Category Archives: ilublogi

Suhtes naised on karvasemad. Kui karvavaba peaks mees olema?

Üldiselt on teada, et kui naine on pikemat aega püsisuhes ja tundub, et see mees on nii oma, et tema juuresolekul võib vabalt kõhugaase väljutada, siis loobub naine ka ebamugavast karvade ajamise probleemist. Ta lihtsalt ei püga end enam intiimpiirkonnast, sest teab, et õige koha leidmisel pole vahet, kas karvane või karvatu ja kui valikut pole, pole mõtet ka nuriseda. Ma olen olnud nii pikaajalises suhtes kui ka pikaajaliselt suhteta – minu puhul kehtib see reegel küll. Vestlused erinevate sõbrantsidega kinnitavad karvakasvamise teooriat, kuid kindlasti on ka erandeid.

Näiteks tuli mul viimasel sügisel idee, et sel talvel ma enam jalgu karvavabaks ei aja. Peale püsisuhte lõppemist pole ma omi jalgu karvastena näinud ja huvi oli ka, et kui pikaks need karvakesed ikka kasvavad. Ma olen tumedat verd naine, seega on mul karvakasvuga hästi. (Nii tumedat verd ei ole, et väga hästi oleks.) Nüüd on küll kevad käes, aga ma ei raatsi noid karvu enam ära ajada. Mu arust on nad päris armsad. Minu lohutuseks ilmus täna ka õhtulehes artikkel, et ameerikamaal kuumad fitnesstibid ka ei aja jalgadelt karvu ja panevad instasse paljastavaid karvaseid pilte. Uus kuum trend! Tegelikult käib see trend hooti, kui jälle keegi kuulsam naine endast avalikke karvaseid pilte levitab.

Mina nii julge ei ole, et ma oma karvaseid jalgu pildistaks ja neid teile näidata julgeks, kuigi mul ei kasva nii võimsalt nagu nondel õhtulehe tüdrukutel seal artiklis. Ma nüüd ei teagi, kas ma julgen terve suve karvaste säärtega linnas ringi sebida või ma ikka ei julge?

Jalgadelt karvade ajamiseks ei leia ma ühtegi hügieeniga seotud põhjust. Kuid kaenla alt ja häbeme piirkonnas on karvade äraajamine väga loogiline tegevus. Ma ei saa aru neist inimestest, kes panevad kaenla alla deodokat, aga seal on karvad. Karvadesse panevad deodokat? Karvad ju ei erita higi, kaenlaalusest nahast tuleb see higi ja karvad korjavad higi endasse ja marineerivad seda koos deodokaga. Suhteliselt nilbe muarust.

Täpselt sama asi on ju häbemepiirkonnaga, kuna ka seal toimub erinevate seedimisjäänuste väljutamine ja kui seal on karvad, siis saavad need jäänused ka karvadesse minna ja seal seista. Iuu! Meil ju pole kombeks, nagu mõnedes lõunamaariikides, iga WC-külastuse järel paberi asemel end alt veega pesta. Kui iga kord end pesta ei soovi, oleks normaalne see piirkond karvavabana hoida, ma arvan. Loogiline. Minu jaoks loogiline. Kui teise inimese jaoks on loogiline kord nädalas dušši all käia, siis temal on hügieenile teistsugused standardid ja tema mõtleb teist moodi ja ta ei pea minuga nõus olema. Ka normaalne.

q410nhp1-5xd

Selle pildi võtsin õhtulehest ja nemad said selle instast, aga mind üllatab pildil just see, et tol neiul on karvased nii põlved kui reied. Naised on end viimastel aastakümnetel nii pidevalt ja massiliselt karvavabana hoidnud, et mina ei teadnudki, et naistele ülalpoolt säärt jalale karvad kasvavad. Ma kujutasin ette, et nii on ainult meestel.

Mõnikord tunnevad mehed huvi, et kui karvaseid mehi naised tahaksid näha. Mulle mõjub positiivselt, kui mees on kaenla alt ja kubemest karvavaba. Kui mees on loomulikult näiteks rinnalt karvavaba, siis minu jaoks on see väga normaalne. Kunagi ma arvasin, et karvase rinnaga mehed on jube nilbed, enam ma nii ei arva. Kuigi mul tekib alati natuke oksetunne, kui mehel on eest palju nööpe avatud või suure kaelaauguga pluus ja sealt paistab karvane rind. Tavaliselt on see karvane rind täiesti hooldamata – karvad liiga pikad ja suvalises suunas, nagu mingi musta lamba pepu. Ma ei arva, et karvase rinnaga mehed peaksid rinna siledaks ajama, see oleks imelik, kui just head põhjust pole, aga natuke võiks neid karvu ikka hooldada, kui nad sinna kasvavad, et nad kenasti hoiaksid. Meeste karvaste jalgade kohta pole mul mingeid mõtteid. Mehe karvane selg mõjub natuke hirmutavalt, aga ise ju oma selga hooldada ei saa, seega las olla. Siuke karvajutt täna siis.

Mul on suurem kui ilublogijatel!

