E-residentsus soodustab kuritegevust

Lugesin täna Postimehest juttu, kus Rain Lõhmus, tuntud pankur, aga ka finantsskeemitaja räägib, et e-residentsusest pole Eestile mingit kasu ja “Peamiseks takistuseks ettevõtete loomisel on olnud rahapesunõuetest tulenev keeld avada pangakontosid Eestiga mitteseotud äriühingutele.” Ma olen juba pikemat aega sarnaselt mõelnud ja ei saa üldse aru, kes ja miks sellise imeliku idee peale üldse tuli, sest see soodustab ainult kuritegevust. Kohe seletan.

Advertisements

Tõmbame end kõik pilve!

Ma juba mõni aeg tagasi lubasin, et kirjutan popist ja noortepärasest tegevusest end pilve tõmmata. Jutt käib ärimeestest ja andmetest, mitte ärimeestest ja narkootikumidest. Kuigi ma näen neil kahel asjal omavahelist seost, sest minu arvates tõmmatakse end pilve selleks, et mõistus kaoks ja oluliste andmete pilves hoidmine ei ole loogiliselt põhjendatud.

Kuidas meil on kõik näiliselt rikkad

Erinevates maailmanurkades on rikkusele ja kõrgele palgale erinevad kriteeriumid. See sõltub riigi üldisest majandustasemest, sellest millisesse sotsiaalsesse gruppi inimene kuulub, milline oli tema lapsepõlv ja veel sada erinevat tegurit.

Ametlikult saab rikkust arvestada nii, et võetakse see raha ja asjad, mis inimesel on olemas, lahutatakse sellest maha need kulutused, mis ta tegema peab ja siis vaadatakse kui palju järgi jääb.

Kallihinnaline rämpspost

Ma saan kogu aeg e-maile, mis pakuvad abi, kuidas oma erektsiooni kivikõvaks moondada. Kui ma oleks mees, oleks mul juba ammu tekkinud mure, et äkki peakski midagi ette võtma. Et kes teab, kui kõvaks ikka teistel läheb? Äkki neil läheb rohkem ja mul läheb vähem ja ma olen neist halvem ja minu viimane pääsetee on vastata rämpsulikele e-kirjadele. Hankida salakaval vahend, mis erektsiooni väga heaks teeb?!

Kas sul on oü või startapp ehk kuidas rikkaks saada

Paar kuud tagasi sattusin kõrtsis kokku ühe meesterahvaga, kellele meeldis rääkida. No ikka juhtub. Selleks ju inimesed kõrtsi lähevadki, et nina täis tõmmata ja võõrastele kõik südamelt ära rääkida. Tema jutustas oma firmast. Õigemini küll oma startappist, sest tänapäeval on niipidi kombeks. Mina üritasin välja uurida, et miks ta ei taha lihtsalt öelda, et mul on oma firma nagu vanasti räägiti või osaühing nagu oleks tehniliselt kõige õigem väljenduda. Tuli välja, et osaühingul ja osaühingul on suur vahe. Kohe kirjutan milline.

Eesti Gaas tegi! Või kuidas endale 4 tuhandega 10-milline firma osta

Leidsin täna postkastist kolme lõviga ümbriku ja lõvide kõrvale oli kirjutatud “Tehnilise järelevalve amet.” Valge neutraalne ümbrik, mustad kirjad, mustad lõvid, postimaks tasutud, marke keegi kleepinud pole. Natuke hirmus, muarust. Ma pole nende järelvalvega kunagi varem kokku puutunud ja nüüd järsku paberist kiri. Kirja peal oli täpne aadress, aga saaja nime, õnneks, polnud. Hea seegi, et nad ei tea, kes siin korteris elab. Mulle ei meeldi lõvidega ümbrikud!

Kuidas kõigile meeldida

Klikid ja laigid on need, mis maksavad, onju? Kui su blogil on palju jälgijaid FB-s, instas, twitteris ja ma ei tea kus kõik veel, siis nende numbritega saab raha teha. Nende laikidega saab meelitada erinevate firmade turundajaid sulle reklaamiraha andma. Kuid selleks, et su blogi nullist ülipopiks saaks, on endal turundusoskuseid vaja ja mitte ainult.