Majandusõpe ja kuidas raha ei saa

Ma olen oma blogis päris mitu korda kirjutanud, et hakake ettevõtjaks, see on nii lihtne. Tuleb ainult alustada ja pärast läheb kõik ludinal. Põhimõtteliselt nii ju ongi, aga mida keegi lihtsaks peab, pole üldse üheselt mõõdetav. Varem neid postitusi tehes ma ei mõelnud, et minu jaoks võib oma ettevõtte majandamine lihtne tunduda, kuna ma olen seda pea terve oma täiskasvanu elu teinud. Minu jaoks on paberimajandus umbes sama kui tavalisele inimesele kümne piires arvutamine. Kui midagi oskad, on vahest keeruline aru saada, et teised peavad hoopis rohkem pingutama, et samad asjad ära teha, kuna nad ei ole harjutanud.

Advertisements

Suurem palk teeb kurjaks?

Kõik on vast kuulnud, et alates järgmisest aastast muutub Eestis palgalt makstava tulumaksu suurus. Iga aasta on muutunud, kuid nüüd muutub tulumaksu arvutamine keerulisemaks ja enamus artikleid, mida mina selle kohta olen ajakirjandusest leidnud on negatiivsed ja jube pahased, et just selline süsteem välja mõeldi. Jääb mulje, nagu me jääksime kõik palju vaesemaks, sest riik võtab kole palju ausalt teenitud palgast endale. Kuid kas tegelikult ikka on nii ja kes need on, kes kõige kõvemini kisavad?

Miks on mittetulundusühing paha?

Ma olen varem kirjutanud miks osaühing on parem kui FIE, aga veel on selline ettevõtlusvorm nagu MTÜ ehk mittetulundusühing. Ma ise poleks selle peale tulnudki, aga mõni aeg tagasi kirjutasin lühidalt, kuidas üks mees, kes tegeles õlle tootmisega, arvas, et tema tegevus võiks vabalt hoopis mittetulundusühingule sobida, kuna ta pole oma tegevusega miljonäriks saanud. “Inimesed päriselt mõtlevadki nii,” olin ma üllatunud. Teoreetiliselt ei keela tõesti mitte keegi mittetulundusühingus õlut toota, aga see on mitmes mõttes päris rumal mõte. Alkoholi tootmisest vähem heategevuslikku tegevust on väga raske välja mõelda. Kuid samas ega alkoholitootjast vähem südametut ettevõtjat olemas ka pole.

Blogijale on reklaam käive ka siis, kui firmale pole

Marimell just kirjutas, et kas lugejad tahaksid teada millal ta reklaamartikleid teeb ja millal mitte ja et tegelikult on ju kõik tema artiklid mingi asja reklaam. Päriselt nii see ikka pole. Kui ma oma raha eest ostan mingi kauba ja seda oma blogis kiidan, siis maksuameti mõistes see ei ole reklaam, sest firma, keda ma kiidan, et tea asjast midagi ja pole mulle selle eest maksnud. Kuid kui ma olen firmaga kokku leppinud, et ma tema toodet reklaamin, siis võiks sellest ju ka lugejaid teavitada. Nii arvan mina.

E-residentsus soodustab kuritegevust

Lugesin täna Postimehest juttu, kus Rain Lõhmus, tuntud pankur, aga ka finantsskeemitaja räägib, et e-residentsusest pole Eestile mingit kasu ja “Peamiseks takistuseks ettevõtete loomisel on olnud rahapesunõuetest tulenev keeld avada pangakontosid Eestiga mitteseotud äriühingutele.” Ma olen juba pikemat aega sarnaselt mõelnud ja ei saa üldse aru, kes ja miks sellise imeliku idee peale üldse tuli, sest see soodustab ainult kuritegevust. Kohe seletan.

Tõmbame end kõik pilve!

Ma juba mõni aeg tagasi lubasin, et kirjutan popist ja noortepärasest tegevusest end pilve tõmmata. Jutt käib ärimeestest ja andmetest, mitte ärimeestest ja narkootikumidest. Kuigi ma näen neil kahel asjal omavahelist seost, sest minu arvates tõmmatakse end pilve selleks, et mõistus kaoks ja oluliste andmete pilves hoidmine ei ole loogiliselt põhjendatud.

Kuidas meil on kõik näiliselt rikkad

Erinevates maailmanurkades on rikkusele ja kõrgele palgale erinevad kriteeriumid. See sõltub riigi üldisest majandustasemest, sellest millisesse sotsiaalsesse gruppi inimene kuulub, milline oli tema lapsepõlv ja veel sada erinevat tegurit.

Ametlikult saab rikkust arvestada nii, et võetakse see raha ja asjad, mis inimesel on olemas, lahutatakse sellest maha need kulutused, mis ta tegema peab ja siis vaadatakse kui palju järgi jääb.