina väheneb ja rahvas heal juhul tahab, et keegi tuleks ja lööks korra majja või on tavainimesel täiesti ükstaspuha, mis toimub, sest endalgi on raske. Eestis on kõige levinum poliitikaga seonduv tavainimese tunne, et ta vihkab Savisaart. Ja nii on see kestnud juba aastaid. Savisaart vihata on kuidagi turvaline, sest enamus ümbritsevatest inimestest noogutab kaasa ja saab aru, et tegemist on normaalse poliitilise arvamusega, millele vastu vaielda oleks rumal. Mina küll nii ei arva. Mina liigitan need inimesed, kes automaatselt Savisaare kohta midagi halba tahaks öelda, poliitikas rumalateks inimesteks. Nende aju on hea mõnus pesta, sest see on kenasti sile. Jätka lugemist