Category Archives: Valimised

Blogide võistlemine ja hindamine ja oi kui raske!

Nagu teate, registreerisin ma end blogide võistlusele ja nüüd on käes mai, mil saab kõiki võistlejaid hääletada. Mina olen kirjas kultuuriblogide nimekirjas ja sealt leiab mind aadressi järgi –  lastejutud.wordpress.com. Mulle tundub, et ega paljud mu lugejad ei pruugigi teada, milline on mu blogi aadress. Ma ei tea, kas ma olen kirjutanud, aga selle aadressi ma võtsin siis, kui mul oli plaanis siia lastejutte kirjutama hakata. Ilukirjanduslikke. Hiljem selgus, et ma ei oska lastele jutte kirjutada. Jube keeruline! Blogida on hoopis lihtsam. Jätka lugemist

Advertisements

Miks president võiks olla tuntud poliitik

Nii mitmedki on väljendanud oma üllatust, et presidendikandidaadiks seati ülesse laiemale avalikkusele tundmatu Kersti Kaljulaid. Nüüd käivad erinevad telereporterid mööda tänavaid ja uurivad inimestelt, kas nad tunnevad Kerstit. Kuna eestlane tahab olla tark inimene, siis kellegi mitte tundmine ei ole hea toon. On ringkondi, kus võidakse inimene häbiposti naelutada ainult seepärast, et ta ei suuda kaardil Argentiinat näidata. Kersti äratundmine on täiesti elementaarne, kas pole? Jätka lugemist

Brexitist optimistlikult

Eestased ilmselt ei jälginud inglaste Euroopa Liidust väljahääletamise kampaaniat eriti aktiivselt ja ega meie ajakirjanduses ka välispoliitika asjatundjaid liiast ei avaldata. Kui Venemaa-vastased artiklid välja arvata. Ega ka mina enam  välispoliitika lainel ei ela. Mitte nii nagu mõned aastad tagasi. Aga Brexitist ma teadsin natuke rohkem. Ma käisin veebruaris Talinnas IAMX-i kontserdil ja tutvusin seal kahe inglasega, kes olid eriti sümpaatsed inimesed. Nii kenad, et me saime ka FB-s sõpradeks. Naine ja mees. Jätka lugemist

Taavi, tahan endale ka ilusat kotti!!! Palun-palun-palun!

dior

Jätka lugemist

Blogide võistlus 2016. Kes on kõige ilusam?

Kõik mu lugejad võib-olla ei teagi, et ka sel aastal toimub blogide maavõistlus erinevates kaalukategooriates. Kusjuures – kõige imetlusväärsem võistluse juures on see, et korraldajaks on üks inimene, kes tegutseb omast vabast tahtest. See inimene on Marimell (Tipp ja Täpp, kui keegi nii paremini teab). Kui ma oleksin kapitalistlik koduloom, siis ma mõtleksin sügavalt järele kuidas Marimelli enda kasuks tööle palgata, sest ma ei tunne eriti palju inimesi, kes viitsiksid-oskaksid-suudaksid midagi sarnast organiseerida. Siit leiab Marimelli kirjelduse mis värk on. Ta kirjutab, et kokku võistleb 2016. aastal 379 blogijat – hull mass ikka! Kes ütles, et blogimine on välja surnud! Jätka lugemist

Madalamale kui Ilves presidendina on raske langeda

Aastavahetuse pühad on nii pikale veninud, et mul läks täna arvestus juba segamini. Ma arvasin, et on esmaspäev ja seadsin sammud lemmikpood Abakhani, aga neil olid tuled ära kustutatud ja uks lukus. Aga nende pikkade pühade ajal on Eestis nii mõndagi juhtunud.

Meie president kinnitas ametlikult, et teda üldse ei huvita, kui nõmeda mulje ta endast jätab. Ma saan veel kuidagi aru, kui mees lahutab naisest ära ja poole aasta pärast on endale uue silmarõõmu leidnud, aga milline mees abiellub naisega, kellega ta just äsja tutvus? Psaikodel pidavat kiire olema, et paberid vormistatud saaks. Kuid Ilves ei ole psaiko. Jätka lugemist

Noored valima? Jah, noored on targemad kui nende vanemad!

Täna võttis Riigikogu vastu seaduse, mis lubab noortel alates 16-eluaastast kohalikel valimistel hääletada. Minu arust on see väga hea mõte. See, et seadus ilma mingi kära ja aruteluta vastu võeti, on nõme ja ebademokraatlik, aga seadus ise on positiivne.

Minusse see seadusemuudatus otseselt ei puutu, kuna järgmiseks KOV-valimisteks on mu laps täisealine ja võib niikuinii valima minna. Kuid praegu on ta 17 ja kuna ta on poliitiliselt haritud ja aktiivsete vanemate laps, siis on ta erinevates küsimustes palju teadlikum kui enamik eestlaseid. Ja mitte ainult vanemate pärast. Enamus minuvanuseid inimesi ei tea demokraatlikust riigikorraldusest ei ööd ega mütsi, sest nad käisid koolis nõuka ajal ja pärast seda pole viitsinud enam midagi juurde õppida. Muidugi on minu seisukohalt väga nummi, et meile koolis ainult marksismi õpetati, aga kahjuks enamus eakaaslasi ei mäleta seda eriti ja kui mäletab, siis tihtipeale ei suudeta peavoolust erinevalt mõelda. Eriti lõbus kui vahest mõni vanem poliitik üritab marksistlike teooriatega vabaturumajanduse positiivseid külgi seletada.

Aeg-ajalt mingid kummalised täiskasvanud inimesed võtavad hirmunult sõna, et mis siis kui kogu seda samasooliste abielu- ja feminismiasja hakatakse meil koolis ka õpetama ja siis lähevad lapsed karjakaupa pededeks. Kuna mul on kooliõpikud vabalt käes, siis ma tean, et neile juba juba õpetataksegi. Juba 15-aastaselt või oli see varem, rääkis mu laps, et neil oli koolitunnis juttu homoseksuaalsusest ja terve klass oli nõus, et neil peaks olema samasugune õigus abielluda nagu erinevate sugudega paaridel. Terve klass oli nõus. Mul oli selle üle nii hea meel! Lootus, et noorem põlvkond kasvab tolerantsem kui nende vanemad ja vanavanemad, teeb ainult rõõmu.

Täiskasvanud inimesed paistavad ikka liiga tihti silma täieliku mõtlemisvõimetusega. No ei saa ju normaalseks pidada inimest, kes samasooliste paaride abiellumise teema all hakkab rääkima koeraga abiellumisest? Aga sellist juttu ajavaid täiskasvanud inimesi on meil palju ja neil on valimisõigus. Just nendesugustele tasakaaluks oleks väga hea, kui oma hääle saaksid anda ka noored, kes on päriselt koolis tänapäevast ühiskonnaõpetust õppinud ja saavad ise ka aru, kelle ja mille poolt nad oma hääle annavad.

PS! Jah, ma tean, on olemas ka neonatsidest noori, õnneks on neid kõvasti vähem kui sõbralikke teismelisi.