Marimell on näinud vaeva ja teinud teiste blogide külastatavust reklaamiva postituse. Ma ei saanud täpselt aru, mille järgi ta neid blogisid sinna valis, aga mind seal nimekirjas polnud ja nüüd ma pean oma saba ise kergitama. Jah, ei ole kerge kultuurset blogi kirjutada, mittekultuursed inimesed seda lugema ei jõua, aga tundub, et ilublogi on veel raskem teha, sest vähemalt nendest on mul rohkem lugejaid. On ju tore, mu intelligentsed lugejad? Meid on rohkem kui suva edvistajaid. Jätka lugemist

Kuidas ma täna end ilusalongis hästi tundsin

Mul oli täna väga meeldiv päev. Hommik oli nagu alati: hommikune plankimine (10. päev, terve minut), kohv ja võileib ning kiire toidupoetuur, et jõuaksin erakorralisele näohooldusele. Nimelt helistas mulle eile äärmisel sümpaatne tütarlaps ja uuris, kas ma sooviksin tasuta näohooldust saada. Et tema helistab firmast Delavue. Kuna ma olen varem käinud Desheli tasuta näohoolduses, siis uurisin, et kas tegemist on sama firmaga. “Ei ole,” ütles tütarlaps täiesti puhas eesti keeles. “Meie ei müü tooteid, meie müüme teenust.” Arusaadav, mulle sobib. Ülihea teema millest blogida. Ilublogimine on Eestis kõrgelistuv trend. Jätka lugemist

Tselluliidikreem ei mõju kellelegi

Ma ei kirjuta tavaliselt kosmeetikast. Ei räägi ka, sest ega ma eriline asjatundja enese ülesselöömise alal pole. Kuid täna hakkasin ma enne äraviskamist vaatama kosmeetikapoest saadud tšekki ja avastasin, et ma olen tselluliidivastase ihupiima ostnud. Milline üllatus! Kuna tänapäeval on popp ilutoodetest blogida, siis otsustasin elamuse ära kirjutada.

Ega vananemine pole kerge. Üks hetk hakkab silmanägemine nõrgemaks jääma ja pisikest kirja enam hämaras lugeda ei näe. Kuna ma ei taha leppida tõsiasjaga, et pimedus ligi hiilib, siis prille ei plaani ma endale veel niipea osta, sest see tundub tõelise allajäämisena. Nii ma ei vaevugi poes kahtlaseid väikseid kirju lugema ja ootan, mil nägemine uuesti tagasi tuleb, nagu ta varem on tulnud. Jätka lugemist

Päev 12 – Mul on praegu seljas … OOTD

Eile läks ilm lumiseks ja viimane aeg oli end kokku võtta ja talvejope ära osta. Tavaliselt ma leian vajaminevad asjad alati Ülemistest ja mul on sinna lihtne minna. Pildil olevad poolsaapad on ka sealt ostetud. Suvalisest poest.

Kui Te Britti postitust jope otsimisest lugesite, siis mul toimus umbes samamoodi, aga ma tahtsin teistsugust jopet. Ma tahtsin, et jope oleks värviline: kollane, roheline, äge sinine, oranž. Nii värviline, et juba peale vaadates läheks tuju heaks. Ja soe, selline mis tuult ja vihma läbi ei laseks. Ja pepu peab soojas olema, aga liiga pikk ka ei tohi olla. Jätka lugemist

Kaltsukast tagi ja püksid

Kuna eelmises postituses oli juba liiga palju poliitikajuttu, siis tänane on puhas meelelahutus – kaltsud-värgid! Käisin eile keskturu kaltsuriiuleid kammimas ja sinna oli uut kaupa tulnud. 50 ja 30 sendised hunnikud kõrgusid ohtlikes kõrgustes ja võtta oli nii mõndagi.

Mina läksin kaltse kammima, kuna mu laps tegeleb rebaste retsimisega. Viimane klass noh. Ja nad seal panevad rebastele imelikke riideid selga. Ma enda aegadest küll midagi sellist ei mäleta. Keegi poiss olevat käinud päev otsa roosas ülikonnas ja juuksed ka roosaks värvitud. Mu lapse rebasetüdrukud juuste värvimisega nõusse ei jäänud. Minu ülesanne oli leida kaltsukast värviline pluus ja dressipüksid, mis omavahel imeliku komplekti moodustaksid. Sain tööülesande kuna keskturu kaltsukas toimib lõuna ajal ja kui lapsel peale kolme kool lõpeb, on kõik kaltsuhunnikud kinni kaetud ja turg lõppenud. Jätka lugemist

Kodusest kosmeetikast

Enamus minuvanuseid ja vanemaid naisi ei armasta keerulist poekosmeetikat. Vähemalt nood naised, kellega mina suhtlen, ei kasuta kahtlaste siltidega möginaid. Võimalik, et ärinaised, kes kogu ärkvelolekuaja tööl veedavad, nemad kasutavad, kuna nende nahk on samas halvas korras nagu nende psüühikagi. Ja aega neil  ka pole, aga raha on. Mul kreemiraha ikka on, aga miks ma peaks kahtlaseid asju ostma? Jätka lugemist