Category Archives: üritused

Kuidas aastavahetus möödus

Kui paar päeva netist eemal olla, koguneb lugemata blogipostide arv nii suureks, et pärast läheb mitmeid päevi, et end reapeale saada. Alguses mõtlesingi, et äkki ei peks blogima, teistel ju sama jama, pole vaja inimesi tühja lugemismaterjaliga koormata, aga siis lugesin eelmise aastalõpu kokkuvõtet ja huvitav oli. Kirjutan vähemalt enda jaokski. Ärge teie lugege, tehke midagi asjalikku. Magage näiteks. Kindlasti pole kõik oma eelmise aasta unevõlga veel tasa saanud.

Algas kõik niisamati nagu alati – 28. detsembril polnud mul halli aimugi, mida ma aastavahetusel teen, aga teha ma tahtsin. Midagi. Kellegagi koos. Reedel, ehk 29. kuupäeva lõuna paiku küsis üks kallis sõber FB-s, et mida ma pühapäeval teen. Saatsin vastu ahastushüüde, et ma ei tea. Kui ta laupäeval mulle vastas, olin ma juba omadega kohal ja õnnelik. Kuid enne seda juhtus veel palju asju.

Reede õhtul kirjutas üks teine hea sõbranna FB-sse, et ta on linnas ja kedagi teist ei ole. Üksi-üksi ja homme pole tööpäeva. Kui sõbranna nii kurvalt midagi kirjutab, võtan mina kohe jalad alla ja tuiskan kohale. On see nüüd empaatia või omakasu, jumal seda teab. Poole tunniga olin riides ja vanalinnas. Sel korral sain kasu ka. Selgus, et reede öösel oli karjade kaupa häid tuttavaid linna peal. Mitte kohe. Kohe polnud kedagi peale tilkuva sõbranna. Vihma ju kallas. Natukese aja pärast leidsime ühest kõrtsist paksu kasukaga teise sõbra, sest kunstlik karvkate kaitseb vihma eest paremini kui tänapäevased kahtlased vihmajoped ja ta oli varem näituseid väisanud. Ta alati väisab noid. (Nii tore sõna, nagu oleks tegemist pussitamisega.) Hiljem tarvitasime siidrit ja õlut ja siis hakkas neid sõpru välja ilmuma. Selliseid, keda pole mitmeid kuid näinud ja neid keda olin. Ja nad olid kõik armsakesed. Koju jõudsin hommikul viieks. Kuid varem jõudsime sõbrannaga kokkuleppida, et laupäeval sõidame koos aastavahetust veetma. Saaremaale. Samasse, kus jaanipäeva veetsime. Metsa ja mere äärde.

Laupäeval ärkasin lõunapaiku ja mõtlesin, et eelmine öö oli nii meelirahuldavalt lõbus, et äkki ma ei viitsigi Saaremaale minna. Tühja sest aastavahetusest. Kuid sõbranna helistas ja rääkis, et kohale tulevad kõik noodsamad sõbrad, kellega me jaanipäeva veetsime ja mõned isegi lisaks, et ma ei kahelnud enam. Kolm autotäit häid inimesi. Parim seltskond, mida mul 2017. aastal võtta on olnud. No ja nii me Saaremaale sõitsimegi.

Muideks, aastavahetusel pole vaja laevale bronni teha, saab vabalt ilma ka. Isegi esmaspäeval sai lihtsalt tagasi, kuigi netis näitas ärasõidul, et bronnida saab ainult kaks autot lisaks. Ja veel üks positiivne asi praamisõidul – õpilaspiletiga on inimese praamipilet poole odavam, täpselt poole. Uhh, mulle meeldib õpilane olla, kõlab nagu ma oleks ikka veel noor!

Aastavahetus kulges sama mõnusalt nagu jaanidki. Käisime saunas ja jõime ja natuke sõime ka. Söögiks oli aedviljaasi ja verivorstid, mida ma kord aastas ära maitsen. Pohlamoosiga on vist suvaline vorst hea. Öösel tuli osale rahvale hea mõte, et võiks pannkooke teha ja teisele osale, et aeg on kiluleibadeks paras. Kiluleivad kadusid laualt väga kiiresti. Pannkoogitaigent jätsime hommikusteks pannkookideks ka, nende küpsetamine on aegavõttev. Ehk mu aasta vahetus ja uus aasta algas pannkookidega. Jaaniööga sarnane oli ka see, et osa naisi otsustas meres suplemas käia. Jääd ei olnud, vesi oli külm, õues pime, suht sama nagu jaanide ajal. Kiljumine oli küll samasugune ja mina ei soovinud kummalgi korral merre sukelduda.

nakk

Pildil uusaastaööl merest majja suunduvad näkid

Ilutulestikku tegime. Ühe selle paki, kus on mitu erinevat pauku. Säraküünlaid oli ka. Loodetavasti metsaloomad ja merel ujunud kari luiki paukudest ei traumeerunud. Teiste seltskondade ilutulestikke võis väga kaugelt aimata. Me olime oma mõnusa seltskonnaga eemal-kaugel kõigest peale metsa ja mere.

