Category Archives: video

Piimablogi järg ehk kuidas maitseb Ott Kiivikas

Täna oli imeilus ilm, eksole? Kõigil kohe tuju parem. Mul käis täna külas Valiost üks nummi poiss, kes peale koti üleandmist küsis, mis mu perekonnanimi on. Ma vastasin ja mõtlesin, et huvitav, miks ta eesnime ei küsinud. Kas ta tõesti arvab, et minusugune inimene laseb Eestis ringi ja mu nimi on ametlikult Manjana?

Kuid poisi külakäik meenutas, et ma olen siin blogis lubadusi jaganud. Ma olen lubanud, et aeg-ajalt teen videosid, et keegi ei arvaks, nagu ma olekski nii tõsine inimene, nagu kirjatükkidest arvata võiks. Videos tõsine olemine nõuab draamanäitleja oskuseid, kuid mul on ainult kodune koomik käepärast.

Ja kunagi lubasin ma Haldjapiigale, et teen oma imelikest mütsidest video. Vot ja täna võtsingi koti mütsidega ja kaamera ning tegin kiire ülesvõtte, mida isegi edima ei pidanud. Alla seitsme minuti. Tagasiside oodatud.

 

Advertisements

Piimablogija möllab jälle

Loodetavasti te veel mäletate, et umbes aasta tagasi filmisin ma kolm videot sellest kuidas ma söön. Üks kord sõime me lausa lapsega kahekesi. Kõikidel neil videotel oli üks põhjus – mul õnnestus mingi ime läbi pääseda Valio piimaringi, ehk nende austustväärivate blogijate ringi, kellele Valio turundusosakond toob koju kätte oma uudistooted. Vahepeal ma kukkusin sealt nimekirjast välja ja ma ei tea isegi miks. Nagu ma ka ei tea, kuidas ma sinna sattusin. Jätka lugemist

Kuidas ma jogurti ja kohupiima segi ajasin

Panin FB lehele küsimuse, et kas mu lugejaid huvitavad videopostitused ja sain kohe vastuseks, et ma kindlasti peaksin oma juustust liikuvat pilti näitama. Kuna lugejate sõna on seadus, siis koristasin köögilaua ära ja lõin piimad letti. Kuigi rohkem vastuseid sinna lehele ei laekunudki. Niuks! Mu FB leht ei ole üldse popp koht. Pigem selline intiimne nurgake.

Igatahes võite tänases videos näha kuidagi kahtlaselt loppis välimusega mind ja kuidas ma üheagselt söön ja lobisen. Ma ajan omavahel segamini piparkoogid ja glögi ning kohupiima ja jogurti. Aga inimestele ju meeldibki vaadata, kui teistel midagi viltu läheb, onju?

Blogile nädalaga 2000 klikki

Nagu ma juba eelmises postituses mainisin, siis blogimine on viimase kümne aastaga ikka väga palju muutunud. Kuid tegelikult pole muutunud ainult blogimine, vaid kogu sotsiaalmeedia ja ajakirjandus, mis osaliselt sotsiaalmeediast toitub. Maailma muutumine pole toimunud selles mõttes, et EBA2016 sauruste nimekirjas nimetati blogijad, kes siis olid alles kas teismelised või alles 20 saanud ja päriselt blogisid neist 10-40 aastat vanemad inimesed, vaid see, millest räägiti seoses blogimisega ajakirjanduses. Jätka lugemist

80ndate discopõranda hittlood

Eveliis oli teinud nii kena ülevaate üheksakümnendate kõvematest tantsuhittidest, et mul tekkis tahtmine sama asja tegemiseks, aga kuna ma olen Eveliisist kena kümneka vanem, siis tulevad ka laulud kaheksakümnendatest.

Ma järjekorda teha ei oska, aga üritan meelde tuletada neid, mida ma kooliajast mäletan ja mis ka jälje on jätnud. Meil koolipidusid eriti polnud, aga küla kultuurimajas olid discod, kuhu tulid ümbruskaudsed (kooli)noored nii meie koolist kui mujaltki. Muusikat lasid kas meie kekaõps Jüri, minu kaks klassivenda Daimar ja Kalev (Kalev töötab siiani diskorina) või Türilt üks diskor, kelle nime ma ei mäleta, aga kellega ma olen üks kord tantsinud ja ma ulatusin talle täpselt lõua alla. Jätka lugemist

Pühapäevane ja kiisu videopostitus. Telefonist ka

Mul saab varsti nutitelefoni kasutamisest aasta täis. Minu suhtumine pisut suuremasse ja koledama välimusega helistusriista võrreldes eelmise nummi tavalise telefoniga ei ole väga muutunud. Ikka juhtub, et unustan ta magamistuppa teki alla ja tükk aega hiljem leian, et keegi on mulle helistanud. Jätka lugemist

Alkohol ja vägivaldsed naised

Vedelesin eile terve õhtu diivanil ja vaatasin telkut. Modellide hooaeg hakkas ja laiskus ei lubanud millegi asjalikuga tegeleda. Isegi reklaamid vaatasin ära, ainult need jäid vaatamata, mille ajal köögis võikusid pidin tegema.

