Category Archives: Poliitika

Kuidas ajupesust filmiga aju pesta

Vaatan praegu filmi Põhja-Koreast. Alguses mõtlesin, et ei vaata, sest meil näidatakse väga harva filme nn. kommunistlikest riikidest ilma, et nad oleksid tugevalt kallutatud. Kuid kuidas saada aru, et sa vaatad filmi, mis üritab sinu kui vaataja aju pesta. Jätka lugemist

Puhas poliitiline postitus pronksööst

Mulle ei meeldi enam poliitikast kirjutada, aga täna oli tunne, et peab. Mitte sellepärast, et kõik ju kirjutavad. Igasugsutel suurematel ja väiksematel ninadel on midagi olulist öelda. Jääb mulje, et pronksöö on Eesti lähimineviku üks olulisemaid sündmuseid, mida peab tähistama. Märtsiküüditamisega sarnane. Õnneks oli märtsiküüditamine nii ammu, et enamus seda ise ei näinud ja nüüd on jäänud vaid muinasjutud, mida põlvest põlve edasi räägitakse. Kas pronksööst saab samasugune muinasjutt eestlaste raskest minevikus või suudame selle kuidagi normaalsemalt lahti rääkida? Jätka lugemist

Enamus ülemusi ja poliitikuid on isikuhäirega

Ma olen paar päeva hoogu võtnud, et oma etteantud teemast “autoriteedid ja võim” kirjutada. Originaalis taheti pilti kellestki, kellel on kõige suurem mõju Su elus. Liiga lihtne oleks oma ema, eksi või lapse pilt netti toppida. Ilmselt mängivad enamuste inimeste elus lähedased suurt rolli ja mõjutavad milline inimene sa oled. Ma laiendasin teemat. Üritan mõista, miks on suhtumine tuntud ja võimu omavatesse inimestesse eriline ja miks inimesed üldse võimu ihaldavad. Onju põnevam teema kui mu eksi foto? Jätka lugemist

Miks president võiks olla tuntud poliitik

Nii mitmedki on väljendanud oma üllatust, et presidendikandidaadiks seati ülesse laiemale avalikkusele tundmatu Kersti Kaljulaid. Nüüd käivad erinevad telereporterid mööda tänavaid ja uurivad inimestelt, kas nad tunnevad Kerstit. Kuna eestlane tahab olla tark inimene, siis kellegi mitte tundmine ei ole hea toon. On ringkondi, kus võidakse inimene häbiposti naelutada ainult seepärast, et ta ei suuda kaardil Argentiinat näidata. Kersti äratundmine on täiesti elementaarne, kas pole? Jätka lugemist

Pilves Elver Loho küsib blogijatelt tasuta artikleid

Kui ma pühapäeva hommikul arvuti avasin, leidsin postkastist omapärase koostööpakkumise. Omapärase nii mitmeski mõttes. Ma ei taipa, kuidas mind nende imelike pakkumistega ikka õnnistatakse?! Võimalik, et Mallukas saab neid ka, aga kuna talle tuleb normaalseid pakkumisi piisavas koguses, siis ta kummalistele lihtsalt ei reageeri. Ma olen lihtne ja viisakas inimene – vastan kõikidele telefonikõnedele ja kirjadele. Kuigi neile kirjadele ikka ei vasta, kus palutakse kohe raha saata või surnud vanaisa miljoneid vahendada. See pühapäevane pakkumine kandub pigem selle viimase kilda. Jätka lugemist

Pagulastest, aitamisest ja filmimisest

Ärge nüüd kujutage ette, et ma vabatahtlikult kutsun endale kurja karja ja kukun oma blogis pagulastest kirjutama. Kõik teavad, et öelda sõna “pagulane” võõras seltskonnas on sama nagu bensujaamas tikke loopida. Ma tahan hoopis kirjutada mida ma täna tegin. Iga korralik blogija peab vahetevahel kirjutama, mida ta tegi. Vista del Marista küll kardab, et mingist vanusest enam pole kena oma elust blogistada, aga ma olen nii vana, et mind üldse ei huvita, mida “nooremad ja lahedamad” blogijad ära tahavad keelata 😛 Jätka lugemist

Heategevusest ja vabatahtlikust orjamisest

Eile leidsin ajalehest artikli, kus räägiti uuringust, mille käigus saadi teada, et inimesi teeb kõige lihtsamalt õnnelikuks seksimine. Kuid peale seksi oli seal veel erinevaid tegevusi. Mind pani imestama, et seksiga samasse nimekirja sattus vabatahtlikuna töötamine ja üldse heategevus. Mind teeb siiski vaid seks õnnelikuks, aga vabatathliku töö on minu jaoks võrdsustatud tasuta tööga kellegi heaks ja kui mul selle kellegagi isiklikku suhet pole, siis teeb mind selline asi pigem kurvaks ja õnnetuks. Miks orjatöö õnnelikuks peaks tegema?

Kuna täna jäi mulle õhtulehest jälle samasugune jutt silma, siis mõtlesin, et kirjutan. Vabatahtlikust tööst. Googeldasin “vabatahtlik töö” ja sattusin otsejoones CV-onlinesse. Jätame välismaale vabatahtlikuks minemise kõrvale, sest mõnedele inimestele on võimalus reisida juba asi, mis neid õnnelikuks teeb. Võimalik, et neid mõnesid on rohkem kui mõned. Et jätame selle kõrvale. Jätka lugemist