  1. jaanuari hommikul leidsid kõik, et kuigi oli lõbus, siis pohmelli küll kellelgi pole ja keegi ei oksendanud ka kummalgi ööl. Stripp ja imelikud tantsud ja mängud ilma liigse alksita. Mõnus aastavahetus. Kolm ööd järjest.

Head uut aastat!

Advertisements

Nädalavahetus Udu talus

Reedel tegin ma seda sama, mida ka umbes aasta tagasi – sõitsin mootorratta tagumisel istmel umbes 120-150 kilomeetrit tunnis Jõgevamaale Udu tallu, kus toimus ulmeullikeste kahekümnes suvine kokkusaamine Estcon. Lugesin oma eelmise aasta kirjutist ja kes tahavad teada, mis üritusega juttu tuleb, saavad sealt lugeda. Jätka lugemist

Gümnaasiumi lõpetamine ja oraatorlus

Eelmisel kolmapäeval lõpetas mu laps gümnaasiumi ja pärast aktust sõitsime me mõlemad linnast ära. Eile tulin tagasi. Nagu te vist märkasidte, siis ma sel ajal ei bloginud. Aitäh, et kirjutasite huvitavaid komme, mida te 25. aastat tagasi tegite, nii põnev oli eile neid lugeda! Mul ju telefonis netti pole, kuid see ei meenus vaid siis, kui teised oma telefoniasjade peale itsitasid. Vähemalt ühest sõltuvusest olen prii. Kuid kõigest järgemööda. Jätka lugemist

Fantaasiad parima blogipeo teemadel

Siin ja seal on räägitud erinevaid ideid, milline võiks olla ideaalne blogipidu, et arvajale meeldida. Marimell tegi ka küsitluse, kus sama teema. Ma ei viitsi hetkel küsitlustele vastata, aga mulle meeldib pakkuda erinevaid lahendusi esitatud probleemidele. See, mis ma järgnevalt kirja panen, on pigem fantaasia, kui ettekirjutus, mida Mari-Leen järgmine aasta kindlasti järgima peab. Jätka lugemist

Kuidas ma blogipeol käisin ja auhinna sain

Mina teadsin kogu aeg, et tahan blogipittu minna, sest eelmisel aastal ma käisin ja jäin väga rahule. Kuid sel aastal oli kogu sündmus veel erilisem, sest paar päeva varem sain Mari-Leenult kirja, kuna ta tahtis teada, kes võitjatest kohale tulevad, et ta ei peaks nende asju kohale tassima, kes pittu ei tule. Kohta ta ei öelnud, seega jäi midagi üllatuseks ka. Ma olin üliõnnelik! Aitäh, mu kallikesed, kes te minu poolt hääletasite! Jätka lugemist

Foto- ja meesteblogidest

Kui ma regulaarselt kuuajase vahega juukseid ei värvi, siis tuleb välja, sentimeetrise tükina, et mul on peas kole palju halle juukseid. Mõnikord ma võtan oma pea ja näitan tuttavatele, et näe vaadake. “Te ikka teate vanasõna, et hallpead austa?!” Õnneks pole aastad päris tühjalt mööda vihisenud ja mäluga on ka päris hästi. Nii ma saan noorematele jutustada lugusid, et teate ka, mis vanasti oli. Täiesti imelised asjad olid. Jätka lugemist

Kuidas ma igasse pittu ei saa ja äkki ei tahagi

Blogidelugemine on ikka hariv tegevus. Meelelahutus küll, aga aeg-ajalt saab midagi uut ka teada. Helen kirjutas täna, et tal oli vist moodne FOMO-fenomen. Kuna postitusest ei selgutunud, millega seda fomo süüa saab, siis google rääkis: “Fear of missing out. Hirm, et sa jääd mingist sotsiaalse suhtlemise asjast ilma. Et kuskil toimub pidu, kuhu sa ei saa või sind pole kutsutud.”. Ma hakkasin mõtlema, et kas mul ka fomo vahest peale tuleb? Jätka lugemist