Vahepala. Mul saab järgmisel nädalal kuu aega suitsetamiseta oldud ja uuesti suitsetama hakkamine pole juba paar nädalat minu probleem. Isu suitsu järgi on täiesti kadunud. Minu hirm on hoopis koledasti paksuks minna. Eelmine kord, kui maha jätsin, õnnestus mul kuu ajaga umbes 10 kilo juurde võtta. Kaalusin täna ennast. No ütleme, et olen kilo juurde saanud. See ei tohiks väga näha olla. Kui vaid see hirmus tahtmine õhtu läbi võikusid teha (ja süüa) ära kaoks.

Kuid ma tahtsin hoopis alkoholist rääkida. Või õigemini nendest reklaamidest, mida telkus lastakse. Enamus inimesi reklaame ei vaata, aga alkoreklaamid on tavaliselt nagu väikesed toredad muinasjutud. Nii ka nüüd, kuid üllatuseks taipasin, et meil näidatakse selliseid alkoreklaame, kus naised annavad meestele sõna otseses mõttes piki nägemist: ühel korral jalaga ja teisel korral käega.

Jalaga näkku reklaam on iiri kreemiliköör Baileys’l. Otsisin seda täna juutuubist ja avastasin, et tegemist on 2013. aasta jõuludeks valminud filmikesega. Kuna selle originaalpikkus on 2:15, siis meil näidatakse väga nuditud varianti. Vaatasin seda eile telkust kaks korda ja sain aru, et toimub mingi balletitantsijate pidu ja kuna mehed on nõmedad, virutab üks naine mehele jalaga näkku ja läheb koos kahe sõbrantsiga edasi jooma, ise õndsalt teatades: “Veeda jõulud tüdrukutega!”

Väga jõuline äärmusfeministlik sõnum. Sel aastal esineb Bailey hoopis pehmema reklaamiga. Aga vaadake seda meil lastavat eelmise aasta reklaami, mille tegelikuks sisuks on lasteballett Pähklipureja. Väga tšill reklaam. Naised – veedame need jõulud koos ja meestele sõidame jalaga näkku. Või pigem siiski mitte.

Aga ma ei hakkaks tegema postitust ainult ühest viina ja vägivalla reklaamist. Teine oli veel. Rummi koolaga joote? Sellist jooki nagu Kapten Morgani rumm teate? Vot nemad näitavad telkus reklaami, kus naine lööb meest näkku. Käega. Ka nende reklaam on väike tore film, mis on meie telku jaoks väga kenasti lõigatud, kõik on mõistetav. Mehed tulevad jooma-sööma, aga raha neil pole. Omanik, kelleks on kena naine, esitab neile arve. Kapten arvab, et võib naisele mingi labasuse kõrva sosistada, aga naine lööb teda selle eest lahtise käega näkku. Nii hästi lööb, et mehel hambad lahti. Õnneks üks hammastest on kullast ja sobib ka arve maksmiseks. Reklaamlause eesti keeles: “Kapten Morgan, ela nagu kapten.”

Mida me sellest reklaamist õpime? Ikka seda, et kui mehel raha napib, aga ta on sulle võlgu, löö tal hambad kurku.

Vot selliseid toredaid reklaame näitavad meile erinevad alkoholimüüjad. Mul tekib ka mõnikord pisut napsisena tahtmine kakelda ja ma saan neist naistest täiesti aru. Tavaliselt ma otsin mingi hullu kapilaadse kriminaalivälimusega mehe ja küsin, kas ta tahab kakelda. Keegi ei julge 😀 Aga ma pole üldse kindel, et sellist käitumist peaks reklaamima. Või peaks? Vastukaaluks kõigile noile suurtele tugevatele meestele, kes koduseinte vahel omi väikseid armsaid naisi peksavad. Äkki hakkavad kartma kui teada saavad, et on ohtlikke naisi ka.

Aga kui keegi tahab, siis mulle võib kinkida nii Bailey’t kui rummi 😉